Gruusia riigipeade loend
Gruusia riigipeade loend esitab Gruusia alasid valitsenud monarhide, presidentide ning muude valitud ja määratud riigipeade nimestiku perioodidel, mil Gruusia riik on olnud iseseisev.
Eri riikide okupatsiooni ajal Gruusiat valitsenud okupatsioonivõimude esindajate nimestik on esitatud artiklis Gruusia asevalitsejate loend.
Gruusia NSV (1921–1991) riigijuhtidena käsitletavate isikute nimekirjad on esitatud artiklites Gruusia NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeeste loend ja Gruusia Kommunistlik Partei.
Ibeeria ehk Kharthli kuningriik[muuda | muuda lähteteksti]
6. sajandil kaotatud kuningavõimu taastas tänase Gruusia aladel Ibeeria (Kharthli) vürst Adarnase IV, kes hakkas kasutama tiitlit "grusiinide kuningas". Kuigi formaalselt kuulusid tema valitsetavad alad Bütsantsi impeeriumi koosseisu, võimaldas impeeriumi nõrkus temal ja ta järglastel valitseda sisuliselt iseseisvate valitsejatena. 10. sajandi lõpuks ei sõltunud Ibeeria valitsejad igapäevapoliitika korraldamisel enam üldse Bütsantsi keisritest.
Ibeeria kuningaid loendati samas numeratsioonis varasemate Ibeeria vürstidega. Kõik nad kuulusid Bagrationi dünastiasse.
| Nimi | Eluaastad | Valitsusaja algus | Valitsusaja lõpp |
|---|---|---|---|
| Adarnase IV | (surnud 923) | 888 | 923 |
| Davit II | (surnud 937) | 923 | 937 |
| Sumbat I | (surnud 958) | 937 | 958 |
| Bagrat II | (937–994) | 958 | 994 |
| Gurgen | (surnud 1008) | 994 | 1008 |
Ühtne Gruusia kuningriik[muuda | muuda lähteteksti]
Ühendatud Gruusia kuningriik tekkis 1008. aastal, kui Abhaasia kuningas Bagrat III päris oma isa Gurgeni surma järel ka Ibeeria ehk Kharthli trooni.
Alates Gruusia kuningriigi moodustamisest on kõik selle monarhid kuulunud Bagrationi dünastiasse.
Alates 1243. aastast valitsesid Gruusia kuningad mongolitest vallutajate vasallidena, kuid säilitasid kuningatiitli.
| Nimi | Eluaastad | Valitsusaja algus | Valitsusaja lõpp |
|---|---|---|---|
| Bagrat III | (u 960 – 1014) | 1008 | 1014, 7. mai |
| Giorgi I | (998/1002 – 1027) | 1014, 7. mai | 1027, 16. august |
| Bagrat IV | (1018–1072) | 1027, 16. august | 1072, 24. november |
| Giorgi II | (u 1050 – 1112) | 1072, 24. november | 1089 (nominaalselt kuni surmani) |
| Davit IV Ehitaja | (1073–1125) | 1089 | 1125, 24. jaanuar |
| Demetre I | (1093–1156?) | 1125, 24. jaanuar | 1154 |
| Davit V | (surnud 1155) | 1154 | 1155 |
| Demetre I (teist korda) | (1093–1156?) | 1155 | 1156 |
| Giorgi III | (surnud 1184) | 1156 | 1184, 27. märts |
| Tamar | (u 1160 – 1213) | 1184, 27. märts | 1213, 18. jaanuar |
| Giorgi IV Laša | (1193–1223) | 1213, 18. jaanuar | 1223, 18. jaanuar |
| Rusudani | (1194–1245) | 1223, 18. jaanuar | 1245 |
| Davit VI Narin | (1225–1293) | 1245 | 1259 |
| Davit VII Ulu | (1215–1270) | 1247 | 1259 |
1259. aastal jagunes Gruusia kuningriik kaheks – edaspidi kandis Gruusia kuningriigi nime vaid Gruusia idaosas asuv kuningriik, Gruusia lääneosas asus aga Imerethi kuningriik. Hiljem oli Imerethi teatud perioodidel (1330–1387, 1412–1446, 1453–1478) Gruusiaga ühendatud, kuid alaliselt Gruusia territoriaalne ühtsus monarhia ajal enam ei taastunud.
Gruusia kuningriigid (1259–1810)[muuda | muuda lähteteksti]
Gruusia kuningriik[muuda | muuda lähteteksti]
Alates 1259. aastast kandis Gruusia kuningriigi nime vaid Gruusia idaosas paiknev territoriaalne moodustis. 14.–15. sajandil õnnestus Gruusia kuningriigil lühikeste perioodide vältel kontrollida ka läänepoolset Imerethi kuningriiki, kuid see taastas alati oma iseseisvuse.
Gruusia kuningriigi troonil püsis ka pärast 1259. aastat Bagrationi dünastia.
Kuni 1330. aastani jätkasid Gruusia kuningad valitsemist mongoli khaanide vasallidena, säilitades seejuures kuningatiitli. 1465. aastal eraldus Gruusiast kodusõja tulemusel lisaks Imerethi kuningriigile veel Kahhethi kuningriik.
| Nimi | Eluaastad | Valitsusaja algus | Valitsusaja lõpp |
|---|---|---|---|
| Davit VII Ulu | (1215–1270) | 1259 | 1270 |
| Demetre II | (1259–1289) | 1270 | 1289, 12. märts |
| Vahtang II | (surnud 1292) | 1289, 12. märts | 1292 |
| Davit VIII | (1273–1311) | 1293 | 1297 |
| Giorgi V | (u 1286–1346) | 1297 | 1298 |
| Vahtang III | (1278–1308) | 1298 | 1299 |
| Davit VIII (teist korda) | (1273–1311) | 1299 | 1302 |
| Vahtang III (teist korda) | (1278–1308) | 1302 | 1308 |
| Davit VIII (kolmandat korda) | (1273–1311) | 1308 | 1311 |
| Giorgi VI | (surnud 1313) | 1311 | 1313 |
| Giorgi V (teist korda) | (u 1286–1346) | 1314 | 1346 |
| Davit IX | (surnud 1360) | 1346 | 1360 |
| Bagrat V Suur | (surnud 1393) | 1360 | 1393 |
| Giorgi VII | (surnud 1407) | 1393 | 1407 |
| Konstantine I | (1369–1411) | 1407 | 1411 |
| Aleksandre I Suur | (u 1390 – 1445) | 1412 | 1442 |
| Vahtang IV | (1413–1446) | 1442 | 1446, detsember |
| Giorgi VIII | (1417–1476) | 1446, detsember | 1465 |
| Bagrat VI | (u 1439 – 1478) | 1465 | 1478 |
| Aleksandre II | (surnud 1510) | 1478 | 1478 |
| Konstantine II | (u 1447 – 1505) | 1478 | 1490 |
1490. aastal oli Konstantine II sunnitud tunnustama oma rivaale Imerethi ja Kahhethi troonil. Ta loobus Gruusia kuninga tiitli kasutamisest ja võttis endale Karthli kuninga tiitli.
Imerethi kuningriik[muuda | muuda lähteteksti]
Imerethi kuningriik tekkis pärast Gruusia kuningriigi jagunemist kaheks 1259. aastal ja hõlmas valdavalt senise Gruusia kuningriigi lääneosa. Kuni 1330. aastani valitsesid Imerethi kuningad sisuliselt mongoli khaanide vasallidena, kuigi kandsid jätkuvalt kuningatiitlit.
14.–15. sajandil oli Imerethi kuningriik korduvalt ka taasühendatud Gruusia kuningriigiga, kuid taastas alati oma iseseisvuse.
Sarnaselt Gruusia kuningriigiga olid ka Imerethi troonil Bagrationi dünastia esindajad, välja arvatud üksikud usurpaatorid 17.–18. sajandil.
1804. aastal oli Imerethi viimane kuningas Solomon II sunnitud leppima Venemaa vasalli staatusega. 1810. aastal tõukasid venelased ta troonilt ja ühendasid tema kuningriigi Venemaa keisririigiga. Imerethi oli viimane Gruusia kuningriikidest, mis Venemaaga liideti.
Kahhethi kuningriik[muuda | muuda lähteteksti]
Kahhethi kuningriik tekkis 1465. aastal, kui Gruusia troonilt kukutatud Giorgi VIII õnnestus säilitada kontroll idapoolse Kahhethi provintsi üle, kus ta kuulutas välja sõltumatu kuningriigi.
Sarnaselt teiste Gruusia kuningriikidega olid ka Kahhethi troonil Bagrationi dünastia esindajad.
17.–18. sajandil kuulus kuningriik suurema osa ajast vaheldumisi Pärsia ja Osmanite riigi mõjusfääri, kuid säilitas enamasti nominaalse iseseisvuse. 17. sajandil oli kuningriik siiski mitmel korral (1616–1625, 1633–1634, 1656–1664, 1676–1703) ka pärslaste poolt okupeeritud.
1744. aastal algatasid Kahhethi ja Karthli kuningriike sel ajal tegelikult kontrollinud pärslased nende kahe kuningriigi ühinemisprotsessi. See sai lõplikult teoks 1762. aastal, kui Kahhethi kuningas Erekle II päris oma isalt Teimurazi II Karthli trooni.
Karthli kuningriik[muuda | muuda lähteteksti]
Karthli kuningriik tekkis senise Gruusia kuningriigi aladest 1490. aastal kui kuningas Konstantine II oli sunnitud tunnistama Imerethi ja Kahhethi kuningate iseseisvust. Ta loobus pretensioonist valitseda kogu Gruusiat ning hakkas Gruusia kuninga tiitli asemel kasutama Karthli kuninga tiitlit. Kuna sisuliselt oli Karthli kuningriik Gruusia kuningriigiga sama riik, loendatakse nende kuningaid samas numeratsioonis.
Sarnaselt teiste Gruusia kuningriikidega olid ka Karthli troonil Bagrationi dünastia esindajad.
17.–18. sajandil kuulus kuningriik suurema osa ajast vaheldumisi Pärsia ja Osmanite riigi mõjusfääri, kuid säilitas enamasti nominaalse iseseisvuse. Lühiajaliselt oli Karthli kuningriik 16. ja 17. sajandil ka personaalunioonis Kahhethi kuningriigiga.
1744. aastal algatasid Kahhethi ja Karthli kuningriike sel ajal tegelikult kontrollinud pärslased nende kahe kuningriigi ühinemisprotsessi. See sai lõplikult teoks 1762. aastal, kui Kahhethi kuningas Erekle II päris oma isalt Teimurazi II Karthli trooni.
Karthli ja Kahhethi kuningriik[muuda | muuda lähteteksti]
Karthli ja Kahhethi kuningriigid ühendati ühtseks kuningriigiks 1762. aastal, kui Kahhethi kuningas Erekle II päris oma isalt Teimurazi II Karthli trooni. Sisuliselt olid mõlemad kuningriigid sel ajal Pärsia vasallid ja nende ühendamine toimus pärslaste soovi kohaselt.
Sarnaselt muude Gruusia kuningriikidega oli Karthli ja Kahhethi troonil Bagrationi dünastia.
| Nimi | Eluaastad | Valitsusaja algus | Valitsusaja lõpp |
|---|---|---|---|
| Erekle II | (1720–1798) | 1762, 19. jaanuar | 1798, 22. jaanuar |
| Giorgi XII | (1746–1801) | 1798, 22. jaanuar | 1801, 9. jaanuar |
Pärast kuningas Giorgi XII surma annekteeriti Karthli ja Kahhethi kuningriik selle senise liitlase Venemaa poolt.
Gruusia vabariik[muuda | muuda lähteteksti]
Gruusia taastatud iseseisvuse esimeseks kehandiks oli Gruusia Demokraatlik Vabariik, mis eksisteeris 26. maist 1918 kuni 25. veebruarini 1921. Riigipea ülesanded olid jaotatud seal parlamendi esimehe ja valitsusjuhi vahel. Esindusrolli täitis parlamendi esimees.
| Nimi | Eluaastad | Valitsusaja algus | Valitsusaja lõpp |
|---|---|---|---|
| Rahvusnõukogu esimees | |||
| Nikoloz Tšheidze | (1864–1926) | 1918, 26. mai | 1918, 8. oktoober |
| Parlamendi esimees | |||
| Nikoloz Tšheidze | (1864–1926) | 1918, 8. oktoober | 1921, 25. veebruar |
Gruusia taasiseseisvus teist korda 9. aprillil 1991. Valdava osa sellest ajast on riigipea ametinimetuseks olnud Gruusia president. Siiski tuleb märkida, et perioodil 9. aprillist 26. maini 1991 ja 6. novembrist 1992 26. novembrini 1995 täitsid riigipea kohuseid parlamendi esimehed. 6. jaanuarist 6. novembrini 1992 kuulus võim riigis sõjaväelise Riiginõukogu esimehele.