Pajusi vald

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib aastatel 1991–2017 eksisteerinud vallast; 1939. aastal loodud valla kohta vaata artiklit Pajusi vald (1939), veel varasema valla kohta vaata artiklit Pajusi vald (Põltsamaa kihelkond).

Pajusi vald

Pajusi valla vapp
Pajusi valla vapp
Pajusi valla lipp
Pajusi valla lipp

Pindala: 232,4 km²
Elanikke: 1225 (1.01.2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 5,3 in/km²
EHAKi kood: 0573[2] Muuda Vikiandmetes
Keskus: Kalana
Pajusi vald.png
Pajusi vallamaja Kalana külas

Pajusi vald oli vald Jõgeva maakonnas.

Pajusi vald paiknes Jõgeva maakonna loodeosas, piirnes idas Jõgeva valla, lõunas Põltsamaa valla, kagus Puurmani valla ning loodes Järvamaa Koigi ja põhjas Koeru vallaga. Valda läbis Jõgeva-Põltsamaa maantee.

Pajusi valla pindala oli 232,4 km². Maksimaalne ulatus põhjast lõunasse on 16 kilomeetrit ja läänest itta 23 kilomeetrit.

Pajusi vallavanem oli Reet Alev.[3]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Pajusi valla omavalitsuslik staatus kinnitati aastal 1991.[4]

2017. aastal ühines vald Eesti omavalitsuste haldusreformi käigus Põltsamaa vallaga, välja arvatud Kaave küla, mis liitus Jõgeva vallaga.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Pajusi vald asus Kesk-Eesti lavamaal, kus peamine maastikutüüp on kergelt lainjas moreenitasandik. Valla kirdeosa ulatub Alutaguse madalikule. Seal paiknevad Tapiku ja Kauru soo.[5]

Pajusi valla peamised loodusrikkused olid viljakas põllumajanduslik maa ja mets, maavaradest on olulisemad turba ja paekivi varud. Valla põhjapoolne osa on rikas metsa poolest, asustus on hõre. Omaette vaatamisväärsus on sealne loodus, metsades esineb põtru, metskitsi, metssigu.

Veekogudest asus valla territooriumil Kõpu veehoidla. Vald piirnes läänes ja põhjas Põltsamaa jõega. Pajusi valla territooriumilt said alguse Pikknurme ja Umbusi jõgi.

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

Külad[muuda | muuda lähteteksti]

Vallas oli 23 küla. Need on:

Aidu, Arisvere, Kaave, Kalana, Kauru, Kose, Kõpu, Kõrkküla, Lahavere, Loopre, Luige, Mõisaküla, Mõrtsi, Nurga, Pajusi, Pisisaare, Sopimetsa, Tapiku, Tõivere, Uuevälja, Vorsti, Vägari, Väljataguse.

Rahvaarv[muuda | muuda lähteteksti]

Asustuse tihedus Pajusi vallas oli väikseim Jõgeva maakonnas [6]. 2010. aasta 1. jaanuari seisuga oli Pajusi vallas 1422 elanikku. Sarnaselt enamiku Eesti maaomavalitsustega iseloomustas ka Pajusi valla elanikkonda vananemine ja kahanemine.

Kultuur[muuda | muuda lähteteksti]

Vallas oli 1 rahvamaja – Pajusi Rahvamaja – ning kolm raamatukogu – Aidu, Pajusi ja Tapiku raamatukogud. Tegutseb rahvatantsurühm Kaljaan.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Pajusi vallas töötas kaks lasteaed-kooli – 4-klassiline Aidu Lasteaed-Algkool 9 lasteaialapse ja 19 õpilasega ja 6-klassiline Pisisaare Algkool 32 õpilase ja 15 lasteaialapsega.

Majandus[muuda | muuda lähteteksti]

Põllumajandusliku tootmisega tegelevatest ettevõtetest tegutsevad AS Pajusi ABF, AS Merix Kinnisvara, OÜ Uuevälja Köögivili. Tööstusvaldkonna ettevõtetest Eltor OÜ – elektritööd, kauba- ja reisijatevedu ning veevarustus- ja kanalisatsioonitööd, Kaltsiit AS – paekivikillustiku tootmine ja jaekaubandus, Luige Kivi OÜ – paekivikillustiku tootmine, Lucisi OÜ – lihasaaduste tootmine, Maitsev OÜ – toiduainete tootmine.

Huviväärsused[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]