Uue-Põltsamaa mõisa kalmistu

Uue-Põltsamaa mõisa kalmistu on kalmistu Põltsamaa kihelkonnas Viljandimaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Põltsamaa linnas Jõgeva maakonnas. Kalmistu jääb kunagisest mõisakeskusest linnulennult umbes ühe kilomeetri kaugusele idakirdesse.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kalmistu rajasid Uue-Põltsamaa mõisa tollased omanikud Lilienfeldid umbes 1770. aastate algul, kui Põltsamaa mõis jagati Uue- ja Vana-Põltsamaa mõisaks ning Uue-Põltsamaa mõisas ehitati välja uued hooned. Esimene matus uuel kalmistul toimus 1771. aastal.^[1]

Uue-Põltsamaa mõisa kalmistule on arvatavasti maetud 28 lahkunut.^[2] Praegu pole see kalmistu kasutusel.

Lähestikku asuvad Uue-Põltsamaa mõisa kalmistu ja uus kihelkonnakalmistu moodustavad alates 1997. aastast ühise riikliku kultuurimälestise – Põltsamaa kalmistu.^[3] Nende vahele jääb eraldi kultuurimälestisena Põltsamaa II maailmasõja matmispaik, kuid nendel mälestistel on ühine kaitsevöönd.

Kalmistu kabel[muuda | muuda lähteteksti]

Kalmistu idaosas paikneb matusekabel, mis on ehitatud umbes 19. sajandi keskel (ehitusmeister Johann Mühlhausen). Kabeli torni lühendati 1916. aastal. Praegu on kabel kasutuses matmistarvete hoiukohana.

Kalmistule maetuid[muuda | muuda lähteteksti]

Georg von Lilienfeld (1828–1881), maanõunik
Karl Magnus von Lilienfeld (1875–1907), Pasewalki kürassiirirügemendi leitnant^[4]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Hauaskulptuur, 1905^[5]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

↑ Ketlin Sirge. Eesti mõisakalmistud. // Magistritöö Tartu Ülikooli usuteaduskonna võrdleva usuteaduse õppetoolis. Tartu 2013. Lk 36
↑ Ketlin Sirge. Eesti mõisakalmistud. // Magistritöö Tartu Ülikooli usuteaduskonna võrdleva usuteaduse õppetoolis. Tartu 2013. Lk 76
↑ Kultuurimälestis nr 5853 "Põltsamaa kalmistu"
↑ Kristjan Waldmann. Põltsamaa kihelkonna minewikust ja mälestusmärkest. Tartu 1926. Lk 32
↑ Kultuurimälestis nr 5168 "Skulptuur V.Glasenapp'i suguvõsa haualt, 1905 (marmor)"

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Harald Rebane. Väikekalmistud Põltsamaal ja lähikonnas. [I osa] Vooremaa, 12. september 1996
Harald Rebane. Väikekalmistutest Süda-Eestis. – Linnade haljastud ja nende kaitse. Tartu-Tallinn 2001. Lk 100-101
Taavi Pae. "Eesti kalmistute kujunemine ja paiknemise seaduspärasused". Magistritöö Tartu Ülikooli Geograafia Instituudis. Tartu 2002
Ketlin Sirge. "Eesti mõisakalmistud". // Magistritöö Tartu Ülikooli usuteaduskonna võrdleva usuteaduse õppetoolis. Tartu 2013
Kadri Tael. Põltsamaa kalmistute pärand. II osa. Vali Uudised, 31. jaanuar 2014. Lk 6
Robert Treufeldt. "Põltsamaa kalmistud Eesti kalmistute pärandis, 2. osa". Vali Uudised nr 25, 28. märts 2014. Lk 5
Robert Treufeldt. "Põltsamaa kalmistud Eesti kalmistute pärandis, 3. osa". Vali Uudised nr 27, 4. aprill 2014. Lk 5

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Uue-Põltsamaa mõisa kalmistu Veljo Ranniku kogus. Muinsuskaitseameti fotokogu

[1] Ketlin Sirge. Eesti mõisakalmistud. // Magistritöö Tartu Ülikooli usuteaduskonna võrdleva usuteaduse õppetoolis. Tartu 2013. Lk 36

[2] Ketlin Sirge. Eesti mõisakalmistud. // Magistritöö Tartu Ülikooli usuteaduskonna võrdleva usuteaduse õppetoolis. Tartu 2013. Lk 76

[3] Kultuurimälestis nr 5853 "Põltsamaa kalmistu"

[4] Kristjan Waldmann. Põltsamaa kihelkonna minewikust ja mälestusmärkest. Tartu 1926. Lk 32

[5] Kultuurimälestis nr 5168 "Skulptuur V.Glasenapp'i suguvõsa haualt, 1905 (marmor)"

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]