Toomkool

Allikas: Vikipeedia
Maja, kus aastatel 1845-1893 ja 1906-1939 asus Tallinna Toomkool.

Toomkool ehk katedraalikool oli toomkiriku juures asuv või selle poolt ülavpeetav õppeasutus. Toomkoolid tegutsesid peamiselt reformatsioonini, kuid Tallinnas kandis esmakorselt 1319. aastal mainitud saksa õppekeelega gümnaasium Tallinna Toomkooli nime veel kuni Teise maailmasõjani.[1]

Vana-Liivimaal oli katoliku kiriku Tallinna piiskopkonna, Tartu piiskopkonna ja Saare-Lääne piiskopkonna juures loodud õppeasutus.

13. sajandil kujunesid Eesti alal välja keskaegsed linnad, mis olid ka kirikuvõimu ning kiriku teenistuses oleva haridus- ja kultuurielu keskusteks. Esimesed koolid tekkisidki suuremais linnades -piiskopkondade keskustes. Eesti ala jagunes kiriklikult Tallinna, Tartu ja Saare-Lääne piiskopkonnaks ja ilmalikult Mõõgavendade ordule/Liivi ordule ja Taani kuningale alluvaks Eestimaa hertsogkonnaks.

Piiskopid teostasid antud piiskopkondade üldjuhtimist, kirikuelu juhtisid ja korraldasid toomkapiitlid. Üks toomkapiitli liikmeist, (toom)skolastik, pidi kapiitlisiseste ülesannete täitmise kõrval inspekteerima ning juhatama toomkirikute juures töötavaid koole. 13. sajandil olid toomskolastikud ka sageli ainsad õpetajad, hiljem aga olid nad peamiselt vaimuliku elukutseks valmistuvate kooli vanemate õpilaste - toomskolaaride - õpetajad. Õpetajaamet eraldus Eesti toomkoolides vaimulikukutsest arvatavasti 14. sajandil.

Kuni 16. sajandini so. Liivi sõjani oli katoliikliku toomkooli kaks põhiülesannet: kindlustada järelkasv kohalikele katoliku usu vaimulikele ja teiste kirikuametite pidajaile ning anda linnakodanike lastele algharidus.

Katoliiklikud toomkoolid säilisid Tallinnas ja Tartus 16. sajandi teisel veerandini. Kuna Eestimaa ja {{kasLiivimaa rüütelkond}} ei läinud kohe reformatsiooniga kaasa, ei mõjutanud usupuhastus algul toomkooli tegevust Tallinnas kohe, küll aga tähistas reformatsioon katoliku toomkooli ainuvõimu languse algust.

Asukoht[muuda | redigeeri lähteteksti]

Toomkool asus aastatel 18451893 ja 19061939 Tallinnas, hoones Toom-Kooli tänav 11. Toomkooli juurde kuulus Toomkooli tänav 19 kinnistul asunud võimlemisväljak.

Õppetegevus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Erinevate alluvussuhete tõttu oli koolide tegevuses ning õppetöö tingimustes teatavaid erisusi, sest iga konsistoorium esitas erinevaid nõudmisi.

Toomkoolide õppekava ning töökorraldus sarnanes põhijoontes teiste Hansa Liidu ja Põhja-Saksamaa toomkoolidele. Õppekeel oli ladina keel. Õppekavade aluseks oli juba 5. sajandil koostas Martianus Capella poolt koostatud lihtsustatud ülevaate antiikaegsetest teadustest, mis keskajal said Euroopas tuntuks „seitsme vaba kunstina" (septem artes liberales).

6. sajandil jagati need teadused kahte tsüklisse:

Harilikult läbiti kõigi õpilastega vaid alamastme kursus - trivium.

  • Grammatika kujutas endast ladina keele kui keskajal üldlevinud kiriku- ja teaduskeelt.
  • Retoorika igapäevases ja kiriklikus asjaajamises kasutatav ilukõnet.
  • Dialektika vaidluskunst, kus põhiliselt õpetati õigesti kaitsma valitseva katoliku usu usulisi tõekspidamisi.

Esimene astme triviumi õppekava omandati enne konfirmatsiooni, s.t. esimest armulauani, mis toimus hiljemalt kaheteistkümnendal eluaastal.

Teise astme quadrivium'i võtsid ette rohkem teadmisi nõudvaiks ilmalikeks ametiteks või vaimulikukutseks ning mõneks muuks kiriklikuks ametiks valmistujad ning neid õpilasi nimetati toomskolaarideks.

  • Muusikaõpetus seisnes harilikult kiriklikes toimingutes kasutatavate viiside harjutamises;
  • Aritmeetikaoskus võimaldas mõningast arvutamisoskus, kasutades selles ajal tarvitatud rooma numbreid;
  • Geomeetrias saadud teadmised sisaldasid arhitektuuri ja maateaduse algteadmisi.
  • Astronoomiateadmised andsid oskused kalendri koostamiseks ja liikuvate kirikupühade määramiseks.

Õppetöö teises astmes toomkoolis võis toimuda kanoonilise eani - kahekümneesimese eluaastani.

Toomkoolid Vana-Liivimaal[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]