Henn-Kaarel Hellat

Allikas: Vikipeedia
Mall Jõgi ja Henn-Kaarel Hellat Kirjanike Liidu üldkogul Tartus 23. märtsil 2012.

Henn-Kaarel Hellat (5. aprill 1932 Viljandi14. oktoober 2017[1]) oli eesti proosakirjanik ja luuletaja, sõna ulme autor. Henn-Kaarel Hellat oli Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1975. Ta oli Eesti Kongressi liige.

Õpingud[muuda | muuda lähteteksti]

Töö[muuda | muuda lähteteksti]

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Hellat sai tuntuks sarjas "Mirabilia" ilmunud kaheköitelise ulmeromaaniga "Naiste maailm" (1976–78). Ta on avaldanud luulekogusid, proosaraamatuid ja rohkesti kirjanduskriitikat, alates aastast 2002 tsükli autobiograafilisi meenutusraamatuid.

Temalt pärineb sõna "ulme" ("Ilukirjanduse põnevad provintsid". Sirp ja Vasar, 18. september 1970, nr 38), mis oli algselt mõeldud 'teadusulme' (tollal "teaduslik fantastika") tähenduses.

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Fuugad paradoksidele" ER, Tallinn 1973
  • "Vanad fookused" ER 1974
  • "Naiste maailm" I-II, Mirabilia-sari, ER 197678"
  • "Armastusest surmani: kaks Jaak Lõmme lugu" (jutustused) 1986
  • "Tühiasjad" ER 1989
  • "Raamatu sisse minek" (valimik kirjanduskriitikat, kirjutisi 1967–1987) ER 1991
  • "Mälulehed: kolme kümnendi tekste" (luulekogu) ER 1992
  • "Tagamaad" (novellid ja näidend), Faatum, Tallinn 2000
  • "Paturegister" (luulekogu), Faatum 2001
  • "Salve" (luule koondkogu; koostaja Piret Bristol), Faatum 2007

Meenutusraamatute tsükkel üldpealkirjaga "Inimese tegemine"[muuda | muuda lähteteksti]

(kõigi köidete väljaandjaks on kirjastus Faatum, toimetaja Juhan Saar)

  • I raamat "Niidiliimija" 2002
  • II "Poiste sõda" I 2003
  • III "Poiste sõda" II 2004
  • IV "Kappan kaugele" 2006
  • V "Templis ja tavernis" 2008

Henn-Kaarel Hellat on koostanud raamatu "Artur Alliksaar mälestustes" (Ilmamaa, Tartu 2007, 240 lk) ning avaldanud selles kogumikus ka oma meenutusi ("Mentor Artur", lk 129–140) ja kirjavahetuse Matti Vagaga (lk 77–99).

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

2015. aastal pälvis Hellat Eesti Ulmeühingult tänukirja ühingu esimese auliikmena[2].

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Henn-Kaarel Hellati isa Jüri Hellat oli Eesti Vabariigi sõjaminister Paul Lille käsundusohvitser ja lasti maha Norilskis 1942. aastal[3].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Aivar Kull. "Paradoksaalne Hellat". ERR, 23.10.2017.
  2. Raul Sulbi "Hellat läks, kuid tema loodud ulme jääb" Postimees, AK, 28.10.2017, lk 14
  3. Hellar Grabbi. Eestlaste maa. Tartu 2004

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Henn-Kaarel Hellati personaalnimestik. Koostanud Aive Nurmekivi, Põltsamaa 2007, 32 lk. (lk. 5–9 lühiülevaade kirjaniku elust ja loomingust)
  • Raul Sulbi "Hellat läks, kuid tema loodud ulme jääb" Postimees, AK, 28.10.2017, lk 14

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]