Henn-Kaarel Hellat
Henn-Kaarel Hellat (5. aprill 1932 Viljandi – 13. oktoober 2017[1])) oli eesti proosakirjanik ja luuletaja, sõna ulme autor. Henn-Kaarel Hellat oli Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1975. Ta oli Eesti Kongressi liige.
Sisukord
Õpingud[muuda | muuda lähteteksti]
- 1939–40 Westholmi progümnaasium
- 1940–41 Tallinna 22. keskkool
- 1941–44 Viljandi 2. algkool
- 1944–48 Viljandi 2. keskkool
- 1948–49 ja 1954–55 Tartu 1. töölisnoorte keskkool
- 1958–61 TRÜ õigusteaduskond (jäi lõpetamata)
- 1974 kahekuulised kriitikute kursused Moskvas Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi juures
Töö[muuda | muuda lähteteksti]
- 1949–1951 abitööline Tartu linna peaarhitekti büroos
- 1954–1958 vanemtehnik RPI Estonprojektis ja Tartu TSN arhitektuuri- ja ehitusosakonnas
- 1961–1967 juhutöödel
- 1967–1968 ENSV TA Ajaloomuuseumi vanemteadur
- 1968–1975 ajakirja Eesti Kommunist ja Küsimused ja Vastused toimetuse töötaja
- 1975–1983 vabakutseline kirjanik
- 1983–1985 ajalehe Sirp ja Vasar kirjandusosakonna juhataja
- 1985–1986 Kirjanike Liidu Kirjanduse Propaganda Büroo direktor
- 1986–1990 vabakutseline kirjanik
- 1990–1993 Kirjanike Liidu Tartu osakonna sekretär
Looming[muuda | muuda lähteteksti]
Hellat sai tuntuks sarjas "Mirabilia" ilmunud kaheköitelise ulmeromaaniga "Naiste maailm" (1976–78). Ta on avaldanud luulekogusid, proosaraamatuid ja rohkesti kirjanduskriitikat, alates aastast 2002 tsükli autobiograafilisi meenutusraamatuid.
Temalt pärineb sõna "ulme" ("Ilukirjanduse põnevad provintsid". Sirp ja Vasar, 18. september 1970, nr 38), mis oli algselt mõeldud 'teadusulme' (tollal "teaduslik fantastika") tähenduses.
Teosed[muuda | muuda lähteteksti]
- "Fuugad paradoksidele" ER, Tallinn 1973
- "Vanad fookused" ER 1974
- "Naiste maailm" I-II, Mirabilia-sari, ER 1976–78
- "Armastusest surmani: kaks Jaak Lõmme lugu" (jutustused) 1986
- "Tühiasjad" ER 1989
- "Raamatu sisse minek" (valimik kirjanduskriitikat, kirjutisi 1967–1987) ER 1991
- "Mälulehed: kolme kümnendi tekste" (luulekogu) ER 1992
- "Tagamaad" (novellid ja näidend), Faatum, Tallinn 2000
- "Paturegister" (luulekogu), Faatum 2001
- "Salve" (luule koondkogu; koostaja Piret Bristol), Faatum 2007
Meenutusraamatute tsükkel üldpealkirjaga "Inimese tegemine"[muuda | muuda lähteteksti]
(kõigi köidete väljaandjaks on kirjastus Faatum, toimetaja Juhan Saar)
- I raamat "Niidiliimija" 2002
- II "Poiste sõda" I 2003
- III "Poiste sõda" II 2004
- IV "Kappan kaugele" 2006
- V "Templis ja tavernis" 2008
Henn-Kaarel Hellat on koostanud raamatu "Artur Alliksaar mälestustes" (Ilmamaa, Tartu 2007, 240 lk) ning avaldanud selles kogumikus ka oma meenutusi ("Mentor Artur", lk 129–140) ja kirjavahetuse Matti Vagaga (lk 77–99).
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
2015. aastal pälvis Hellat Eesti Ulmeühingult tänukirja ühingu esimese auliikmena[2].
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Henn-Kaarel Hellati isa Jüri Hellat oli Eesti Vabariigi sõjaminister Paul Lille käsundusohvitser ja lasti maha Norilskis 1942. aastal[3].
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Hanneli Rudi: Suri sõna «ulme» loonud eesti kirjanik. Postimees, 14. X 2017, vaadatud 7. I 2018.
- ↑ Raul Sulbi "Hellat läks, kuid tema loodud ulme jääb" Postimees, AK, 28.10.2017, lk 14
- ↑ Hellar Grabbi. Eestlaste maa. Tartu 2004
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Henn-Kaarel Hellati personaalnimestik. Koostanud Aive Nurmekivi, Põltsamaa 2007, 32 lk. (lk. 5–9 lühiülevaade kirjaniku elust ja loomingust)
- Raul Sulbi "Hellat läks, kuid tema loodud ulme jääb" Postimees, AK, 28.10.2017, lk 14
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- "Henn-Kaarel Hellat kiirtee kõrval" Elukiri, 8/2007
