Kuramaa kubermang

Kuramaa kubermang

vene keeles Курляндская губерния

saksa keeles Kurländisches Gouvernement

Pindala: 27 290 km²

Elanikke: 674 034

kubermangulinn: Jelgava (saksa keeles Mitau)

Kuramaa kubermang, 1821. aastal.

Kuramaa kubermang (vene keeles Курляндская губерния, saksa keeles Kurländisches Gouvernement) oli 1795. aastal moodustatud Venemaa Keisririigi Balti kubermangude hulka kuulunud haldusüksus, mis eksisteeris Lätimaal, ajaloolise Kuramaa hertsogiriigi piirides kuni Brest-Litovski rahulepingu sõlmimiseni 3. märtsil 1918.

Kubermangu moodustamine

Enne Poola kolmandat jaotamist 1795. aastal oli Kuramaa hertsogiriik Bironite dünastia poolt valitsetav autonoomne riik, mis oli Rzeczpospolitaga vasallisuhtes.

1795. aastal märtsis kogunes Kuramaa rüütelkond Miitavis ja Piltene rüütelkond Aizpute (Hasenpoth) linnas, kus otsustati Maapäeval lahku lüüa vasallisõltuvusest Rzeczpospolitast ja alluda Venemaa Keisririigile. Keisrinna Katariina II 15. märtsi 1795. aasta manifestiga kuulutati Kuramaa ja Piltene liidetuks Venemaa Keisririigiga. 15. aprillil 1795 võttis keisrinna Katariina II vastu Kuramaa ja Piltene rüütelkonna esindajad, 20. aprillil andsid nad Venemaa keisrinnale ustavusvande Senatis. Kuramaa esimeseks kuberneriks määrati kindral Peter Ludwig von der Pahlen. Asehalduskord ja juliuse kalender viidi Kuramaal sisse sama aasta 27. novembril.

Asend

Kuramaa kubermang asetses Venemaa keisririigi Läänemere kubermangude lääneosas, piirnedes läänesuunal Läänemere, põhjasuunal Liivimaa kubermangu, idasuunal Vitebski kubermangu ja lõunasuunal Kovno kubermanguga.

Kubermangu kubernerid

 Pikemalt artiklis Kuramaa kuberneride loend

Kuramaa kubermang, 1796. aastal

Halduskorraldus

Venemaa keisririigi Läänemerekubermangude kaart Meyeri Leksikonis, 1895–1898

Kuramaa kubermangu kubermangulinn oli Jelgava (Mitau; eesti Miitavi) ja kubermang oli halduslikult jagatud 5 kreisiks, mis omakorda olid jagatud igaüks kaheks maakonnaks (vene ujezd). Maakondades asus 33 kihelkonda, 11 linna, 10 alevit, 8 slobodat (Sloboden, Слобода) Ilūkste maakonnas ja 739 (rüütli-) mõisa.

• Jelgava kreis (sks Der Mitausche Kreis või die Oberhauptmannschaft Mitau; vene Митавский (обер-гауптманства) округ)
• Sēlpilsi kreis (hiljem Daugavpilsi kreis) (Der Selburgsche (Dünaburgsche) Kreis või die Oberhauptmannschaft Selburg; Зельбургский округ)
• Tukumsi kreis (Der Tuckumsche Kreis või die Oberhauptmannschaft Tukkum; Туккумский округ)
• Kuldīga kreis (Der Goldingensche Kreis või die Oberhauptmannschaft Goldingen; Гольдингенский округ)
• Aizpute kreis (Der Hasenpotsche Kreis või die Oberhauptmannschaft Hasenpot; Газенпотский округ)

Kubermangu kaardid

Friedrich Theodor Schuberti Kuramaa topograafilised joonised, 1850-1890

• 

  Windau linna ümbrus,

• 

  Kuramaa poolsaar

• 

  Riia lahe idaosa

• 

  Lemsal ümbrus

• 

  Aizpute ümbrus

• 

  Kandava ümbrus

• 

  Tukumsi - Riia ümbrus

• 

  Durbe ümbrus

• 

  Schrunden ümbrus ja Kovno kubermangu põhjaosa

• 

  Miitavi ümbrus

• 

  Friedrichsstadti ümbrus

• 

  Jakobstadti ümbrus

• 

  Režitsa ümbrus

• 

  Ilūkste maakond

• 

  Ilūkste ümbrus

Kirjandus

• August Wilhelm Hupel: Kurlands alter Adel und dessen Landgüter, oder kurländische Adelsmatrikul und Landrolle. ("Nordische Miscellaneen" St. 3, lk. 5-68.), Riga: 1781 Digitaalselt EEVAs.

• Bornhaupt, Christian (1855). Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: W.F. Häcker.  Digitaalselt
• Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner.  Digitaalselt
• Aloizi Oranovski: Материалы для географии и статистики России, собранные офицерами Генерального Штаба. [Т. 13.] Курляндская губерния / Составил Генерального Штаба подполковник А. [Алоизий Казимирович] Орановский. СПб 1862 г. archive.org Digitaalselt

Vaata ka

• Kuramaa rüütelkond, Kuramaa rüütelkonna aadlimatrikkel