Pärnu jõgi

Allikas: Vikipeedia
Pärnu jõgi
Pärnu jõgi
Pärnu jõgi
Lähe Roosna-Alliku Allikajärv
59° 1′ 35″ N, 25° 41′ 48″ E
Suubub Pärnu laht
58° 22′ 38″ N, 24° 28′ 34″ Ekoordinaadid: 58° 22′ 38″ N, 24° 28′ 34″ E
Valgla maad Eesti
Valgla pindala 6920 km²
Pikkus 144 km
Langus 76,2 m
Lang 0,53 m/km
Parempoolsed lisajõed Reopalu jõgi,Lintsi jõgi, Mädara jõgi, Käru jõgi, Vändra jõgi, Sauga jõgi
Vasakpoolsed lisajõed Vodja jõgi, Esna jõgi, Prandi jõgi , Aruküla jõgi, Navesti jõgi, Kurina jõgi, Reiu jõgi

Pärnu jõgi on Võhandu jõe järel Eesti pikkuselt teine jõgi (144 km). Pärnu jõe suurde jõgikonda kuulub umbes 16% Eesti pindalast.

Loodus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jõgi saab alguse Pandivere kõrgustikult Roosna-Alliku allikaist (Roosna-Alliku Allikajärvest), voolab edelasse. Jõe ülemjooks asub Kesk-Eesti tasandikul, keskjooks Kõrvemaa lõunaosas ja Pärnu madalikul ning alamjooks Pärnu madalikul. Suubub üle 2 km pikkuste muulide vahelt Pärnu lahte.

Parempoolsed lisajõed on (lähtest alates) Reopalu, Lintsi, Mädara, Käru, Vändra ja Sauga, vasakpoolsed lisajõed Vodja, Esna, Prandi, Aruküla, Navesti, Kurina ja Reiu.

Toris paljandub jõe kaldal Devoni liivakivi (Tori põrgu).

Pärnu jõe möödumisel Türi linnast asub Pärnu jõe saare kaitseala.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pärnu jõe kaldailt on leitud rohkesti kiviaegseid esemeid, peamiselt kivikirveid ja -talbu, alamjooksult jõepõhjast luuesemeid.

Sindi lähedal Pulli külas on 2–3 m paksuse settekihi alt avastatud Eesti vanima teadaoleva asula jäänused. Umbes 7500 aastat eKr, Kunda kultuuri ajal, elas seal küttijaid ja kalastajaid. Kaevamistel on leitud tulekivist ja luust nooleotsi, kõõvitsaid, nuge jm. esemeid ning põdra-, kopra-, karu-, linnu- ja kalaluid.

Keskajal nimetati Pärnu jõe alamjooksu Emajõeks (Embeke).

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]