Rokokoo

Allikas: Vikipeedia

Rokokoo (prantsuse keeles rococo, mis tuleneb sõnadest rocaille ja coquilles) kasvas välja hilisbarokki kunstist. Sõna tähendab tollal moes olnud kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistust aias, ning see püüdis sarnaneda itaaliakeelsele sõnale barocco.

Lühike ent hiilgav stiili õitseaeg valitses Euroopas aastatel 17301780[viide?].

See mõjutas sealhulgas paljusid aspekte kunstis: maali, skulptuuri, arhitektuuri, sisekujundust, sisustust, kirjandust, muusikat ja teatrit. See oli 18. sajandi alguse Pariisi vastureaktsioon barokki suursugususele, sümmeetriale ja rangetele eeskirjadele, seda eriti Versailles' lossis. Rokokoo kunstnikud ja arhitektid kasutasid rohkem mängulisemat, vaimukamat, naljakamat, priskemat ja graatsilisemat lähenemist kui barokk. Nende stiil oli ehitud, milles kasutati palju heledaid värve, asümmeetriliselt kõverat ja kuldset kujundust.

Rokokoo toa sisekujundus oli kavandatud kui kunstiteos. Seal leidusid valdavalt elegantne ja ehitud mööbel, väiksed skulptuurid, dekoratiivsed peeglid ja vaip. Need täiendasid arhitektuuri, reljeefe ja seinamaalinguid.

Rokokoolikud jooned tõusid uuesti luksuslikult esile 19. sajandil uusrokokoo nime all.

Arhitektuur[muuda | muuda lähteteksti]

Romantiline Inglise park

Maalikunst[muuda | muuda lähteteksti]

"Palverännak Kythera saarele", Antoine Watteau

Skulptuur[muuda | muuda lähteteksti]

Tarbekunst[muuda | muuda lähteteksti]

Rokokoo mööbel

Kuulsaid rokokookunstnikke[muuda | muuda lähteteksti]

Antonie Watteau

François Boucher

Jean Baptiste Simeon Chardin

Thomas Gainsborough (17271788)

Joshua Reynolds (17231792)

William Hogarth (16971764)

Jean Honoré Fragonard (1732-1806)

Muusika[muuda | muuda lähteteksti]

Muusikud[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata samuti[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]