Mine sisu juurde

2004. aasta suveolümpiamängud

Allikas: Vikipeedia

2004. aasta suveolümpiamängud (ametlik nimetus XXVIII olümpiaadi mängud) on suveolümpiamängud, mis toimusid 13.29. augustil 2004 Kreeka pealinnas Ateenas.

ROK valis Ateena 28. suveolümpiamängude korraldajaks oma 106. istungjärgul, mis toimus 5. septembril 1997 Lausanne'is. Ateenal jäi 1996. aasta suveolümpiamängude korraldamisõigus üllatuslikult saamata, kuigi siis tähistati Ateenas toimunud esimeste kaasaegsete olümpiamängude 100. aastapäeva. 1997. aastal kandideerisid peale Ateena veel Rooma, Buenos Aires, Stockholm, Kaplinn ja San Juan. Viimases hääletusvoorus võitis Ateena Roomat häältega 66 : 41. Pole kindel, kas Ateena tõestas oma paremust või taheti kreeklastele heastada see, et neile ei antud juubelimängude korraldamise õigust.

Enam kui 2000 aastat tagasi sai just Kreekast alguse olümpiamängude tava ning 1896. aastal toimusid Ateenas esimesed nüüdisaja olümpiamängud.

2004. aasta Ateena olümpiamängudel võisteldi 37 spordialal, olümpiamängude maskotid olid õde-venda Athena ja Phevos.

Rahvusvaheline Olümpiakomitee väljendas muret olümpiarajatiste valmimise tempo pärast. Moodustati uus korralduskomitee, mille juhiks sai Gianna Agellopolos-Daskalaki, ning alustati ettevalmistusi. 2004. aasta märtsi lõpus olid paljud olümpiaehitised graafikust kõvasti maas ning Kreeka võimud teatasid, et ujumise peaareenile katust enam ei ehitata. Olümpiastaadion pidi valmima 20. juuliks, umbes kolm nädalat enne olümpiamängude algust. Need olid kõige rohkem viimasele minutile jäänud ettevalmistused olümpiamängude ajaloos. Ateenast oli saanud linn, kus kasutatakse uusimaid transpordi- ja linnaplaneerimistehnoloogiaid. Olümpiamängudeks valmis nii mõnigi maailma moodsaim spordiehitis.

12. märtsil palusid olümpiamängude korraldajad NATO abi, et ennetada terroriakte.

10. augustil teatas allianss, et NATO radarlennukid alustasid Kreeka õhuruumis patrullimist. Kaheksa NATO laeva ja üks allveelaev hoidsid enda kontrolli all rahvusvahelisi vesi Kreeka lähistel.

2004. aasta suveolümpiamängude olümpiatuli süüdati 25. märtsil Olümpias. Olümpiamängudele oodati 10 500 pealtvaatajat ja 5500 esindajat 201 riigist.

Välja jagati 301 medalikomplekti 28 spordialal.

Avatseremoonia

[muuda | muuda lähteteksti]

Avatseremoonia toimus 13. augustil algusega kell 21 Eesti aja järgi. Olümpiastaadionil viibis 72 000 pealtvaatajat. Teleülekannet vaatas umbkaudu neli miljardit inimest.

Avatseremoonia algas 28 (vastavalt kaasaegsete olümpiamängude olümpiaadide arvule) sekundi lugemisega võimendatud südamelöökide saatel.

Sellele järgnes tulevärk ning staadioni keskel asuvast basseinist kerkis põlev olümpiarõngaste kujutis.

Vaatemäng demonstreeris kreeka kultuuri arengut. Etenduse alguses purjetas staadionile kreeka poiss laeval, millel lehvis Kreeka lipp. Seejärel ilmusid vaatajate ette vanakreeka mütoloogia tegelased.

Sportlaste sissemarssi alustas Kreeka lipu kandja, kuid Kreeka delegatsioon sisenes kõige viimasena. Teiste seas tulid väljakule Afganistani sportlased: nad ei olnud olümpiamängudel osalenud Talibani võimuletulekust saadik. Tähelepanu äratas ka Iraagi delegatsiooni osavõtt, sest Iraagi sportlasi oli piinanud Saddam Husseini poeg Uday Hussein. Põhja-Korea ja Lõuna-Korea sportlased sisenesid koos, mõlema maa esindajad kandsid üheskoos lippu, millel oli kujutatud Korea poolsaare punane kontuur valgel taustal. Kiribati osales olümpiamängudel esimest korda. USA delegatsiooni sisenemisel avaldasid paljud vaatajad protesti USA Iraagi-poliitika vastu.

Pärast delegatsioonide sissemarssi esines Björk. Kreeka president Konstantínos Stefanópoulos kuulutas olümpiamängud avatuks.

Olümpiatule süütas Nikólaos Kaklamanákis. Süütamiseks oli osa tulekatlast kallutatud staadioni kohale.

Eesti olümpiakoondis

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Eesti 2004. aasta suveolümpiamängudel

Moonika Aava, Marko Albert, Marko Aleksejev, Triin Aljand, Maret Ani, Andrus Aug, Aleksandr Baldin, Aleksei Budõlin, Tõnu Endrekson, Leonid Gulov, Danil Haustov, Andrei Inešin, Jüri Jaanson, Tarmo Jallai, Andrei Jämsä, Kaia Kanepi, Gerd Kanter, Jaan Kirsipuu, Jana Kolukanova, Sigvard Kukk, Igor Kuzmin, Lauri Leis, Pavel Loskutov, Maaris Meier, Erki Nool, Elina Partõka, Taavi Peetre, Indrek Pertelson, Jelena Petrova, Erki Pütsep, Kristjan Rahnu, Eha Rünne, Jane Salumäe, Andrei Šilin, Aleksander Tammert, Imre Taveter, Tarvi Thomberg, Janek Tombak, Indrek Turi, Egle Uljas, Oleg Vinogradov, Andrus Värnik

Avatseremoonial kandis Eesti lippu Erki Nool.

Allpool on loetletud ametlikud alade kategooriad (sulgudes spordialad).

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]