Muhu
 |
See artikkel räägib saarest; laeva kohta vaata artiklit Muhumaa (laev) |
| Muhu | |
|---|---|
 Muhu saar |
|
| Pindala | Muhu saar koos ümbritsevate laidudega - 206 km² |
| Rahvaarv | 1697 (19.aprill 2010. a, statistikaameti andmed) |
| Asulad | Liiva küla, 203 elanikku (1.jaanuar 2008. a, rahvastikuregistri andmed) |
| Sadam | Kuivastu sadam |
| Inimasustuse algus | 2500 eKr |
| Koordinaadid | |
 |
|
Muhu on saar Saare maakonnas. Ta on suuruselt kolmas saar Eestis.
Muhu saar kuulub koos teda ümbritsevate laidudega Muhu valla koosseisu.
Saaremaaga ühendab Muhu saart üle Väikese väina kulgev tamm – Väikese väina tamm. Muhu ja mandri vahel liiguvad parvlaevad, kuid talvel võib üle Suure väina viia ka jäätee.
Suuremad laiud Muhu kõrval on Kõinastu laid, Kesselaid, Suurlaid, Viirelaid ja Võilaid.
Sisukord |
Loodus [muuda]
Muhu saar on suur kaljuvoor. Aluspõhi koosneb valdavalt Jaagarahu lademe dolomiidist, põhjarannikul avaneb Jaani lademe dolomiitmergel. Aluspõhjalised lavad ja kõrgendikud küünivad kuni 25 m üle merepinna. Taimkatet ilmestavad lootaimekooslused, rohkesti esineb põõsastikke, eelkõige kadastikke, vähem sarapikke. Leidub lagedaid looniite, suhteliselt vähe on säilinud loometsi. Saare metsasus on umbes 31%.
Muhu põhjaosas asuvad Seanina (saare põhjatipp) ja Tammiski nukk (loodetipp). Nende vahele jääb väiksem Lepanina. Kõinastu laiu poole eendub Sääreots, mis madala veetaseme korral jätkub Kõinastu leena. Kesselaiu vastas asub Püssinina. Muhu lõunatipp asub Ahenda poolsaarel Suurlaiu juures. Teised neemed on Vanasillanukk, Luutsenukk, Villema nina, Paljaslao nukk, Koeranina, Adjanina, Üllissaare nina, Kalama nina.
Ajalugu [muuda]
Muhu saare kujunemine algas 440 miljonit aastat tagasi korallkaljude kerkimise tulemusena.
Esimesed inimesed asusid siia elama 2500 aastat eKr.
Muinasajal kuulus saar arvatavasti eestlastele.
13. sajandi alguses vallutasid Muhu saare mandrilt üle jää tulnud ristirüütlid. Kuni 16. sajandi keskpaigani kuulus saar Saare-Lääne piiskopkonnale. Liivi sõja alguses kuulus saar koos teiste endiste piiskopkonna aladega Taanile. Pärast Liivi sõda jäi saar Rootsi võimu alla, pärast Põhjasõda aga Vene tsaaririigile.
1918. aastast kuulub saar Eesti Vabariigile. Teise maailmasõja ajal ja selle järel on olnud okupeeritud Nõukogude Liidu poolt. Lühikest aega Teise maailmasõja ajal oli ka Natsi-Saksamaa võimu all. Aastal 1991 okupatsioon lõppes.
Pildid [muuda]
-
Mõega küla
-
Teises maailmasõjas hukkunute ühishaud Muhu saarel, monument Leinav ema
Vaata ka [muuda]
Kirjandus [muuda]
- Ago Rullingo, "Muhumaa: loodus, aeg, inimene" (ülevaateteos). Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 2001, 664 lk
