Jaan Roos

Allikas: Vikipeedia

Jaan Roos (21. jaanuar 1888 Mõrtsi küla, Pajusi vald (Põltsamaa kihelkond)5. juuli 1965 Põltsamaa lähedal) oli eesti kirjandusloolane, bibliofiil ja õpetaja.

Erilist tähelepanu on äratanud tema aastatel 19441954 end varjates peetud ja aastatel 19972009 viies köites avaldatud päevik.

Õpingud[muuda | muuda lähteteksti]

Töökohad[muuda | muuda lähteteksti]

Tegevus bibliofiilina[muuda | muuda lähteteksti]

Alates aastast 1916 hakkas Jaan Roos süstemaatiliselt koguma eesti vanemat trükisõna. Temale kuulus 1930. aastate lõpul Eesti suurim eraraamatukogu rohkem kui 10 000 köitega. Ta avaldas hulga uurimuslikke ja ka populariseerivaid artikleid bibliofiiliast ning teda on peetud esimeseks eesti professionaalseks bibliofiiliks. Tänapäeval on enamik Roosi raamatukogust (umbes 10 000 köidet) Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli Raamatukogu valduses.

Tegevus kirjandusloolase, koostaja, toimetajana[muuda | muuda lähteteksti]

Jaan Roos oli Eesti rahvaleksikoni peatoimetaja (Tartu 19371940; jäi pooleli, ilmuda jõudsid kaheksa vihikut: a – manustama), Oskar Lutsu kogutud teoste peatoimetaja ja eessõnade autor (Tartu 1937–1940; kavandatud 30 köitest ilmusid 24). Ta oli mahuka koguteose "Jaan Tõnisson töös ja võitluses" (Tartu 1938) peatoimetaja ning kirjutas selles ülevaate "Jaan Tõnissoni elukäik" (lk 11–96). Ta osales paljude kultuuriorganisatsioonide tegevuses ja trükiste kirjastamises, avaldas rohkesti kultuuri- ja kirjandusloolisi artikleid. Tema uurimused Jakob Pärnast ja Gustav Suitsust, samuti mahukad mälestused on säilinud käsikirjadena Eesti Kirjandusmuuseumis.

Ühiskondlik tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Jaan Roos asutas 1917. aastal Rapla Hariduse Seltsi ja võttis osa Eesti Kirjanduse Seltsi tegevusest, olles alates 1923. aastast seltsi abiesimees. Oli Eesti Keskkoolijuhatajate Ühingu esimees ja eesti keele õppetoimkonna liige.

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

Raamatud[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Põltsamaa minevik". EÜS, Tartu 1914, 32 lk
  • "Kirjandusteose analüüs". Sari "Keel ja kirjandus", nr 1, kirjastus Loodus, Tartu 1934, 80 lk
  • "Ülevaade eesti kirjandusest: keskkooli V klassile". Sari "Keel ja kirjandus", nr 42, Loodus, Tartu 1936, 144 lk; 2. trükk 1937
  • "Jakob Hurt: eesti vanavara kuningas". Sari "Eesti rahvuslikud suurmehed", 3. sari, nr 17, Kooli-Kooperatiiv, Tallinn 1936, 48 lk
  • "Lühike eesti raamatu ajalugu: selle väline, sisuline ja keeleline areng 400 aasta jooksul". Sari "Elav teadus", nr 51, EKS, Tartu 1936, 112 lk
  • "Carl Robert Jakobson: võitleva rahvusluse pioneer". Sari "Eesti rahvuslikud suurmehed", 5. sari, nr 25, Kooli Kooperatiiv, Tallinn 1940, 40 lk
  • August Annist, Jaan Roos, Johannes Käis, "Eesti populaarteaduslik kirjandus: kuidas see on arenenud ja mida pakub see praegu". Sari "Elav teadus", nr 101/102, EKS, Tartu 1940, 240 lk
  • "Jaan Tõnisson: eesti rahvusliku iseteadvuse selgroog". Sari "Eesti rahvuslikud suurmehed", 5. sari, nr 28, Kooli-Kooperatiiv, Tallinn 1940, 40 lk

Päevik[muuda | muuda lähteteksti]

Teise Nõukogude okupatsiooni alguses, kui paljud isikud Jaan Roosi tutvuskonnast arreteeriti, õnnestus tal end varjata ning elada tabamatu tagaotsitavana ja kommunismivastaselt meelestatud sisepagulasena ligi kümme aastat (1945–1954). Pidevalt mööda Eestit rännates sai temast kroonikakirjutaja, kes jäädvustas üksikasjalikus ja mahukas päevaraamatus väga täpselt, laiahaardeliselt, avameelselt ja kartmatult rahva tolleaegseid meeleolusid, välisraadiost kuuldud informatsiooni, ajaloosündmusi (kolhooside asutamine, suurküüditamine 1949), igapäevaelu, aga ka kuulujutte, rahvalikku folkloori ja anekdoote.

Kaua peidus olnud päevikud avaldati viies köites Tartus Eesti Kirjanduse Seltsi väljaandel aastatel 19972009 (kusjuures kaduma on läinud 1946. ja 1950. aasta päevikud), kõigi köidete toimetaja oli Jaan Isotamm.

  • "Läbi punase öö" I köide. 1944. ja 1945. aasta päevik. Saateks: Hans Karro, toimetajalt: Jaan Isotamm. Tartu 1997, 352 lk
  • "Läbi punase öö" II köide. 1947. aasta päevik. Saateks: Jaan Isotamm. Tartu 2000, 224 lk
  • "Läbi punase öö" III köide. 1948. ja 1949. aasta päevik. Lisa: 1944. aasta lõpp. Saateks: Jaan Isotamm. Tartu 2001, 360 lk
  • "Läbi punase öö" IV köide. 1951. ja 1952. aasta päevik. Saateks: Jaan Isotamm. Väljaandmisel osales kirjastus Ilmamaa, Tartu 2004, 272 lk
  • "Läbi punase öö" V köide. 1953. ja 1954. aasta päevik. Sisaldab I–V köite nimeregistri. Tartu 2009, 392 lk

Artikleid[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Friedrich Puksoo, "Raamatuharrastusest ja Jaan Roosist kui bibliofiilist: Jaan Roosi 50. sünnipäeva puhul" – Eesti Kirjandus 1939, nr 1; eraldi äratrükid: EKS, Tartu 1939 (14 lk) ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing, Tallinn 1997 (14 lk)
  • Hans Karro, "Jaan Roosi meenutades" (tema elust alates 1944) – Looming 1990, nr 7, lk 1004–06
  • Elo Tuglas, "Tartu päevik", Faatum, Tallinn 1996, lk 280–263; 2. trükk: Tänapäev, Tallinn 2008
  • Aivo Lõhmus, "Teejuht läbi öö" (päeviku I köite arvustus) – Sirp 24. oktoober 1997 ja Aivo Lõhmus, "Võim ja vari", Ilmamaa, Tartu 2002, lk 7–11
  • Oskar Kruus, "Raamatukuninga troonilt tõukamise lugu" – Keel ja Kirjandus 1998, nr 2, lk 135–137
  • Rutt Hinrikus, "Jaan Roosiga läbi punase öö" (päeviku II köite arvustus) – Kultuur ja Elu 2000, nr 2/3, lk 22–23
  • Veiko Märka, "Kui suured silmad on hirmul?" (päeviku I–II köite arvustus) – Looming 2000, nr 9, lk 1418–27; vastukaja: Vello Helk "Kas Eesti Vabariik on 83-aastane?" – Akadeemia 2001, nr 2, lk 281
  • Oskar Kruus, "Raamatukuninga eludraama" (päeviku II köite arvustus) – Keel ja Kirjandus 2001, nr 2, lk 128–130
  • Ülo Tonts, "Ajaraamatu järgmised leheküljed" (päeviku III köite arvustus) – Videvik 11. oktoober 2001, lk 4
  • Valdur Raudvassar, "Uksepraotus unustusse" (päeviku III köite arvustus) – Maaleht 11. aprill 2002, lk 22
  • Ülo Tonts, "Eestlane, kes ei lasknud end okupeerida" – Maaleht 15. aprill 2004, lk 21
  • Aivar Kull, "Illusioonivaba ajakroonika" (päeviku I–IV köite arvustused; vt ka välislingid) – A. Kull, "Kulli pilk", Ilmamaa, Tartu 2005, lk 279–285

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]