Albu vald
|
See artikkel räägib aastatel 1991–2017 eksisteerinud vallast; 1939 moodustatud valla kohta vaata artiklit Albu vald (1939), veel varasema valla kohta vaata artiklit Albu vald (Järva-Madise kihelkond). |
| Albu vald | |||||
|---|---|---|---|---|---|
|
| |||||
| |||||
Pindala: 257 km² (2016)[1]  | |||||
|
Elanikke: 1118 (1.01.2017)[2] | |||||
| Rahvastikutihedus: 4,3 in/km² | |||||
|
EHAKi kood: 0129[3] | |||||
| Keskus: Järva-Madise | |||||
 | |||||
Albu vald oli kohalik omavalitsusüksus Eestis Järva maakonnas.
Albu viimane vallavanem oli Kalju Kertsmik.[4]
2017. aastal ühines Albu vald mitme Järva maakonna naabervallaga, millega koos moodustati Järva vald.
Asustus[muuda | muuda lähteteksti]
Albu vallas oli 16 küla: Ageri, Ahula, Albu, Järva-Madise, Kaalepi, Lehtmetsa, Mägede, Mõnuvere, Neitla, Orgmetsa, Peedu, Pullevere, Seidla, Soosalu, Sugalepa, Vetepere.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Järva-Madise kihelkond- Pikemalt artiklis Albu vald (Järva-Madise kihelkond)
Pikemalt artiklis Albu valla piirid kattusid suuremas osas ajaloolise Järva-Madise kihelkonnaga.[5] Maakogukonnaseaduse kehtestamisel 1866. aastal kaotas mõis võimu kogukonna üle ja loodi Albu vald. 1945. aastal moodustati Albu valla territooriumile 3 külanõukogu: Aravete, Järva-Madise ja Peedu.
1950. aastal oli praeguse Albu valla territooriumil kokku 10 kolhoosi: "Kuldne Kodu" ja "Uus Kodu" Peedu külanõukogus, "Tammsaare nimeline", "Leek" ja "Jüriöö" Järva-Madise külanõukogus ning "Kaardiväelane", "Lembitu", "Punane Täht", "Murrang" ja "Tormilind" Aravete külanõukogus.
1954. aastal liideti Järva-Madise ja Peedu külanõukogu, millest moodustus Albu külanõukogu, 1963. aastal liideti sellele ka Aravete külanõukogu. Tänased valla piirid on 1977. aastast, mil Albu valla territooriumist liideti Ambla külanõukogu territooriumiga Aravete alevik, Kukevere, Kurisoo, Mägise ja Sääsküla külad.
22. aprillil 1993 anti vallale omavalitsuslik staatus.[6]
Kultuurielu[muuda | muuda lähteteksti]
Vetepere külas Vargamäel on sündinud kirjanik Anton Hansen Tammsaare ja seal asub 30. jaanuaril 1958 avatud A. H. Tammsaare muuseum. 1970. aastatel taastati talu sellisena, nagu see 1886. aastal rajati. Tänapäeval ei ole see ainult muuseum, vaid koht, kus suvel korraldatakse koostöös eesti teatritega vabaõhuetendusi ning kus igal aastal toimub Tammsaarele pühendatud rahvamatk. Albu vald annab välja Anton Hansen Tammsaare nimelist kirjandusauhinda.
Albu vallast on pärist Jaak Mae, kellenimelised suusavõistlused toimuvad igal aastal Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuses.
Albu vallas Ahulas korraldatakse traditsioonilist Erika Rattarallit ja Seidla mõisapargis Eestimaa Paarisrammumehe võistlust.
Haridus[muuda | muuda lähteteksti]
Vallas oli kaks kooli: Albu Põhikool ja Ahula Lasteaed-algkool.
Vaatamisväärsused[muuda | muuda lähteteksti]
- Järva-Madise kirik
- Albu mõis
- Seidla mõis
- Seidla tuulik
- Vulbi maastikukaitseala
- Rehessaare Suurkivi
- Valgehobusemägi
- A. H. Tammsaare muuseum
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Maakatastri statistika, vaadatud 15.10.2018.
- ↑ Statistikaamet, vaadatud 30.05.2017.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator
- ↑ Siseministeerium: Kohalike omavalitsuste juhid 2014. a. jaanuari seisuga, vaadatud 17. oktoober 2014
- ↑ Järva-Madise kihelkond mõisaportaalis.
- ↑ Omavalitsusliku staatuse andmise kohta (vastu võetud 22.04.1993 nr 115)
