Aleksander III

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Venemaa keisrist. Teiste samanimeliste valitsejate kohta vaata Aleksander III (täpsustus).

Aleksander III, Ivan Kramskoi portree

Aleksander III (Александр III Александрович; 10. märts (26. veebruar) 18451. november (20. oktoober) 1894) oli Venemaa keiser 1881–1894, Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast. Ta oli Aleksander II poeg ja Nikolai II isa. Ta on läinud ajalukku repressiivse poliitika rakendajana ning venestamise algatajana.

Noorus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tsareevitš Aleksander Aleksandrovitši juhendajad nooruses olid Sergei Solovjov (18201879), Mihhail Dragomirov, Konstantin Pobedonostsev, Nikolai Zinovjev. Osales Vene-Türgi sõjas aastail 1877–1878.

Sisepoliitika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aleksander sai troonile pärast oma isa Aleksander II tapmist narodnikute poolt atentaadis 1881. aastal ning seetõttu otsustas ta mitte jätkata isa liberaalsete joontega poliitikat, vaid koondada kogu võimu keisri ümber ning luua politseiriik teisitimõtlejate rangemaks kontrolliks. Karmistati tsensuuri ja suurendati riigi propagandat.

Samas püüdis ka talurahva olukorda parandada aeglaste protsesside teel-vähendas maa päriseks ostu hindu, lõi Talupidajate panga (Крестьянский банк) soodsa laenu saamiseks maade väljaostmiseks mõisnikelt,

Venemaa kultuuri ja ideoloogilises määratluses eemaldus Euroopast ning arendas teooriat Venemaa ainulaadsest rollist maailma kultuuriruumis.

Välispoliitika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välispoliitiliselt lähenes Venemaa tema ajal Prantsusmaale, tollega sõlmiti 1891 ka liiduleping. Tema 13-aastase valitsusaja jooksul ei osalenud Venemaa ainsaski sõjas. Saksamaaga jäid suhted segaseks, kuid selle tõttu, et keiser Wilhelm II toetas Austria-Ungarit, hakkasid Vene-Saksa suhted peagi halvenema.

1885. aastal viis lõpuni Kesk-Aasia ühendamise Venemaaga.

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Keisrinna Maria Fjodorovna (1847–1928)

Ta abiellus Taani kuninga Christian IX ja Hessen-Kasseli Louise tütre, printsessi Dagmariga (pärast vene õigeusku üleminekut venepärane valitsejannanimi Maria Fjodorovna) (1847–1928), kes sünnitas talle neli poega ja kaks tütart:

Seosed Eestiga[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mälestussammas Aleksander III-le. Haapsalu, Pullapää. 2013
  • Eesti Aleksandrikool
  • Aleksander III valitsusajal kehtinud rahuaja tõttu omas ta rahvapärast austavat nimetust "Aleksander III, Rahutooja".

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]


Eelnev:
Aleksander II
Venemaa keiser
18811894
Järgnev:
Nikolai II