Rakke vald
|
See artikkel räägib aastatel 1992–2017 eksisteerinud vallast; 1939 moodustatud valla kohta vaata artiklit Rakke vald (1939); 1936. aastal nimetati Rakke vallaks senine Liigvalla vald |
| Rakke vald | |
|---|---|
|
| |
|
| |
Pindala: 225 km² (2016)[1]  | |
|
Elanikke: 1606 (1.01.2017)[2] | |
| Rahvastikutihedus: 7,1 in/km² | |
|
EHAKi kood: 0660[3] | |
| Keskus: Rakke | |
 |
Rakke vald oli vald Lääne-Virumaal.
Vald tekkis oma praegusel kujul 8. augustil 1945 Rakke külanõukoguna. Vallaks nimetati ta 9. aprillil 1992.
Rakke viimane vallavanem oli Andrus Blok.[4]
Asustus[muuda | muuda lähteteksti]
Vallas oli üks alevik ja 30 küla.
Alevikud[muuda | muuda lähteteksti]
Külad[muuda | muuda lähteteksti]
Ao – Edru – Emumäe – Jäätma – Kaavere – Kadiküla – Kamariku – Kellamäe – Kitsemetsa – Koila – Koluvere – Kõpsta – Lahu – Lammasküla – Lasinurme – Liigvalla – Mõisamaa – Mäiste – Nõmmküla – Olju – Padaküla – Piibe – Räitsvere – Salla – Sootaguse – Suure-Rakke – Tammiku – Villakvere – Väike-Rakke – Väike-Tammiku
Loodus[muuda | muuda lähteteksti]
Vald paiknes Endla looduskaitseala kirdepiiril ja Pandivere kõrgustiku lõunaserval, seal asub ka Emumägi (166,5 m). Rakke raudteejaamast umbes poolteist kilomeetrit kagu pool asub pika seljandiku kõrgeimas osas (132,9 m) Rakke linnamägi vaatetorniga (endine suusahüppetorn)[5]. Linnamäest põhja poole jätkub järskude orgude ja ümmarguste kuplitega seljandik – Rakke mäed[6]. Voortest on kõrgeim ja silmapaistvaim Edru voor (133 m, suhteline kõrgus 40 m) Rakkest lõuna pool.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Rakke vald moodustati 1992. aasta 9. aprillil.[7]
2017. aastal otsustas Vabariigi Valitsus liita Rakke vald haldusreformi käigus moodustatava Väike-Maarja vallaga. Rakke Vallavolikogu ei nõustunud vabatahtliku liitumisega ning vaidlustas sundliitmise Riigikohtus, kuid jäi seal kaotajaks.[8]
Vaatamisväärsused[muuda | muuda lähteteksti]
- Lammasküla mõis
- Liigvalla mõis
- Piibe mõis
- Salla mõis
- Tammiku mõis
- Lubjatehase ringahjud ja korsten (Aastal 1910 ehitatud lubjatehase ringahjude varemed koos 65m kõrguse korstnaga on ainulaadsed maailmas)
- Ohvrikivid[9]
Veekogud[muuda | muuda lähteteksti]
- Ao järv
- Põltsamaa jõgi
- Preedi jõgi
- Nõmme jõgi
- Onga jõgi
- Ao paisjärv (Põltsamaa jõel Räitsveres)
- Ao veskijärv (Ao külas)
- Selja järv (Rakvere – Väike-Maarja – Vägeva maantee ääres)
- Kamariku karjääri järv (Rakvere – Väike-Maarja – Vägeva maantee ääres Kamarikul)
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Maakatastri statistika, vaadatud 22.03.2020.
- ↑ Statistikaamet, vaadatud 30.05.2017.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator
- ↑ Siseministeerium: Kohalike omavalitsuste juhid 2014. a. jaanuari seisuga, vaadatud 17. oktoober 2014
- ↑ Youtube video: Endine suusahüppetorn Rakke mäel
- ↑ "RAKKE–KÄRDE". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. september 2015. Vaadatud 26. jaanuaril 2012.
- ↑ Ida-Viru maakonna Aseri, Maidla, Mäetaguse ja Sinimäe valla, Lääne-Viru maakonna Kaarli, Kadrina, Laekvere, Rakke, Rägavere ja Simuna valla ning Pärnu maakonna Audru valla omavalitsusliku staatuse kinnitamise kohta (vastu võetud 09.04.1992)
- ↑ Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2017 määruse nr 106 „Rakke valla ja Väike-Maarja valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ põhiseaduspärasuse kontroll
- ↑ Hiiemäed ja ohvrikivid