Kasepää vald

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib aastatel 1992–2017 eksisteerinud vallast; varasemate valdade kohta vaata artikleid Kasepää vald (1939) ja Kasepää vald (Laiuse kihelkond).

Kasepää vald

Kasepää valla vapp
Kasepää valla vapp
Kasepää valla lipp
Kasepää valla lipp

Pindala: 40,87 km²
Elanikke: 1194 (1.01.2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 29,2 in/km²
EHAKi kood: 0657[2] Muuda Vikiandmetes
Keskus: Raja
Kasepaa vald.png

Kasepää vald oli kohalik omavalitsusüksus Jõgeva maakonna idaosas Peipsi rannikul.

Vald liideti 2017. aastal Eesti omavalitsuste haldusreformi käigus moodustatud Mustvee vallaga.

Vald piirnes idas Peipsi järvega, lõunas Pala vallaga, läänes Saare vallaga, põhjas Torma valla ja Mustvee linnaga. Vald asus Eesti ja seega ka Euroopa Liidu maismaa idapiiritsoonis.

Kasepää vallavanem oli Jüri Vooder.[3]

Looduslik asend[muuda | muuda lähteteksti]

Naabervaldadest eraldasid Kasepää valda suured metsa- ja soomassiivid. Metsa- ja metsastuvate maade osakaal oli üle poole valla territooriumist. Kasepää vald oli pinnamoelt madal ja tasane, puudusid kõrgemad pinnavormid. Valla maad olid üldiselt liigniisked. Kohati olid need ajutiselt Peipsi poolt üle ujutatud. Valla lõunaosas suubus Peipsi järve Kullavere (Omedu) jõgi.

Asustus ja rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

Valla elanikkond vähenes pidevalt. Kui 1970. aastal elas vallas 2058 inimest, siis 1996. aastal oli elanikke 1580. 1996. aastal prognoositu kohaselt pidi elanike arv langema 2011. aastaks 1490-ni[4] Tegelikult elas juba 2000. aastal vallas vaid 1485 elanikku.

Külad: Kaasiku, Kasepää, Kükita, Metsaküla, Nõmme, Omedu, Raja ja Tiheda.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Vald moodustati 1992. aasta 30. aprillil.[5] Aastatel 19921998 kandis Kasepää vald Raja valla nime.

Eesti omavalitsuste haldusreformiga moodustati 2017. aastal Avinurme valla, Kasepää valla, Lohusuu valla, Mustvee linna ja Saare valla ühinemisel uus haldusüksus – Jõgeva maakonda kuuluv Mustvee vald.[6]

Vaatamisväärsused[muuda | muuda lähteteksti]

  • 7 km pikkune tänavküla
  • Raja vanausuliste palvemaja
  • Samovarimuuseum
  • Näitus "Peipsi järve elu tuba" – püsinäitus, mis jagab teavet Peipsi järve looduslike tingimuste kohta ja annab ülevaate Peipsi-äärsest eluolust. Näitus tutvustab Peipsi järves elavaid kalaliike – kokku saab näha 35 liiki kalade mulaaže. Peipsi järve kujutab ja iseloomustab ligi 4 m pikkune ja 1,4 m laiune kolmemõõtmeline makett, millelt leiab suuremad Peipsi-äärsed asulad, majutuskohad, muuseumid, vaatetornid ja palju muud põnevat. Näituselt saab teadmisi ka näiteks järve toiduahelast, kala arengust, elustikust – kaanidest sinivetikateni jne. Lisaks on näitusel palju mängulisi, osalusvõimalust pakkuvaid eksponaate: saab mängida linnubingot, panna kokku Peipsi puslet, proovida jalga kalamehesäärikuid jne. Näituse saatetekstid on eesti, vene ja inglise keeles. Näitus asub Tiheda külas aadressil Sõpruse 84.
  • Kükita vanausuliste palvemaja

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]