Põltsamaa tervishoid

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

18. sajand[muuda | muuda lähteteksti]

18. sajandi II poolel oli Põltsamaa majandusliku ja kultuurilise tõusu periood. Põltsamaa lossi omanik major Woldemar Johann von Lauw avas 1766. aastal temale kuuluvas karjamõisas Kuningamäel haigemaja. See oli mõeldud "alamsoo" rahva jaoks. Peale haigemaja ehitati mugavustega korterid kõrgemale seisusele. Haigla juhatajaks määrati arst Peter Ernst Wilde. Haigla juurde asutatud meditsiinikoolis õpetas Wilde arstiteadust. Samal ajal avati siin esimene maa-apteek Eestis ja trükikojas trükiti meditsiiniajakirju: "Der Landarzt", "Liefländsche Abhandlugnen von der Arznereywissenschaft", "Der practische Landarzt".

20. sajand[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast Vabadussõda moodustati Punase Risti Komitee ja 1919. aastal endises kihelkonnamajas hakkas tööle Ühishaigemaja.

1924. aasta jaanuaris asus Põltsamaa haigla juhatajana tööle Carl Prima. Carl alustas agaralt haigla laiendus- ja täiustamistöödega. Poolteist aastat töötas haigla endise alevivanema Schmidti majas.

1928. aastal ehitati Lossi tänaval asuv apostlik-õigeusu kihelkonnakool ümber 20 voodikohaga haiglaks. Personal koosnes linnaarstist, õest ja sanitarist, Dr. Prima teostas keerukaid operatsioone. Arstiabi kindlustamiseks asutati Põltsamaa Ühishaigekassa, avati Emade ja Laste Nõuande punkt ning olemas oli haiglale kuuluv ambulatoorium. 1932. aastal saadi esimene röntgeniaparaat. Eesti Vabariigi esimesel perioodil töötasid dr. Jaan Ruus, dr. Mai Saar-Glasunov (kirurgia, günekoloogia, närvihaigused), eraarst dr. Ellen Frey. Mõrvatud Carl Prima ametikohale asus kirurg Kaarel Vipper.

1959. aastal anti haigla käsutusse hooned Kuuse tänaval. Toimusid laienustööd, mille tulemusena haigla laiendati 90-kohaliseks. Aasta hiljem oli haiglas 100 voodikohta. Uuendatud haiglas avati kabinette, nagu tublerkuloosi, onkoloogia, füsioteraapia, EKG. Polikliinikut laiendati ka praeguses vallamajas.

21. sajand[muuda | muuda lähteteksti]

24. oktoobril 2003 avati endises haiglahoones aadressil Lossi 49 Põltsamaa tervisekeskus. Hoones töötab röntgen ja laborid, patsientidele osutavad vastuvõtu pere- ja eriarstid. Tervisekeskust haldas OÜ Põltsamaa Tervis, mis töötas ka hooldushaigla taastamise nimel. Hooldusravihaigla avati 30. septembril 2005, haldajaks SA Põltsamaa Tervis. Haiglas töötab arst, viis meditsiiniõde ja hooldusõde ning kaks abitöölist.

Põltsamaal on kohapeal üks Tartu Ülikooli Kliinikumi kuuluv kiirabibrigaad. Kiirabi teenus on vajalik, arvestades Tallinna–Tartu maantee lähedust ja sellest tulenevaid riske liiklusõnnetuste kujul. Linnaelanike tervise eest hoolitsevad hambaarstid hambaravifirmadest Mägi & Rosin, Rebane ja Valu, Kaselo hambaravi, erahambaarst dr. Kulp. Silma- ja nõelravi pakub dr. Ene Malva. Siin tegutsevad aktiivse elurütmi nimel "Eluterve Eesti", aeroobikarühmad, regulaarsed tervisepäevad. Samuti teevad lasteaiad ja kool linna noorema elanikkonna hulgas tervisekasvatuslikku tööd.

Kõige põhjalikuma ülevaate Põltsamaa tervishoiust annab Jaan Aiaotsa raamat "Põltsamaa linnast ja inimestest".[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Jaan Aiaots. "Põltsamaa linnast ja inimestest", Põltsamaa: Vali Press, 2006