Alutaguse vald

See artikkel räägib praegusest vallast, varasema valla kohta vaata artiklit Alutaguse vald (1939).

---

Alutaguse vald
Alutaguse valla lipp Alutaguse valla vapp
Pindala: 1459 km² (2017)
Elanikke: 4682 (1.01.2021)
Rahvastikutihedus: 3,2 in/km²
EHAKi kood: 0130
Keskus: Iisaku

Alutaguse vald on omavalitsusüksus Eestis Ida-Viru maakonnas, mis moodustati 2017. aastal Alajõe, Iisaku, Illuka, Mäetaguse ja Tudulinna valla liitumisega.

2021. aasta alguse seisuga on Alutaguse vallas 4682 elanikku. Valla pindala on 1459 km² ehk asustustihedus on kõigest 3,2 inimest km² kohta.

Alutaguse piirkonda asustasid algselt vadjalased, kes aeti sealt ära juba Liivi sõja eel. Seejärel oli piirkond etniliselt mitmekesine. Koha nimi on Alutaguse, kuna Virumaa eestlaste poolt vaadates asus see paik Alu linna taga.

Alutaguse piirkonnas on Eesti suurim metsasus. Alutaguse rahvuspark hoiab enda kaitse all Eesti kõige ürgsemat metsa ning paljusid ohustatud liike. Rahvuspargi kõrval on turismimagnetid ka Kuremäe klooster ja Vasknarva ordulinnus.

Alutagusel on kolm üldhariduskooli: Iisaku gümnaasium, Mäetaguse põhikool ja Illuka kool. Lasteaedu on samuti kolm: Iisaku lasteaed Kurekell, Mäetaguse lasteaed Tõruke ja Illuka kool. On ka üks huvikool: Iisaku kunstide kool.

Olulisim kohalik spordivõistlus on Liikudes läbi Alutaguse, mis on menu kogunud alates 2019. aastast.

Alutaguse Valla Leht loodi koostöös vallaga 2017. aastal vallaelanike teavitamiseks. Alutaguse vallal on oma veebileht, kust leiab värskeimat teavet – www.alutagusevald.ee. Alutaguse elanikel on ka oma Facebooki mitteametlik grupp, kus jagatakse infot ürituste kohta ja arutatakse Alutagusega seotud küsimusi.

Ajalugu

Piirkonna varane ajalugu

Veel eelmise sajandi alguses oli Alutaguse vähe asustatud piirkond. Esimesteks asukateks peetakse vadjalasi, kes olid tulnud Novgorodi vabariigist. Tollal oli suurim vadjalaste asula Jõuga, kus muuseas on nüüdseks säilinud ka 280 kääpaga vadjalaste kalmistu. Virumaa eestlaste poolt vaadates kirdeala nimetati Alu linnast tagapool asuvaks maaks, Alutaguseks. 1266–1719 oli see omaette maakond. Kui asukad esmakordselt jõudsid, olid seal ainult tühjad laaned, mis sobisid hästi aletamiseks. Liber Census Daniaes ehk Taani hindamisraamat 13. sajandist sisaldab viiteid nii Mäetagusest, Iisakust kui ka Illukalt.

16. sajandil hakkas Moskva suurvürstiriik pärast iseseisvate vürstiriikide ühendamist ja Kuldhordi ülemvõimu lõppemist otsima väljapääsu merele. Sellega ohustas ta kohalikke haldusüksuseid. Rüüsteretked olid kõige kurnavamad just Venemaaga piirnevatele maakondadele. Esimene suurem rüüsteretk toimus 1501. aastal ning pärast seda rüüsteretked sagenesid. Liivi sõja eel 1558. aasta suvel läks kogu Alutaguse rohkem kui kahekümneks aastaks Moskva võimu alla ning vabanemine toimus alles 1581. aastal kui rootslased ja soomlased ajasid Pontus De la Gardie juhtimisel venelased-tatarlased igalt poolt Virust ja Alutaguselt välja. Selle sajandi sõjad muutsid märgatavalt Alutaguse etnilist koosseisu. Vadjalast asemel said elanikeks Rootsi kuninga Johan III edikti sunnil vallalised soome talupojad. Nende tulek ei peatunud kui sund lõpetati, vaid nad jätkasid tulemist. Alutaguse oli hea piirkond, kus omale maa saada ja seal vilja kasvatada, teisalt oli see orjadele hea piirkond tänu kehvale maale ja hõredale asutusele. Iisaku kihelkond asutati 1654. aastal.

Alutaguse jäi Põhjasõja esimesel perioodil aktiivsesse sõjaruumi. Pärast Eestimaa ühendamist Vene riigiga hakati järjepidevalt tegema aadramaarevisjone kuni 1857. aastani. Sel ajal kui hakati talu päriseks ostma, tekkisid talukogukonnad. 1919. aastal algatati Virumaal tegema iseseisva Alutaguse maakonna loomise kampaaniat ning sama aasta suvel tehti Viru maakonnavalitsuse poolt ettepanek jagada Mäetaguse vald Mäetaguse ja Pagari vallaks. Siiski leiti, et see poleks majanduslikult otstarbekas. 1922. aastal algas Mäetagusel kampaania kooli avamiseks Mäetaguse mõisa avaras härrastemajas, mille põllutööministeerium andis vallale.

1930. aastate lõpuks oli igas talus olemas niidumasin, hobugööpliga peksumasin, tuulamismasin ja mõnel isegi külvimasin. Esimene vene okupatsioon jäi kaugeks, kuid Saksa okupatsiooniga puututi palju suuremal määral kokku, nimelt paigutati mitmeid armee salateenistuspunkte just sellesse piirkonda. Võeti kasutusse mitmed kohalikud ehitised kaasa arvatud Mäetaguse koolimaja, kuhu paigutati sõjaväe laatsaret, küladesse hajutati sõjaväevarustuse laod, hobusetallid ja mitmesugused töökojad. Saksa okupatsiooni ajal taastati küll viimase vallavalitsuse volitused, kuid kuna tollane vallavanem J. Reimand oli nõukogude võimu poolt küüditatud, võttis kohustused enda kanda endine vallavanema abi Paul Truupõld.

Alutaguse vald asus Virumaal ka aastatel 1939–1950. See oli aga pindalalt oluliselt väiksem ja asus suuremalt jaolt tänase Narva-Jõesuu haldusüksuse territooriumil.

Valla moodustamine

Ettepaneku liituda ühtseks Alutaguse vallaks tegi Jõhvi vallavalitsus Alajõe, Iisaku, Illuka, Kohtla, Kohtla-Nõmme, Mäetaguse ja Toila vallale veebruaris 2009.

Uuesti algatas seoses Eesti omavalitsuste haldusreformiga liitumisläbirääkimised 2015. aasta oktoobris Iisaku vallavolikogu, kes kutsus kõnelustele Alajõe, Avinurme, Illuka, Lohusuu, Mäetaguse ja Tudulinna valla. Lohusuu vallavolikogu vastas pakkumisele eitavalt ja Illuka vallavolikogu liitus läbirääkimistega vaatlejaliikmena. Avinurme jäi kõrvale 2016. aasta mais.

Septembris 2016 tegi Iisaku vallavolikogu seonduva dokumentatsiooni korrektsemaks vormistamiseks uue ettepaneku Alajõe, Mäetaguse ja Tudulinna vallale ühinemisläbirääkimiste jätkamiseks ning Illuka vallale läbirääkimiste alustamiseks. Illuka vald otsustas läbirääkimised katkestada 21. detsembril. Teised vallad otsustasid liitumise kasuks. Viimasena võttis 29. detsembril 2016 vastava otsuse vastu Mäetaguse vallavolikogu ning samal päeval allkirjastati ka ühinemisleping.

Valitsus otsustas lisaks vabatahtlikult ühinenud valdadele 15. juunil 2017 ühendada Alutaguse vallaga ka Illuka valla. Illuka Vallavolikogu ei nõustunud vabatahtlikult Alutaguse vallaga liituma ja vaidlustas sundliitmise Riigikohtus, kuid jäi seal kaotajaks.

Ühinemine jõustus 24. oktoobril 2017, kohalike omavalitsuste volikogude valimiste tulemuste väljakuulutamise päeval.

Sümboolika

Alutaguse vapil ja lipul on kasutatud sinist taustavärvi kuldse muraka ümber. Sinine märgib Alataguse valla rohkeid veekogusid. Kuldne murakas nii vapi kui lipu keskel tähistab metsade ja soode rohkust ning piirkonna liigirikkust. Muraka ehitus märgib sealsete kultuuride mitmekesisust ja muraka viis tippu viitavad valla viiele ühinenud osale. Samuti seostatakse kuldset murakat Päikesega, mis tõuseb Eestimaale Alutaguselt.

Haridus

Koole on kolm (Iisaku Gümnaasium, Mäetaguse Põhikool, Illuka Kool), lasteaedasid kolm (Iisaku lasteaed Kurekell, Mäetaguse lasteaed Tõruke, Illuka kool) ja huvikoole üks (Iisaku kunstide kool). Kõige varasemad märkmed on Iisaku gümnaasiumist, nimelt 1750. aastast, kui Iisakusse otsiti kooliõpetajat. Kinnitus kooli olemasolust on aga 1788. aastast. Mitukümmend aastat hiljem, aastal 1837, rajati Iisaku kogukonnakool. Samast aastast on ka esimesed aruanded Mäetaguse mõisa erakoolist (Privatschule).

Mäetaguse vallas on ka varasemaid andmeid hariduse andmisest, 1752 kirikumeetrikas mainitakse, et Kalina koolmeister Juhan suri 69 aasta vanuselt. Sellele järgnevalt on sarnaseid sissekandeid tehtud, mis annavad aimu hariduse andmisest sealses piirkonnas. Mäetagusel loodi esimene koolimaja 1846. aastal. 19.sajandi 70-ndatel muudeti Mäetaguse kool vallakooliks. 1905 Mäetaguse mõisaomanik parun Konstantin von Rosen lasi ehitada uue koolimaja, sel ajal töötas kool kaheklassilisena. 1988. aastal oli see esmakordselt 9-klassiline kool ning kaks aastat hiljem sai ka Mäetaguse põhikooli nime. Alates 2016. aastast juhib kooli Veera Sibrik.

Mäetaguse mõisa peahoone

Iisakus Täriveres asutati 1903. aastal ministeeriumikool, mis 1913. aastal nimetati Iisaku 2-klassiliseks ministeeriumikooliks. 1913. aastal põles koolimaja maha, mistõttu ehitati Iisakusse uus ministeeriumikool – Iisaku Kõrgem Algkool. 1919. aastal muudeti see Iisaku 6-klassiliseks algkooliks. 1968. aastaks oli kool keskkool ning alates 1996. aastast ka gümnaasium. Praegu on kooli direktor Külli Guljavin. Illuka Kool on Illuka mõisas tegutsev mõisakool. Koolil on olnud palju nimesid. Illuka Kooli eellaseks peetakse Illuka-Jahuoja kooli, mille tegevus toimus 1837.–1892. aastal Raudil. Mõisahooned ja häärberi rajasid mõisavalitsejad Dieckhoffid, kes ehitasid siia 1885.–1888. aastal ühekorruselise kivimaja-praeguse mõisahoone. 1912. aastal müüsid Dieckhoffid mõisa parun Claus von Nottbeckile ja tema omakorda müüs selle 1921. aastal Eesti riigile. Oma praeguse nime sai kool 2010.aasta 1.septembril, mil liituti kõrvalmajas tegutsenud lastepäevakeskusega lasteaed-põhikooliks. Direktor on praegu Anneli Bogens.

Iisaku Kunstide Kool rajati aastal 1989. Tegemist on laia tegevusvaldkonnaga kooliga: seal saab õppida kunsti, tantsu ja muusikat (klaver, viiul, kitarr, kannel, ukulele, mandoliin, plokkflööt ja akordion). Huvikoolil on Alutagusel oluline roll.

Kultuur

Alutaguse vallas on 7 kultuurimaja: Mäetaguse rahvamaja, Kiikla rahvamaja, Pagari seltsimaja, Iisaku rahvamaja, Alajõe kogukonnamaja, Tudulinna kogukonnamaja, Kurtna seltsimaja.

Järjepidevalt on ilmunud ka ajalehti. Neist siiani ilmub Alutaguse Valla Leht, mida tehakse 2018. aastast Iisakus. Lisaks sellele on ilmunud Meie Keskel (ilmus 1997–2017, vahendas Iisaku valla uudiseid), Alajõe Valla Infoleht (ilmus 2014–2017, vahendas Alajõe valla uudiseid), Illuka Valla Sõnumilaegas (ilmus 1997–2017, vahendas Illuka valla uudiseid), Mäetaguse Elu (ilmus 1995–2017, Mäetaguse valla uudiseid) ja Tudulinna Leht (ilmus 1997–2017, vahendas Tudulinna valla uudiseid) uudiseid.

Iisakus tegutseb Iisaku Muusika ja Kirjanduse Selts.

Juhtimine

Alutaguse Vallavalitsus asub Iisaku alevikus aadressil Tartu mnt 56. Teenuskeskused asuvad Mäetagusel, Illukal, Alajõel ja Tudulinnas.

Alutaguse vallavanem on Tauno Võhmar. Vallavalitsuse liikmed on Kairi Hõbemeri, Taavi Vogt, Timo Juursalu, Liina Talistu. 09.12.21 valiti ametisse uus vallavolikogu aastani 2025. Volikogu esimees on Veljo Kingsep ning aseesimees Jüri Päll. Volikogusse kuuluvad Janno Vool, Anu Kljutšnik, Kristiina Ets, Annes Kingu, Juri Novožilov, Vladimir Derbuk, Andrus Toss, Andres Pärnpuu, Priit Palmet, Aivar Surva, Oleg Kuznetsov, Aivo Tamm, Marek Kullamägi. Komisjoni 6 liiget on Valimisliit Alutagusest, 2 EKREst, 2 Eesti Reformierakonnast, 2 Valimisliit OMA VALD ning üks Eesti Keskerakonnast.

2018. aasta augustis jõustus Alutaguse valla arengukava 2018–2030.

Vaatamisväärsused

Kauksi rand

Väike rahvastustihedus hoiab inimmõju loodusele madalana. Valla alale ulatub ka Alutaguse rahvuspark.

Mõned tuntumad huviobjektid on järgmised:

• Kuremäe klooster ehk Pühtitsa Jumalaema Uinumise Stauropegiaalne Naisklooster. Tegemist oli esimese Eestisse rajatud õigeusu kirikuga. Kloostri tähtsaim ehitis on viiekupliline Jumalaema Uinumise peakirik, mis sai valmis 1910. aastal.
• Iisaku Muuseum püsiekspositsioonid tutvustavad Ida-Virumaa eluolu. Näha võib nii vanu põllutööriistu ja majapidamistarbeid kui ka õppevahendeid ning tuletõrje ajalugu. 2008. aastal pälvis muuseum Ida-Virumaa kultuuripärli tunnustuse. Muuhulgas tutvustatakse ka poluvernikute ehk pooleusuliste kultuuri.
• Iisaku vaatetorn asub Alutaguse rahvuspargis. Torn on 28 meetri kõrgune ja hea ilma korral avaneb sealt vaade Kuremäe kloostrile, põlevkivikaevandustele, tuhamägedele, rabadele ja Peipsi järvele.
• Konsu järv on Kurtna järvestiku suurim järv. Järv jaguneb kaheks osaks ja neid osi ühendab 100-meetrine kanal. Järve kaldal on telkimisala, mis võib mahutada maksimaalselt kuni 300 inimest.
• Vasknarva ordulinnus asub Vaskanarvas, Narva jõe läänekaldal. Ordulinnas rajati 1349. aastal, kuid samal aastal ka hävitati. Ordulinnusel on kirju ajalugu, kuna 16. sajandil vallutasid linnuse Vene väed ning paarikümne aasta pärast käis sealt üle ka Rootsi armaada.
• Kauksi rand asub Peipsi järve põhjakaldas. See on Peipsi üks ilusamaid ja tuntumaid randu. Rand on tuntud oma “laulvate liivade” poolest.

Kuremäe nunnaklooster

Loodus

Pinnamood, mullastik

Alataguse madalikule on omased suured metsad (Eesti suurim metsasus), jääjärve- ja järvetasandikud ja põlevkivi kaevandamise tõttu tekkinud tehnogeensed maastikud. Madaliku lääneosas saviliivadel gleimuldadel kasvab soostunud kaasik. Peeneteralistel järveliivadel kasvab mitut tüüpi soostunud metsa. Kohati leidub palukuusikuid. Peipsi põhjaranniku kaldal kasvab katkendlik männimetsa luitevöönd.

Kirdeosa maastik on tehnogeenne. Narva põlevkivikarjäär on siiani töötav kuid Viivikonna kaevandus ja Oru turbaväli on kasutamiseks suletud. Kaevandatud aladele on tekkinud kilomeetri pikkused ja mõne kilomeetri laiused puistangulavad, mõningad neist täituvad pärast kaevandamist veega.

Narva jõest läänes asub palju soid (Sirtsi soo, Muraka raba jne). Seal kasvab palju haruldasi taimeliike ning need sood on paljude lindude pesitsemispaigad.

Loomastik

Ilves

Alutagusel elutseb palju loomaliike, teiste hulgas lendorav, ilves, metsis ja rabapüü.

Taimestik

Alutaguse metsa- ja soomaadel võib kohata haruldasi taimi nagu ida-võsalill, väheõiene-tarn, nõiakold, hammasjuur, sinine emajuur jpt.

Alutaguse rahvuspark

Alutaguse rahvuspark on loodud 2018. aastal kaitsmaks tüüpilisi ja haruldasi Ida-Eesti soo-, metsa- ja rannikumaastikke ning pärandkultuuri. Rahvuspargi pindala on 45 019 hektarit. Eesti suurim soostik, Puhatu soostik asub Alutaguse rahvuspargis. Lisaks sellele ainsad mandriluited Eestis asuvad samuti Alutaguse rahvuspargis. See on kõige ürgsema loodusega metsarikkamaid piirkond Eestis, mis meenutab taigat. Rahvuspargis on lõkkekohti, matkaradu, metsaonne ja isegi vaatetorn. Alutaguse rahvuspark sobib kõigile, nii vaiksele nautlejale, korilasele kui ka lihtsalt seikluste otsijaile.

Asustus

Alevikud

Alutaguse vallas on kaks alevikku: Iisaku ja Mäetaguse. Valla halduskeskus asub Iisakus.

Külad

Vallas on 73 küla: Agusalu, Alajõe, Alliku, Apandiku, Aruküla, Arvila, Atsalama, Edivere, Ereda, Illuka, Imatu, Jaama, Jõetaguse, Jõuga, Kaatermu, Kaidma, Kalina, Kamarna, Karjamaa, Karoli, Kasevälja, Katase, Kauksi, Kellassaare, Kiikla, Kivinõmme, Koldamäe, Konsu, Kuningaküla, Kuremäe, Kuru, Kurtna, Lemmaku, Liivakünka, Lipniku, Lõpe, Metsküla, Mäetaguse, Ohakvere, Ongassaare, Oonurme, Pagari, Peressaare, Permisküla, Pikati, Pootsiku, Puhatu, Rajaküla, Rannapungerja, Ratva, Rausvere, Remniku, Roostoja, Sahargu, Smolnitsa, Sõrumäe, Sälliku, Tagajõe, Taga-Roostoja, Tammetaguse, Tarakuse, Tudulinna, Tärivere, Uhe, Uusküla, Vaikla, Varesmetsa, Vasavere, Vasknarva, Võhma, Võide, Võrnu ja Väike-Pungerja.

Rahvastik

Alutaguse valla rahvarohkeimad külad on Tudulinna, Iisaku, Mäetaguse, Kuremäe, Kiikla, Kurtna ja Alajõe. 2021. aasta alguse seisuga oli Alataguse vallas 4712 elanikku. Aastal 2018 oli elanikke 4929.

Asustustiheuds on 3,2 elanikku ruutkilomeetri kohta. Statistikaameti info kohaselt oli 2021. aasta oktoobri seisuga vallas tööga hõivatuid 1568 ning 159 oli registreeritud töötuna. Keskmine brutokuutasu jääb alla Eesti keskmise.

Meeste ja naiste osakaal vallas on peaaegu võrdne. Alutaguse valla rahvastik on vananev. Vanuseklass 0–29 moodustab 27,08% kogu elanikkonnast. Kõige rohkem inimesi on vanusegrupis 50–59, 16,72%.

Sport

Alutaguse vallas korraldatakse spordivõistlusi. Üks tuntumaid on jooksusari "Liikudes läbi Alutaguse", mis aitab kaasa Eesti jooksukultuuri arengule ja annab harrastajatele võimaluse end proovile panna. "Liikudes läbi Alutaguse" on saanud alguse 2019. aastal ja pakub igal aastal mõne uutmoodi väljakutse. Tavaliselt on mitu võistlusjooksu, mis jagunevad etappidesse.

Spordisaalides on võimalik harrastada pallimänge. Lisaks on kettagolfipargid, rullsuusa- ja -uisurajad, 25 m pikkune bassein, lasketiir ja talvel ka suusarajad.

Noortel on võimalik käia korvpalli-, jalgpalli-, enesekaitse-, ujumis- ja suusatreenigutel.

Rahvarõivad

Alutaguse valla rahvarõivad on üks osa Põhja-Eesti rahvarõivarühmast. Põhja-Eesti rühmariided on enamjaolt samade põhimõtetega, kuid valdadel olid omad erinevused, mis eristasid neid teistest. Alutaguse vald oli koht, kus puutusid kokku eri kultuurid. Põhjast puututi kokku Soome lahe saarte elanikega, idas olid kokkupuuted vadja-isuri asustusega ja venelastega.

Välislingid

• Valla koduleht