Volmari kreis

Allikas: Vikipeedia
Volmari kreis

saksa keeles Wolmarsche Kreis
läti keeles Valmieras apriņķis
vene keeles Вольмарский уезд

Elanikke: 112 836 (1897)[1] Muuda Vikiandmetes
Kreisilinn: Volmari

Volmari kreis ehk Volmari maakond (saksa keeles Wolmarsche Kreis, läti keeles Valmieras apriņķis, vene keeles Вольмарский уезд) oli haldusüksus Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; aastatel 1796−1888 kuulus Riia-Volmari kaksikkreisi koosseisu), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).

Volmari kreis Riia asehaldurkonnas 1783−1796[muuda | muuda lähteteksti]

Volmari kreis 1783. aasta kaardil

Volmari kreis rajati 1783. aastal seoses asehalduskorra laienemisega Balti kubermangudesse. Varem kuulusid selle alad Riia kreisi koosseisu. Kreis piirnes Riia asehaldurkonna Pärnu kreisi, idas Valga kreisi, kagus Võnnu kreisi ja lõunas Riia kreisiga. Pealinnaks oli Volmari.

Liivimaa kubermangu Volmari kreis Liivimaa atlases (1798)
Volmari kreisi alad Friedrich Theodor Schuberti topograafilistel joonistel (1850–1890)

Kreisi koosseisu kuulus 13 kihelkonda:

Riia-Volmari kaksikkreis 1796−1888[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast Katariina II surma tühistas tema poeg keiser Paul I 1796. aastal asehalduskorralduse. 1783. aastal Riia kreisi aladest omaette kreisiks eraldatud Volmari liideti nüüd taas Riiaga Riia-Volmari kaksikkreisiks. Selline korraldus kehtis 1888. aastani, mil Riia ja Volmari eraldati omaette maakondadeks.

Riia-Volmari kaksikkreisi sillakohturingkonnad[muuda | muuda lähteteksti]

Võnnu-Valga kaksikkreisi kihelkonnad olid jaotatud kuueks sillakohturingkonnaks:[3]

  1. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Akmeņsala, Sloka, Daugavgrīva, Dole, Salaspilsi, Ikšķile, Lielvārde, Ādaži, Ropaži, Allaži kihelkond;
  2. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Mālpilsi, Nītaure, Krimulda, Turaida, Skulte, Sigulda ja Pēterupe;
  3. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Suntaži, Jaunpilsi, Madliena, Aizkraukle, Koknese kihelkond;
  4. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Straupe, Umurga, Dikļi, Rubene, Volmari kihelkond;
  5. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Lemsalu, Liepupe, Salatsi, Aloja, Väike-Salatsi kihelkond;
  6. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Matīši, Astijärve, Ruhja kihelkond.

Volmari kreis 1888−1920[muuda | muuda lähteteksti]

1888. aastal jagati senine kakskikkreis kaheks: Riia ja Volmari said omaette maakondadeks.

1909. aastal oli kreisis kihelkondi 16:[4]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. http://demoscope.ru/weekly/ssp/rus_gub_97.php?reg=21
  2. Eesti Keele Instituudi kohanimeandmebaas (KNAB). Eesti Keele Instituut (vaadatud 19.06.2014).
  3. Bornhaupt, Christian (1855). Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: W.F. Häcker. Lk 38–39.
  4. Richter, Adolf. Baltische Verkehrs- und Adressbücher. Bd I. Livland. Riga, 1909.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Bienenstamm, Herbord Carl Friedrich von. Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: bei Deubner, 1826. [1].
  • Bornhaupt, Christian. Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: W. F. Häcker, 1855. Lk 29-30 [2].