Gruusia: erinevus redaktsioonide vahel
P Robot: eemaldatud ne:जर्जिया (missing) |
P r2.7.1) (Robot: lisatud ne:जर्जिया (देश); muudetud si:ජෝර්ජියා (රට) |
||
| 341. rida: | 341. rida: | ||
[[nah:Georgia]] |
[[nah:Georgia]] |
||
[[nl:Georgië]] |
[[nl:Georgië]] |
||
[[ne:जर्जिया (देश)]] |
|||
[[new:ज्योर्जिया]] |
[[new:ज्योर्जिया]] |
||
[[ja:グルジア]] |
[[ja:グルジア]] |
||
| 370. rida: | 371. rida: | ||
[[sq:Gjeorgjia]] |
[[sq:Gjeorgjia]] |
||
[[scn:Giorgia]] |
[[scn:Giorgia]] |
||
[[si:ජෝර්ජියා]] |
[[si:ජෝර්ජියා (රට)]] |
||
[[simple:Georgia (country)]] |
[[simple:Georgia (country)]] |
||
[[ss:IJojiya]] |
[[ss:IJojiya]] |
||
Redaktsioon: 25. oktoober 2012, kell 11:45
|
See artikkel räägib riigist; jõelaeva kohta vaata artiklit Gruzija |
 | See artikkel vajab ajakohastamist. |
 | See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2012) |
| Gruusia | |
 | |
| Riigihümn | Thavisuphleba |
|---|---|
| Pealinn | Thbilisi |
| Pindala | 69 700 km² |
| Riigikeel | gruusia keel |
| Rahvaarv | 4 469 200 (2011)[1] |
| Rahvastikutihedus | Kontrolli pindala ja rahvaarvu väärtust (?) |
| President | Mihheil Saakašvili |
| Peaminister | Ivane Merabišvili |
| Iseseisvus |
26. mai 1918 (kuulutati välja Gruusia Demokraatlik Vabariik); 9. aprill 1991 (taastati iseseisvus Nõukogude Liidust) |
| SKT |
15,159 mld $ (2017)[2]  |
| SKT elaniku kohta |
4045 $ (2017)[3] |
| Rahaühik | lari (GEL) |
| Ajavöönd | maailmaaeg +4 |
| Tippdomeen | .ge |
| ROK-i kood | GEO |
| Telefonikood | 995 |
Gruusia ehk Georgia on riik Taga-Kaukaasias Musta mere idarannikul. Piirneb Venemaa, Aserbaidžaani, Armeenia ja Türgiga.
Nimi
Gruusia gruusiakeelne nimi on Sakharthvelo (საქართველო). See on tuletatud paganliku jumala, grusiinide (kharthvelebi) müütilise esivanema Kharthlose nimest.
Eestikeelne nimi on laenatud vene keelest.
Lääne-Euroopas kasutatakse Gruusia kohta nime Georgia ning selle variante. Kuigi seda nime seostatakse Gruusia kaitsepühaku püha Jüriga (Georgiosega), on see nähtavasti tuletatud vormidest Kurdž ja Gurdž.
Gruusia valitsus on palunud sõbralikel riikidel hoiduda nimekuju 'Gruzia' kasutamisest ja asendada see kujuga 'Georgia'. Parlamendi väliskomisjoni esimehe põhjenduse kohaselt assotsieeruvat slaavipäraseks peetav nimekuju Gruusia 200 aastaga "Vene impeeriumi" koosseisus. Teiste riikide esindajad on aga kirjeldanud lingvistilisi ja praktilisi põhjuseid, miks üleminek mõistlik poleks. Valitsuse algatust on kritiseeritud ka Gruusia-siseselt.[4]
Gruusia nimed naabermaade keeltes:
- armeenia Վրաստան (Vrastan)
- aserbaidžaani Gürcüstan [gürdžüst'an]
- türgi Gürcistan [gürdžist'an]
- vene Грузия [gr'uuzija]
Abhaasi keeles on Gruusia Қырҭтәыла (Khõrthtvõla) ning osseedi keeles Гуырдзы, Гуырдзыстон (Guõrdzõ, Guõrdzõston).
Riik
Haldusjaotus
Halduslikult koosneb Gruusia kahest autonoomsest vabariigist, 9 piirkonnast ja keskalluvusega linnast (pealinn). Need omakorda jagunevad rajoonideks (raioni) ja rajooni õigustega linnadeks (khalakhi).
.svg)
Piirkonnad (mkhare)
- Guria
- Imerethi
- Kahhethi
- Khvemo Kharthli (Alam-Kharthli)
- Mtshetha-Mthianethi
- Ratša-Letšhumi ja Khvemo Svanethi
- Samegrelo–Zemo Svanethi
- Samtshe-Džavahhethi
- Šida Kharthli (Sise-Kharthli)
Keskalluvusega linn
Autonoomsed vabariigid
Märkus: de facto iseseisev on ka Lõuna-Osseetia.
Sisejulgeolek
Gruusia sisejulgeolekuametkondade ühenduse moodustavad: Gruusia Rahvuslik Julgeolekunõukogu, Gruusia siseministeerium, Välisluure Eriteenistus, Riigikaitse Eriteenistus. Gruusia kaitseministeeriumi - Luure Valitsus (J-2), Sõjaväeluure Valitsus, Sõjaväepolitsei valitsus.
Majandus
Aastatel 2006–2007 oli Gruusia SKT aastane kasv suurem kui 10%. Kiirele kasvule aitasid kaasa suured investeeringud välisriikidest ja valitsussektori kulutused. 2008. aastal aeglustus SKT kasv seoses augustisõjaga 2,1% peale. 2009. aastal kahanes majanduskasv 7% võrra, kuna rahvusvaheline finantskriis vähendas välisinvesteeringuid ning võõrsil töötavate kodanike rahasaadetisi.[5]
Inflatsioonimäär oli 2009. aastal 1,7%, aastal 2008 oli sama näitaja 10%.[5]
2001. aastal elas 54% rahvastikust alla vaesuspiiri, 2006. aastal 34%[6] või 31%[5].
2007. aastal hinnati tööjõulist elanikkonda Gruusias 1,918 miljonile. Tööpuuduse määr oli 2009. aastal 16,4%.[5]
|
|
Eksport
Gruusia suurimad ekspordiartiklid on[5]
- vanaraud
- vein
- mineraalvesi
- maagid
- sõidukid
- puuviljad ja pähklid
Gruusia tähtsaimad ekspordipartnerid on Türgi 17,87%, Aserbaidžaan 12,3%, Bulgaaria 9,6%, Kanada 8,78%, Suurbritannia 7,49%, Ukraina 6,82%, Hispaania 5,27%, Ameerika Ühendriigid 4,99% (2009).[5]
Import
Gruusia suurimad impordiartiklid on[5]
- kütused
- sõidukid
- masinad ja varuosad
- teraviljad ja muud toidud
- ravimid
Gruusia tähtsaimad impordipartnerid on Türgi 16,81%, Aserbaidžaan 9,72%, Ukraina 9,17%, Venemaa 7,39%, Ameerika Ühendriigid 6,63%, Saksamaa 6,22% (2009).[5]
Rahvastik
Viimane rahvaloendus viidi läbi 2001. aastal. Selle andmetel elas Gruusias 4,4 miljonit inimest. 1989. aasta rahvaloenduse andmetel elas Gruusias 5,4 miljonit inimest.[1]
2011. aastal hindas esitas riiklik statistikaamet hinnangu, mille kohaselt rahvaarv oli Abhaasia ja Lõuna-Osseetia elanikke arvestamat jaanuari seisuga 4 469 200. Hinnangu kohaselt oli 52,4% elanikest naissoost. Linnades elas 53,1% rahvastikust. Üle 65-aastaste osakaal oli 13,8%.[1]
2006. aasta hinnangu kohaselt oli rahvaarv 4 661 473. Grusiinid moodustasid 83,8% elanikkonnast.[7] Teised suuremad rahvusgrupid olid aserid (6,5%), armeenlased (5,7%), venelased (1,5%), abhaasid ja osseedid.
Suuremad linnad
Vaata ka
Ajalugu
7. mail 1920 sõlmiti Vene SFSR ja Gruusia DV vahel diplomaatilised suhted[viide?] ja kirjutati alla lepingule, millega Venemaa tunnustas Gruusia suveräänsust.[8]
Kultuur
Religioon
Põhiseaduse järgi on kirik Gruusias riigist lahutatud, kehtib usuvabadus. Enamik elanikest (82%) on õigeusklikud ja kuuluvad Gruusia Apostlikusse Autokefaalsesse Õigeusu Kirikusse. Kiriku roll ühiskonnas on väga suur.
Ligi 10% elanikest on islamiusulised, ligi 4% armeenia kristlased ja 2% Vene Õigeusu Kiriku liikmed.
Sport
Võidusõidutrass Rustavi asub umbes 20 km kaugusel Gruusia pealinnast Thbilisist. Ta on saanud nime lähima asula Rusthavi järgi. Aastal 2011-2012. täielikult rekonstrueeritud FIA 2. Kategooria standardite järgi ta sai esimene professionaalne autodrom, mis oli ehitatud Kaukaasia piirkonnas. Renoveeritud autotrassi avatseremoonial, mis toimus 29. aprill 2012, osales president Mihheil Saakašvili, ise olles klassi Vormel-3 boliidi roolis[9].
Vaata ka
- Gruusia NSV
- Gruusia Demokraatlik Vabariik
- Gruusia asevalitsejate loend
- Gruusia riigipeade loend
- Gruusia valitsusjuhtide loend
- Augustimäss
- Gruusia sõda (2008)
- Gruusia Eurovisiooni lauluvõistlusel
- Rooside revolutsioon
- Gruusia jalgpallikoondis
- Thbilisi veretöö
- Sakrebulo
- Gruusia meedia
Ajakirjanduses kajastatu
- Diplomaatia nr 10 (110) oktoober 2012, Juku-Kalle Raid, [tt_news=1512&tx_ttnews[backPid]=615&cHash=a0d341acf0 Kuus grusiini pimedas toas], Gruusia parlamendivalimised moodustasid omamoodi pettumuse mõlemale poolele. diplomaatia.ee, lk 2
Viited
- ↑ 1,0 1,1 1,2 http://www.civil.ge/eng/article.php?id=23687
- ↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 19.10.2018.
- ↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 27.05.2019.
- ↑ Georgia Asks Friends To Stop Calling It 'Gruzia', RFE/RL, 13. juuli 2011.
- ↑ 5,00 5,01 5,02 5,03 5,04 5,05 5,06 5,07 5,08 5,09 cia factbook välja otsitud 27.11.10
- ↑ Maailmapanga aruanne välja otsitud 27.11.10
- ↑ Statistical Yearbook of Georgia 2005: Population, Tabel 2.1, lk. 33, Department for Statistics, Tbilisi (2005)
- ↑ 7. mail 1920 sõlmitud lepingu tekst
- ↑ "Rustavi 2 Broadcasting Company". 29. aprill 2012.
Välislingid
 |
Vikisõnastiku artikkel: Gruusia |
- Gruusia valitsejadünastiad
- Full information about (country) Georgia
- Heiki Suurkask: Viis aastat möödas ja Gruusia õpib ikka veel, EPL, 25. november 2008
- Gruusia katkestas Nicaraguaga suhted, Postimees, 29. november 2008
- Kaarel Kaas: verevahetus Thbilisi võimuladvikus, Postimees, 19. detsember 2008
- Mart Helme. Saakašvili saba raiutakse jupikaupa EPL.ee, 9. juuli 2009
Iseseisvad riigid: Albaania | Andorra | Armeenia¹ | Aserbaidžaan¹ | Austria | Belgia | Bosnia ja Hertsegoviina | Bulgaaria | Eesti | Gruusia¹ | Hispaania | Holland | Horvaatia | Iirimaa | Island | Itaalia | Kasahstan² | Kosovo | Kreeka | Küpros¹ | Leedu | Liechtenstein | Luksemburg | Läti | Malta | Moldova | Monaco | Montenegro | Norra | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Põhja-Makedoonia | Rootsi | Rumeenia | Saksamaa | San Marino | Serbia | Slovakkia | Sloveenia | Soome | Suurbritannia | Šveits | Taani | Tšehhi | Türgi² | Ukraina | Ungari | Valgevene | Vatikan | Venemaa²
Sõltuvad alad: Ahvenamaa | Akrotiri ja Dhekelia¹ | Gibraltar | Guernsey | Fääri saared | Jan Mayen | Jersey | Man | Svalbard
Tunnustamata riigid ja okupeeritud alad: Abhaasia¹ | Lõuna-Osseetia¹ | Põhja-Küpros¹ | Transnistria
Iseseisvad riigid: Afganistan | Araabia Ühendemiraadid | Armeenia | Aserbaidžaan | Bahrein | Bangladesh | Bhutan | Brunei | Egiptus | Filipiinid | Gruusia | Hiina koos Macau ja Hongkongiga | Ida-Timor | Iisrael | India | Indoneesia | Iraak | Iraan | Jaapan | Jeemen | Jordaania | Kambodža | Kasahstan | Katar | Kuveit | Kõrgõzstan | Küpros | Laos | Liibanon | Lõuna-Korea | Malaisia | Maldiivid | Mongoolia | Myanmar | Nepal | Omaan | Pakistan | Põhja-Korea | Saudi Araabia | Singapur | Sri Lanka | Süüria | Tadžikistan | Tai | Türgi | Türkmenistan | Usbekistan | Venemaa | Vietnam
Tunnustamata riigid ja okupeeritud alad: Abhaasia | Golani kõrgendikud | Lõuna-Osseetia | Mägi-Karabahh | Palestiina | Põhja-Küpros | Taiwan | Tiibet