Peterburi–Riia postimaantee

Peterburi–Riia postimaantee, ka Peterburi–Tartu–Riia, Peterburi–Narva–Tartu–Riia postitrakt oli ajalooline postimaantee Peterburi, Eestimaa ja Liivimaa kubermangus, mis ühendas Venemaa keisririigi pealinna Peterburi ja Liivimaa kubermangukeskuse kubermangulinna Riia.

Peterburi–Narva–Tartu–Riia postimaanteest asus Peterburi kubermangus, Peterburist Narvani 6 postijaama: Peterburi → 20 1/2 versta ← Strelna → 19 versta ← Kiipen → 21 versta ← Kaskova → 22 1/2 versta ← Tšerkowits → 15 versta ← Opolje → 15 versta ← Jamburg.

Peterburi–Narva–Tartu–Riia postimaanteest asus Eestimaa kubermangus 46 versta pikkusel osal 2 postijaama: Jõhvi → 24 versta ← Väike-Pungerja postijaam → 24 ← Rannapungerja postijaam → 2 ← Liivimaa kubermangu piir ja Ninasi postijaama 13 versta. Jõhvis (kuni 1782. aastani Vokal) ristus Peterburi–Narva–Tartu–Riia postimaanteega, Tallinna–Peterburi postimaantee^[1].

Peterburi–Tartu–Riia postimaanteest asus Liivimaa kubermangus 335 versta pikkusel osal 17 postijaama: Eestimaa piir → 12 versta ← Ninasi postijaam (Nennal) → 25 ← Torma postijaam (Torma) → 23 ← Igavere (Iggafer) postijaam → 23 ← Tartu (Dorpat) postijaam→ 25 ← Uderna (Uddern) postijaam → 24 ← Kuigatsi (Kuikazz) postijaam → 22 ← Tõlliste (Teilizz) postijaam ← 17 → Gulbji (Gulben) → 20 ← Strenči .(Stakeln) → 18 ← Valmiera (Wolmar) → 18 ← Lenči (Lenzenhof) → 21 ← Straupe (Roop) → 20 ← Englārte (Engelhardshof) → 18 ← Iļķene (Hilchensfähr) → 15 ← Ādaži (Neuermühlen) → 11 ← Riia (Riga) → 20 ← Olaine (Olai) ← 2 → Kuramaa kubermangu piirile^[2],^[3].

Tallinna–Pärnu–Riia postimaantee vana trass ühines selle postimaanteega algselt Iļķenes, hiljem uus trass aga Valmieras.

Riiast jätkus postimaantee Kuramaa kubermangus ja Kovno kubermangus kuni Venemaa keisririigi riigipiirini, Preisimaa kuningriigiga.

17. oktoobril 1710. aastal, Venemaa peavolinikule Liivi– ja Eestimaal, vabahärra Gerhard Johann von Löwenwoldele antud valitsemise juhendis Liivimaa kubermangu kohta kästi tal taastada postikorraldus endise kombe kohasel. 25. novembril 1710. aastal avaldatud Liivimaa kindralkuberneri patendiga asutati tähtsamate teede äärde postijaamad. Eestimaa ja Liivimaa postijaamad asutati Tallinna–Pärnu–Riia, Tallinna–Voka–Peterburi ja Riia–Tartu–Peterburi sõjateede äärde^[4]. 1712. aastast paigutas Liivimaa rüütelkond Peterburi—Tartu—Riia teele 15 postijaama. 18. sajandi I poolel korraldas Venemaa keisririigi valitsus postiasjanduse ümber, 1714. aastal avati postiliiklus Peterburi ja Riia vahel Narva ja Tartu kaudu.

1712. aastal paigutati Peterburi–Tartu–Riia maanteele 15 postijaama, sh Tartu postijaam (Tähtvere mõisalt saadud krundile Riia ja Pihkva teede ristumiskohal, Riia mäel).

Algselt asusid Eestimaa kubermangus Kauksi (Kaulks), Pungerja (Pungern), Puru (Purro) ja Voka (Fockenhof) postijaamad. 1735. aastal paigutati Kauksi postijaam ümber kolme versta kaugusele Rannapungerja jõe äärde ja edaspidi hakati senist Pungerja postijaama nimetama Väike-Pungerja postijaamaks (Klein-Pungern). Endine Kauksi postijaam sai nimeks Rannapungerja postijaam (Rannapungern)^[5]. 1782. aastal suleti Puru postijaam hoonete tuleohtliku seisukorra pärast ja Jõhvi postijaam viidi Jõhvi kiriku juurde üle.

1854. aastal avati ka Tartust hargnev Tartu–Võru postimaantee.

Eesti ja Liivimaa postijaamade kõrgemaks järelevalveorganiks oli Senat, 1781. aastal asutatud Postidepartemang ja 19. sajandi kolmandast veerandist Posti-Telegraafi Peavalitsus. Kohapeal olid postijaamad allutatud Tallinna ja Riia postkontoritele.

Peterburi–Tartu–Riia postitrakt säilis kuni Balti raudtee ehitamiseni Eestis 19. sajandi 70. ja 80. aastateni. Peaaegu poolteise sajandi jooksul oli see tee üheks tähtsamaks Venemaa keisririigi pealinna ja Lääne-Euroopa vaheliseks ühendusteeks.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

↑ Jaan Konks, PÄRISORJUSEST KAPITALISMI LÄVENI JOONI EESTIMAA MINEVIKUST. UURIMUSI LÄÄNEMEREMAADE AJALOOST I, Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised, TARTU 1973, lk 52
↑ Bienenstamm: Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk.26–27
↑ Bienenstamm: Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 176–178
↑ Eerik Selli, POSTIJAAMADE VÕRGU KUJUNEMINE JA ARENG EESTIS XVIII JA XIX SAJANDIL. EESTI NSV AJALOO KÜSIMUSI VIII. TARTU RIIKLIKU ÜLIKOOLI TOIMETISED TARTU 1974, lk 66
↑ Eerik Selli, POSTIJAAMADE VÕRGU KUJUNEMINE JA ARENG EESTIS XVIII JA XIX SAJANDIL. EESTI NSV AJALOO KÜSIMUSI VIII. TARTU RIIKLIKU ÜLIKOOLI TOIMETISED TARTU 1974, lk 67

[1] Jaan Konks, PÄRISORJUSEST KAPITALISMI LÄVENI JOONI EESTIMAA MINEVIKUST. UURIMUSI LÄÄNEMEREMAADE AJALOOST I, Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised, TARTU 1973, lk 52

[2] Bienenstamm: Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk.26–27

[3] Bienenstamm: Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 176–178

[4] Eerik Selli, POSTIJAAMADE VÕRGU KUJUNEMINE JA ARENG EESTIS XVIII JA XIX SAJANDIL. EESTI NSV AJALOO KÜSIMUSI VIII. TARTU RIIKLIKU ÜLIKOOLI TOIMETISED TARTU 1974, lk 66

[5] Eerik Selli, POSTIJAAMADE VÕRGU KUJUNEMINE JA ARENG EESTIS XVIII JA XIX SAJANDIL. EESTI NSV AJALOO KÜSIMUSI VIII. TARTU RIIKLIKU ÜLIKOOLI TOIMETISED TARTU 1974, lk 67

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]