Mine sisu juurde

Laimjala vald

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib aastatel 1991–2017 eksisteerinud vallast, 1939. aastal loodud valla kohta vaata artiklit Laimjala vald (1939), veel varasema valla kohta vaata artiklit Laimjala vald (Pöide kihelkond).

Laimjala vald


Pindala: 117 km² (2016)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 686 (1.01.2017)[2] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 5,9 in/km²
EHAKi kood: 0386[3] Muuda Vikiandmetes
Keskus: Laimjala

Laimjala vald oli kohaliku omavalitsuse üksus (vald) Saare maakonnas. Kunagise valla territooriumil on täna moodustatud Saaremaa valla koosseisu kuuluv Laimjala osavald.

Vald ühines 2017. aastal Eesti omavalitsuste haldusreformi käigus kõigi Saaremaal asunud omavalitsustega Saaremaa vallaks.[4]

Laimjala valla rannajoon on väga liigendatud ning rannikuvees on 99 saart ja laidu. Piirkond on metsavaene, kuid seal asub palju kadastikke. Haritav maa moodustab valla üldpinnast umbes veerandi.

Laimjala viimane vallavanem oli Vilmar Rei.[5]

Aaviku, Asva, Audla, Jõe, Kahtla, Kapra, Kingli, Kõiguste, Käo, Laheküla, Laimjala, Mustla, Mägi-Kurdla, Nõmme, Pahavalla, Paju-Kurdla, Randvere, Rannaküla, Ridala, Ruhve, Saareküla, Saaremetsa, Viltina, Üüvere

11. sajandist on pärit Viltina sadamakompleks.

Laimjala vald moodustati 26. septembril 1991.[6]

Pärast 2017. aasta Eesti omavalitsuste haldusreformi ühines Laimjala vald kõigi Saaremaal asunud omavalitsustega Saaremaa vallaks ning kunagise valla territooriumil moodustati Laimjala osavald.[4]

Kuke jõgi, Maadevahe jõgi, Koigi raba, Pireti kivi.

Endise valla territooriumil asub kolm järve: Ümmargune-, Pikk- ja Naistejärv. Samuti kaks oja – Kuke ja Vihu, kuhu kevaditi tuleb kudema särg, Kuke ojas on leidnud endale kodu ka vähk. Ojades õitsevad kollane vesikupp, võhumõõk, valge vesiroos, kollane vesikupp. Endise valla territooriumil on marjarikas Koigi raba ning Lääne-Eesti saarestiku biosfäärikaitseala tuumala – Kahtla laid. Rannikuäärsetel loopealsetel kasvavad käpalised – kaunis kuldking, valge tolmpea, kaheleheline käokeel. Roolahtedest varutakse roogu. Vallas on metsa vähe, peamiselt lehtpuumetsad. Loomadest on esindatud põdrad, metssead, kitsed ja teised väiksemad ulukid. Lindudest pesitsevad luiged, haned, kevaditi ja sügisel rändavad läbi valgepõsklagled. Valla territooriumil pesitses ka merikotkas.

Koigi järvestik, Naistejärv, Koigi järv, Pitkjärv, Koigi Ümmargune järv ja Saastna laht ehk Vaika järv.

Kolli laht, Kotkaabaja, Kunnati laht, Kõiguste laht, Massilaht, Mäenõmme laht, Oogilaht, Persulaht, Rangela laht, Roolaht, Saanalaht, Saareküla laht, Saastna laht, Soolaht, Tagulaht, Tepulaht, Tõrvalaht, Vaike laht, Ärmbu abaja.

Atja laid, Harklaid, Kahtla laid, Kadakanina laiud, Latikalaid, Lembrilaid, Nabralaid, Paelaid, Parevere laid, Pulgalaid, Rampsilaid, Rootsikare, Rusulaid, Suur Viirelaid, Töödilaid, Valkkare, Virmalaid, Võrgukare, Väike Viirelaid, Ämmulaid.

Ira nasv, Kaarnasäär, Laave säär, Laidunina, Luhina säär, Ninaots, Pennulaiu nina, Pihlatsi poolsaar, Rusulaiu nasv, Sääreotsa nasv, Sääretirp, Tõllakivi nasv, Täkunasv.