Volmari kreis

Allikas: Vikipeedia
Volmari kreis

saksa keeles Wolmarsche Kreis
vene keeles Вольмарский уезд

kreisilinn: Volmari
Võnnu kreis

Volmari kreis ehk maakond (saksa keeles Wolmarsche Kreis; vene keeles Вольмарский уезд, läti keeles Valmieras apriņķis) oli Venemaa keisririigi Liivimaa kubermangu haldusüksus.

Tallinna ja Riia asehaldurkonnad, O. F. von Pistohlkorsi kaart 1783.

Kreis piirnes Riia asehaldurkonna/Liivimaa kubermangu Pärnu kreisi, idasuunal Valga kreisi, kagusuunal Võnnu kreisi ja lõunasuunal Riia kreisiga.

Kreis rajati 1783. aastal seoses asehalduskorra kehtestamisega, Venemaa keisririigis. Varem kuulusid selle alad Riia kreisi koosseisu. 1796. aastal kaotati asehalduskord ja Volmari minetas iseseisva kreisi staatuse. Kuni 19. sajandi lõpuni oli see sillakohturingkonnana (Ordnungsgerichtbezirk) Riia-Volmari kaksikkreisi osa. Seejärel iseseisev kreis taastati ja selline halduskord kehtis kuni tsaaririigi lõpuni.

Territoorium[muuda | redigeeri lähteteksti]

Liivimaa kubermangu Volmari kreis. Ludwig August Mellin, "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel". 1798
Volmari kreisi alad, Friedrich Theodor Schuberti topograafilistel joonistel, 1850–1890 Volmari kreisi alad, Friedrich Theodor Schuberti topograafilistel joonistel, 1850–1890
Volmari kreisi alad, Friedrich Theodor Schuberti topograafilistel joonistel, 1850–1890
Shubert map - R06L04.jpg Shubert map - R06L05.jpg

Volmari kreisilinn oli Volmari, kreisi kuulusid kaks linna: Volmari (saksa Wolmar, läti Valmiera) ja Lemsalu (saksa Lemsal, läti Limbaži). 1796. aastal kuulus kreisi koosesisu 13 kihelkonda.

Aja jooksul kihelkondade arv muutus, 20. sajandi alguses oli kihelkondi 15:

Sillakohtupiirkonnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Volmari ja Riia kreisi kihelkonnad olid jaotatud 6 sillakohtupiirkonnaks[5]

  1. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Akmeņsala, Sloka, Daugavgrīva, Dole, Salaspilsi, Ikšķile, Lielvārde, Ādaži, Ropaži, Allaži kihelkond
  2. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Mālpilsi, Nītaure, Krimulda, Turaida, Skulte, Sigulda ja St. Peterskapelle (Pēterupe)
  3. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Suntaži, Jaunpilsi, Madliena, Aizkraukle, Koknese kihelkond
  4. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Straupe, Umurga, Dikļi, Rubene, Valmiera kihelkond
  5. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Limbaži, Liepupe, Salatsi, Aloja, Mazsalaca kihelkond
  6. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Matīši, Astijärve, Rūjiena kihelkond.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]