Põltsamaa ordulinnus

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Põltsamaa linnus, loss ja Põltsamaa uus Niguliste kirik
Linnus ja loss üle vallikraavi
Linnuse ja lossi läänevaade

Põltsamaa ordulinnus (saksa keeles Oberpahlen, vene keeles Верпель või Верполь) rajati arvatavasti 1272. aastal Liivi ordu poolt Põltsamaa jõe kaldale foogtkonna keskuse jaoks. Seda purustati ja taastati korduvalt, kuid alates Teisest maailmasõjast on linnus suuremas osas varemetes.

Linnuses tegutsevad Põltsamaa Muuseum ja Eesti Pressimuuseum.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Algul ehitati suur paest ruudukujuline kastellitaoline ringmüür, millele kaevati ümber täiendavat kaitset pakkuv jõeveega täidetud vallikraav. Müüri loode- ja kaguküljel eendus danskeritaoline väravaehitus. Müür oli üle kolme meetri kõrge ja selle siseküljel kulges kaitsekäik. Väravad asusid loodes, kirdes ja kagus. Loodeväravat turvas vallikraavini ulatuv eeskaitse, kuid peavärav oli kaguvärav.

Müüri kõrgendati juba 13. sajandi lõpul. Samuti uuendati siis kaitsekäik, mis toestati ulgtalade asemel piilaritele. Selleaegne müüritis on varasemast hõlpsasti eristatav.

14. sajandil lisati müürile suurte laskeavadega tellisrinnatis. Linnuse idanurka ehitati konvendihoone. Teisel korrusel asusid kapiitlisaal, refektoorium ja dormitooriumid ning kaguküljes kõige suuremas saalis linnuse kirik. Kolmas korrus oli kaitsekorrus, mille jaoks on säilinud kitsas ja järsk tellistest müüritrepp konvendihoone tornis. Kogu ringmüüri sisekülg on olnud hoonetega ääristatud. 15. sajandil kõrgendati ringmüüri ja rajati uus kaitsekäik, mille kõrgus on praegugi 11 meetrit. Kastelli kolmes nurgas asusid väikesed nelinurksed tornid, mille väliskülje moodustas ringmüür, õuepoolne külg oli aga puidust.

Ruudukujuline, kastelli müüripikkusest umbes kolmandiku moodustav konvendihoone oli sisehoovi ja läänenurgas kõrguva torniga ehitis. Konvendihoone tiibu ühendas seestpoolt galerii, torni teine korrus oli aga kasutusel linnuse komandandi elupaigana. Värav asus edelaseinas, mis oli ühtlasi konvendihoone peafassaad. Tiibehitise teisel korrusel asusid garnisoni eluruumid.

Põltsamaa linnuse
Põltsamaa linnuse varemed vallikraaviga
Linnusemüür

16. sajandi algul ehitati kagupoolse värava ette bastion, sellele suurtükitorn ja nendevahelise ühenduse kaitseks kaponiir. Loodepoolsegi värava kaitseks püstitati praeguseks hävinud torn, mille ülakorrusel oli suurtükiplatvorm.

Liivi sõja ajal oli Põltsamaa linnus Ivan IV poolt Liivimaa kuningaks kuulutatud hertsog Magnuse residents. Seetõttu kohendati vana konvendihoone ümber elu- ja esindusruumideks. Küttekehadena hakati kaminate kõrval kasutusele võtma kahhelahje. Sõja käigus käis linnus siiski korduvalt käest kätte.

Liivi sõjas kannatada saanud ja sõjalise tähtsuse minetanud linnuse annetas Gustav II Adolf 1623. aastal feldmarssalile Herman Wrangelile, kes alustas linnuse konvendihoone rekonstrueerimist renessansslossiks. Täiskorrusena ehitati välja kolmas korrus ja lisati veel neljaski korrus. Ukse- ja aknaavad murti suuremaks, muudeti ruumide senist lahendust ja kõikjale ehitati uued kahhelahjud. Linnuse suur hoov muudeti majandushooviks. Kagupoolne väravahoone ehitati ümber kirikuks, mille käärkambrina kasutati vana suurtükitorni. Paraku hävis tookord ehitatu suuresti Rootsi-Vene 1656–1661. aasta sõja käigus, mil linnus rüüstati. Põltsamaa kindlus kaotati 1681. aastal, mil garnison viidi linnusest minema. Sel puhul tehti 1682. aastal varaloendus, mis on senini oluline Põltsamaa ajaloo allikas.

Aastal 1720 sai linnuse omanikuks Venemaa riiginõunik Heinrich von Fick, kes alustas uuesti kiriku ülesehitamist. Nüüd liideti endine suurtükitorn kiriku sisse juba kooriruumina. 1750 sai pärast Ficki surma linnuse endale tema väimees Johann Woldemar von Lauw, kes ehitas konvendihoone ja vana lossi varemed suurejooneliseks rokokoostiilis paleeks, mille ansamblisse liideti ühtse väliskujundusega kirikki.

Põltsamaa linnuses asus aastail 17721786 ja 17921796 Põltsamaa portselanimanufaktuur, mis oli vanuselt kolmas Venemaal.

Linnus koos lossi ja kirikuga põles II maailmasõja ajal 1941.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]