Kuramaa kubermang

Allikas: Vikipeedia
Kuramaa kubermang

vene keeles Курляндская губерния
saksa keeles Kurländisches Gouvernement

Kuramaa kubermangu vapp

Pindala: 27 290 km²
Elanikke: 674 034
kubermangulinn: Jelgava (saksa keeles Mitau)
Kuramaa kubermang, 1821. aastal.

Kuramaa kubermang (vene keeles Курляндская губерния, saksa keeles Kurländisches Gouvernement) oli 1795. aastal moodustatud Venemaa Keisririigi Balti kubermangude hulka kuulunud haldusüksus, mis eksisteeris Lätimaal, ajaloolise Kuramaa hertsogiriigi piirides kuni Brest-Litovski rahulepingu sõlmimiseni 3. märtsil 1918.

Kubermangu moodustamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Enne Poola kolmandat jaotamist 1795. aastal oli Kuramaa hertsogiriik Bironite dünastia poolt valitsetav autonoomne riik, mis oli Rzeczpospolitaga vasallisuhtes.

1795. aastal märtsis kogunes Kuramaa rüütelkond Miitavis ja Piltene rüütelkond Aizpute (Hasenpoth) linnas, kus otsustati Kuramaa Maapäeval lahku lüüa vasallisõltuvusest Rzeczpospolitast ja alluda Venemaa Keisririigile. Keisrinna Katariina II 15. märtsi 1795. aasta manifestiga kuulutati Kuramaa ja Piltene liidetuks Venemaa Keisririigiga. 15. aprillil 1795 võttis keisrinna Katariina II vastu Kuramaa ja Piltene rüütelkonna esindajad, 20. aprillil andsid nad Venemaa keisrinnale ustavusvande Senatis. Kuramaa esimeseks kuberneriks määrati kindral Peter Ludwig von der Pahlen. Asehalduskord ja juliuse kalender viidi Kuramaal sisse sama aasta 27. novembril.

1795. aastal liitus Poola kuningale allunud Piltene piirkond Poola kolmanda jagamise käigus koos Kuramaa hertsogiriigiga Venemaa keisririigiga. 1819. aastal muudeti 7 kirikukihelkonnast koosnenud Piltenes, kehtinud haldus- ja valitsuskorraldus analoogseks Kuramaa kubermangus kehtinuga ning moodustati Aizpute ja Ventspilsi kreisid, kuhu liideti ka Kovno kubermangust Palanga asula ja piirkond, mis piirnes Heiligen Aa (Šventoji) jõega ning Ventspilsi kihelkond. Ārlava kihelkond liideti aga Talsi kreisiga.

Asend[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuramaa kubermang asetses Venemaa keisririigi Läänemere kubermangude lääneosas, piirnedes läänesuunal Läänemere, põhjasuunal Liivimaa kubermangu, idasuunal Vitebski kubermangu ja lõunasuunal Kovno kubermanguga.

Haldusasutused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kubermangu valitsejaks oli Kuramaa tsiviilkubernerid, kes allusid Balti kubermangude kindralkuberneridele. Venemaa keisririigi valitseja esindaja - kuberneri juhtimisel tegutses Kuramaa kubermangu valitsus, kuhu kuulusid: kuberner, asekuberner, 3 osakonna juhatajat ja assessor. Kubermanguvalitsusele lisaks omas suurt tähtsust Kuramaa seisuslik omavalitsus Kuramaa rüütelkond ja Kuramaa maapäev.

Next.svg Pikemalt artiklis Kuramaa kuberneride loend
Kuramaa kubermang, 1796. aastal

Kuramaa rüütelkond ja raed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Balti erikord
Next.svg Pikemalt artiklis Kuramaa rüütelkond, Kuramaa rüütelkonna aadlimatrikkel
Next.svg Pikemalt artiklis Kuramaa Evangeeliumi Luteri usu Konsistoorium, VELK Kuramaa konsistooriumiringkond

Halduskorraldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Venemaa keisririigi Läänemerekubermangude kaart Meyeri Leksikonis, 1895–1898

Kuramaa kubermangu kubermangulinn oli Jelgava (Mitau; eesti Miitavi) ja kubermang oli halduslikult algselt jagatud 5 kreisiks, mis omakorda olid jagatud igaüks kaheks maakonnaks (vene ujezd).[1] Maakondades asus 33 kihelkonda, 11 linna, 10 alevit, 8 slobodat (Sloboden, Слобода) Ilūkste maakonnas[2] ja 739 (rüütli-) mõisa.[3].

Kubermangus olid linnad: Mitau (vene Митава, läti Jelgava), Bauske (Баускь, Bauska), Friedrichstadt (Фриедрихштатъ, Jaunjelgava), Jakobstadt (Якобштатъ, Jēkabpils), Tukkum (Тукумъ, Tukums), Goldingen (Голъдинген, Kuldīga), Pilten (Пильтенъ, Piltene), Windau (Виндава, Ventspils), Hasenpoth (Газенпотъ, Aizpute), Grobin (Гробинъ, Grobiņa), Libau (Либава, Liepaja), Polangen (Полангенъ, Palanga).

Kubermangu haldusjaotuse ja -asutuste eripäraks oli Kuramaa hertsogiriigi ajast jäänud korraldus, kus kreisi taseme haldusasutused ei olnud igas kreisis-maakonnas, vaid kahe kreis üle tegutsesid haldus- ja politseiasutused Oberhauptmannschafti (vene keeles (обер-гауптманства) ehk округ) tasemel.

Sadamad, teedevõrk ja side[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sadamad

Kubermangus asusid laevatavad sadamad: Läänemere ääres Ventspilsi sadam ja Liepāja sadam, Jelgava, Jaunjelgava ja Jēkabpilsi jõesadamad Lielupe jõel.

Raudteed

Kubermangu idaosa läbis Dünaburgi juures Peterburi–Varssavi raudtee Ostrovi–Dünaburgi raudteeharu, Riia–Jelgava raudtee, Riia–Tukumsi raudtee, Jelgava raudtee, Liepaja-Aizpute raudtee, Moskva–Ventspilsi raudtee.

Maanteed
  • Peterburi–Kovno maantee, mis läbis kubermangu 19,5 versta pikkuselt;
  • Riia–Tauragė maantee, mis läbis kubermangu 45,5 versta pikkuselt;
  • Miitavi maantee, 5,5 versta pikkune;
  • Liepaja maantee, 5 versta pikkune;
Postitaristu

Kubermangus asusid postiteed (traktid), üldpikkusega 589 ½ versta ning 23 postijaama:

  • Peterburi–Tauragė postitee, läbis kubermangu 45 versta pikkuselt, ühendas Peterburi Preisi kuningriigiga;
  • Peterburi–Kovno postitee, läbis kubermangu 19,5 versta pikkuselt, ühendas Peterburi Poola kuningriigiga;
  • Miitavi– (Liepaja)– Palanga postitee, läbis kubermangu 263 versta pikkuselt, ühendas Preisi kuningriigiga;
  • Miitavi– (Tukums)– Talsi postitee, läbis kubermangu 104 3/4 versta pikkuselt;
  • Miitavi–Bauska postitee, läbis kubermangu 104 ½ versta pikkuselt;
  • Aizpute– (Kuldiga)– Ventspilsi postitee, läbis kubermangu 93 ½ versta pikkuselt;
  • IlūksteDünaburgi kindluse postitee, 20 3/4 versta pikkune.

Kubermangu kaardid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Friedrich Theodor Schuberti Kuramaa topograafilised joonised, 1850-1890

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Oranovski 1862, lk.399
  2. Volksmenge von Kurland. (Neue Allgemeine Geographische und Statistische Ephemeriden), Weimar 1825 lk.416
  3. Staatsrecht des Herzogtums Kurland der Jahre 1795 bis 1918