Paul I

Allikas: Vikipeedia
Stepan Štšukin. Imperaator Paul I portree (1797)

Paul I (vene Павел I; 1. oktoober 175411. vkj/23. märts 1801) oli Venemaa keiser aastatel 17961801.

Romanovite dünastiasse kuulunud Paul (venepäraselt Pavel) oli Holstein-Gottorfi hertsogi Karl Friedrichi ja Peeter I tütre Anna Petrovna poja, Pjotr Fjodorovitši, hilisema (1762) Venemaa keisri Peeter III-a ja tema abikaasa, Preisi feldmarssali tütre Sofia (venepäraselt Jekaterina Aleksejevna, keisrinnana Katariina II) poeg.

Noorus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pauli sündimise ajal valitses Venemaad keisrinna Jelizaveta Petrovna, Peeter I ja Katariina I lastetu keskmine tütar. Ta võttis Pauli kohe pärast sündimist enda juurde. Ema Jekaterina Aleksejevna nägi last alles kaheksandal päeval, ja sedagi vaid korraks. Keisrinna Jelizaveta ei usaldanud last kellelegi isegi emale. Nii kasvaski Paul eraldatuna vanematest. Pärast Pauli kuueaastaseks saamist määras keisrinna Jelizaveta Petrovna Pauli kasvatajaks Nikita Panini, kes oli olnud Venemaa saadik Taanis (1747) ja Rootsis (1748–1760) ning Jelizaveta Petrovna hinnangul erudeeritud ning euroopaliku mõttelaadiga.

Sõjalistes harjutustes ning taktikas oli Pauli eeskujuks tolleaegse Euroopa eesrindlikum Preisi armee ja Preisi kuningriigi valitseja Friedrich II.

Paul oli oma emaga pidevas opositsioonis ja süüdistas teda oma isa Peeter III surmas. Vastasseis Katariinaga tekitas talle endale palju vastaseid, sest Katariina poliitika oli Venemaad tunduvalt tugevdanud ja teinud sellest euroopaliku suurriigi. Paulile aga olid tähtsamad põhimõtted kui pragmaatiline reaalpoliitika.

Paul I Venemaa keisrina[muuda | redigeeri lähteteksti]

Katariina suri 1796. aasta 4. novembril. Paul krooniti keisriks 1797. aasta 5. aprillil. 42-aastane Paul alustas võimule saades kohe radikaalseid ümberkorraldusi. Ta taastas Peeter I poolt muudetud Venemaa troonipärimisõiguse: trooni pidi pärima valitseja järglane meesliinis, naisliini esindaja, aga vaid meesliini katkemisel. See seadus jäi jõusse 1917. aastani. Teise seadusega piiras Paul teoorjust: talupoegadele kohustuslikku tasuta mõisategu piirati kolme päevaga nädalas.

Välispoliitika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sisepoliitika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aastatel 1796–1799 omas riigivalitsemises suurt mõjuvõimu favoriit Aleksei Andrejevitš Araktšejev (Алексей Андреевич Аракчеев).

Sõjaväereform[muuda | redigeeri lähteteksti]

Riigipööre ja surm[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vandenõu organiseerisid Peterburi sõjakuberner Peter Ludwig von der Pahlen ja viitsekantsler krahv Nikita Petrovitš Panin Pauli poja Aleksandri teadmisel ja heakskiidul.

Pauli isiku ja tegevuse erinevad tõlgendused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Paul I ja Eesti[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti ajalukku on Paul läinud asehalduskorra kaotaja ning Balti erikorra taastajana. Tema valitsemisajal ajal hakati Läänemereprovintsidest ka nekruteid võtma.

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Paul I oli Venemaa keisri Peeter III ja Venemaa keisrinna Katariina II poeg.

Pauli esimene abikaasa oli Wilhelmina Luisa von Hessen-Darmstadt (1755–1776).

Pauli teine abikaasa oli 7. oktoobrist 1776 Württembergi printsess Sophie Dorothee Auguste Louise ehk Maria Fjodorovna (1759—1828).

Järglased:

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eelnev:
Katariina II
Venemaa keiser
17961801
Järgnev:
Aleksander I