Karl August Hermann

See artikkel räägib heliloojast, keeleteadlasest ja entsüklopedistist; samanimelise kunstniku kohta vaata lehekülge Karl Herman.

---

Karl August Hermann
Karl August Hermann
Sünniaeg	23. september 1851 (ukj) Otsa talu, Võhmanõmme küla, Põltsamaa kihelkond
Surmaaeg	11. jaanuar 1909 (ukj) Tartu
Rahvus	eestlane
Alma mater	Leipzigi ülikool
Haridus	PhD
Tegevusala	helilooja, keeleteadlane, kirjanik, kirjastaja, ajakirjanik ja entsüklopedist
Töökoht	Postimees, Tartu Ülikool
Organisatsioonid	Eesti Kirjameeste Selts
Tunnustus	EÜSi auvilistlane (1901), Püha Anna ordeni III klass (1905)
Abikaasa	Paula Hermann

Karl August Hermann

Karl August Hermann (23. september (11. september vkj) 1851 otsa talu, Võhmanõmme küla, Põltsamaa kihelkond – 11. jaanuar 1909 (29. detsember 1908 vkj) Tartu) oli eesti helilooja, keeleteadlane, kirjanik, kirjastaja, ajakirjanik ja entsüklopedist. Ta oli oluline rahvusliku liikumise tegelane.

Ta andis välja esimest eestikeelset entsüklopeediat, kuulus mitme üldlaulupeo üldjuhtide sekka ning komponeeris mitusada muusikateost. Ta ostis Perno Postimehe, viis väljaande toimetuse Tartusse ja kujundas senisest nädalalehest esimese eestikeelse päevalehe Postimees. Hermanni loodud sadadest uudissõnadest paljud on tänini käibel, sealhulgas kujundas ta olulise osa eestikeelsest keeleteaduslikust ja muusikaterminoloogiast.

Elulugu

Sepa pojana sündinud Karl August Hermann õppis kodu lähedal Anikvere algkoolis, kus ta hiljem töötas koolmeistrina, Põltsamaa kihelkonnakoolis ja saksa elementaarkoolis. Gümnaasiumi lõpueksami sooritas Hermann eksternina Peterburis, kus tegutses ka koduõpetajana. Aastatel 1874–1878 õppis ta Tartu Ülikoolis usuteadust ja 1878–1880 Leipzigi ülikoolis võrdlevat keeleteadust, milles kaitses väitekirja eesti keele kolmepikkuselise vältesüsteemi teemal ("Der einfache Wortstamm und die drei Lautstufen in der estnischen Sprache"). Seejärel kolis ta Tartusse ja sai 1882. aastal Eesti Postimehe toimetajaks.

Aastatel 1885–1898 andis ta välja ajakirja Laulu ja mängu-leht, mis ilmus aastatel 1898–1899 Rahva Lõbu-lehe nime all. 1886 ostis Hermann ära Perno Postimehe, viis toimetuse Tartusse ja nimetas ajalehe ümber Postimeheks. Ta tegutses mitmes eesti seltsis (sh oli lühikest aega Eesti Kirjameeste Seltsi esimees), samuti Aleksandrikooli komiteedes ja toetas üldse rahvuslikku liikumist. 1890. aastate esimesel poolel oli tema toimetatud Postimees ainus rahvuslik eesti ajaleht. 1891. aastal muutis ta Postimehe nädalalehest esimeseks eestikeelseks päevaleheks. Peale ajalehetöö oli Hermann 1889. aastast Tartu ülikoolis eesti keele lektor.

Hermanni välja antud "Eesti Üleüldise teaduse raamatu" tiitelleht. Entsüklopeediast jõudis vihikutena ilmuda esimene osa ehk A-täht (1900–1904) ning teisest osast B-täht (1906)

Hermann oli aktiivse ellusuhtumisega ning tal oli palju huvisid: ta tegeles näiteks muusika, ajaloo, keeleteaduse ja ajakirjandusega. Ta komponeeris laulelduse "Uku ja Vanemuine", mida on peetud ka esimeseks eesti ooperiks. Ta asus välja andma esimest eestikeelset entsüklopeediat ("Eesti Üleüldise teaduse raamat", 1900–1906, katkes teise köite esimese vihiku järel) ning avaldas esimese eesti kirjanduse ajaloo ülevaate ("Eesti kirjanduse ajalugu esimesest algusest kuni meie ajani", 1898). 1884. aastal avaldas ta "Eesti keele grammatika" ja 1896. aastal "Eesti keele Lause-õpetuse". Muu hulgas püüdis ta kindlaks teha eestlaste päritolu ja väitis, et eestlased on muistsete sumerite järeltulijad ("Sumeri-akkadlased", 1. trükk 1896). Ta tõlkis ja kirjutas luulet ja näidendeid, vähemal määral ka proosat. Laialdaselt levisid Hermanni kirjutatud muusikaõpikud.

Hermann kuulus nii II, IV, V kui ka VI üldlaulupeo üldjuhtide sekka. Ta lõi üle 300 muusikateose, millest enamik olid koorilaulud. Nendest tuntumad on "Kungla rahvas", "Mingem üles mägedele" ja "Oh laula ja hõiska". Hermann tõlkis saksa keelest eesti keelde arvukalt üliõpilaslaule, mida lauldakse tänapäevani. Lisaks kogus ta rahvaviise.

Nii mitme valdkonnaga tegeledes ei jäänud tal aega millelegi sügavamalt pühenduda, lisaks kurnas see ta tervist. "Dr. Hermannile sündis see, et kõik tema elu ajalehtedes ära laideti." 1896. aastal müüs ta Postimehe noorema põlvkonna rahvuslastele ja ajalehe toimetajaks sai Jaan Tõnisson.

Hermann oli aktiivne seltsitegelane. 1891. aastal valiti ta Tartu Eesti Käsitööliste Abiandmise Seltsi esimeheks.

Karl August Hermann on maetud Tartu Uus-Jaani kalmistule (endine Vana-Saksa kalmistu). 1929. aastal püstitati talle sinna hauamonument, mille autor on Voldemar Mellik.

Isiklikku

Hermann oli abielus Paula (Pauline) Freybergiga ja neil oli neli last. Nende poja Ülo Kornelius Hermanni lapselapsed on Eesti kultuuriseltside ühenduse juhatuse liige Ilona Kolberg, teatrikunstnik Lilja Blumenfeld, ooperilaulja ja kultuuritegelane Pille Lill ning filmirežissöör Kersti Uibo. Paula Hermann oli üks esimese Eesti sinimustvalge lipu õmblejaid, mõne kirjelduse kohaselt ka selle valmistamise eestvedaja.

Tema noorem poolvend Mihkel Hermann (Micha Hermann) oli tema raamatupoe ja trükikoja ärijuht. 1898. aastal läksid trükikoda ja raamatupood Mihkel Hermanni valdusse.

Tunnustus

• 1901 – Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlane
• 1905 – Püha Anna ordeni III klass

Mälestuse jäädvustamine

• Karl August Hermanni kunagisse elukohta Tartus Veski tänaval (tollasel Piiri tänaval) on paigaldatud mälestustahvel.
• Tartus Tähtveres kannab tema nime Karl August Hermanni tänav.
• Tallinnas Kesklinna linnaosas Torupilli asumis on Karl August Hermanni tänav.
• Põltsamaal on Karl August Hermanni monument (skulptor Alfred Leius) ja Karl August Hermanni tänav.

Pildid

• 
  Karl August Hermanni sünnikoht Võhmanõmme külas
• 
  Karl August Hermanni kunagine eluase Tartus Veski 27
• 
  Mälestustahvel Hermanni majal Veski 27
• 
  Hermann on maetud Tartu Uus-Jaani kalmistule

Kirjandus

• Villem Reiman, "Dr. phil. Karl August Hermann" – Eesti Kirjandus 1909, nr 2, lk 49–65 ja V. Reimani raamatus "Mis meist saab". Tartu: Ilmamaa, 2008, lk 113–131.
• "Eesti kirjanduse ajalugu", II köide. Tallinn: Eesti Raamat, 1966, lk 558–561, autor Rudolf Põldmäe.
• Artur Vahter, "Karl August Hermanni päevik" (lk 17–42 tegelik päevik, edasi fiktiivne päevik). Eessõna: Ea Jansen, "Karl August Hermanni ajast" (lk 9–16). Tallinn: Eesti Raamat, 1990.
• Urmas Sutrop, koost., "Esimesest algusest meie ajani. Karl August Hermann 150". Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2001. Sisaldab Hermanni kirjatööd "Eesti keel enne kirjandust", "Eesti keele Grammatik", "Uurimused Eesti rahva muinas-ajast" ning mõned artiklid entsüklopeediast "Eesti Üleüldise teaduse raamat", samuti artikleid Hermanni kohta ja Hermanni valikbibliograafia.
• Krista Aru, "Üks kirg, kolm mõõdet. Peatükke eesti toimetajakesksest ajakirjandusest: K. A. Hermann, J. Tõnisson, K. Toom". Seeria EKLA töid kirjandusest ja kultuuriloost, nr 6, Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum Teaduskirjastus, 2008, lk 43–106 ("Karl August Hermann toimetaja ja väljaandjana: kaotused Hermannile, võidud kõigile"), ka lk 334–339 ja mujal.

Välislingid

• Karl August Hermann Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
• Karl August Hermanni elulugu ja fotod Kirjandusmuuseumi andmebaasis "Kreutzwaldi sajand"
• Krista Aru, "Inimene on minev, päevaleht jäädav" Postimees, 3. august 2011
• Karl August Hermann, "Uku ja Vanemuine ehk Eesti jumalad ja rahvad" DIGAR
• Karl August Hermann, "Eesti-Wene sõnaraamat" DIGAR