Aleksander III

See artikkel räägib Venemaa keisrist. Teiste samanimeliste valitsejate kohta vaata Aleksander III (täpsustus).

---

Aleksander III, Ivan Kramskoi portree

Aleksander III (Александр III Александрович; 10. märts (26. veebruar) 1845 – 1. november (20. oktoober) 1894) oli Venemaa keiser 1881–1894, Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast. Ta oli Aleksander II poeg ja Nikolai II isa. Ta on läinud ajalukku repressiivse poliitika rakendajana ning venestamise algatajana.

Noorus

Tsareevitš Aleksander Aleksandrovitši juhendajad nooruses olid: Sergei Solovjov (1820-1879), Mihhail Dragomirov, Konstantin Pobedonostsev, Nikolai Zinovjev. Osales Vene-Türgi sõjas aastail 1877–1878.

Sisepoliitika

Aleksander sai troonile pärast oma isa Aleksander II tapmist narodnikute poolt läbiviidud atentaadis 1881. aastal ning seetõttu otsustas ta mitte jätkata isa liberaalsete joontega poliitikat, vaid koondada kogu võim keisri ümber ning luua politseiriik, teisitimõtlejate rangemaks kontrolliks. Karmistati tsensuuri ning suurendati riigi propagandat.

Samas püüdis ka talurahva olukorda parandada aeglaste protsesside teel-vähendas maa päriseks ostu hindu, lõi Talupidajate panga (Крестьянский банк) soodsa laenu saamiseks maade väljaostmiseks mõisnikelt,

Venemaa kultuuri ja ideoloogilises määratluses eemaldus Euroopast ning arendas teooriat Venemaa ainulaadsest rollist maailma kultuuriruumis.

Välispoliitika

Välispoliitiliselt lähenes Venemaa tema ajal Prantsusmaale, tollega sõlmiti 1891 ka liiduleping. Tema 13 aastase valitsusaja jooksul ei osalenud Venemaa ainsaski sõjas. Saksamaaga jäid suhted segaseks, kuid selle tõttu, et keiser Wilhelm II toetas Austria-Ungarit, hakkasid Vene-Saksa suhted peagi halvenema.

1885. aastal viis lõpuni Kesk-Aasia ühendamise Venemaaga.

Isiklikku

Keisrinna Maria Fjodorovna (1847–1928)

Ta abiellus Taani kuninga Christian IX ja Hessen-Kasseli Louise tütre, printsessi Dagmariga (pärast vene õigeusku üleminekut venepärane valitsejannanimi Maria Fjodorovna) (1847–1928), kes sünnitas talle neli poega ja kaks tütart:

• troonipärija Nikolai Aleksandrovitš (1868–1918), Venemaa keisrina Nikolai II
• suurvürst Aleksandr Aleksandrovitš (1869–1870)
• suurvürst Georgi Aleksandrovitš (1871–1899)
• suurvürstinna Ksenja Aleksandrovna (1875–1960)
• suurvürst Mihhail Aleksandrovitš (, Venemaa keisrina Mihhail II) (1878–1918)
• suurvürstinna Olga Aleksandrovna (1875–1960)

Aleksander III-le pühendatud mälestussammas Pullapääl. Valmis 25. jaanuaril 1896.

Seosed Eestiga

• 1888. aasta 17. oktoobril pandi Aleksander III ja tema kaaskonna poolt kasutatavale rongile toime atendaadikatse, millest ta pääses. "Imelise pääsemise" auks püstistati Venemaa keisririigis mälestusmärke, sh Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis Pullapääl ning ka Harju kreisis Tallinnas Balti vaksalis, Balti jaama kabel.
• Eesti Aleksandrikool
• Aleksander III valitsusajal kehtinud rahuaja tõttu omas ta rahvapärast austavat nimetust "Aleksander III, Rahutooja".

Kirjandus

• Henri Troyat, "Aleksander III: Lumetsaar". Prantsuse keelest tõlkinud Jana Porila, Eesti Raamat, Tallinn 2006
• Viinapudel keisri kõhus. Uus Eesti, 26. juuli 1936, nr. 199, lk. 4.

Eelnev: Aleksander II

Venemaa keiser 1881–1894

Järgnev: Nikolai II