Laimjala vald

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib aastatel 1991–2017 eksisteerinud vallast, 1939. aastal loodud valla kohta vaata artiklit Laimjala vald (1939), veel varasema valla kohta vaata artiklit Laimjala vald (Pöide kihelkond).

Laimjala vald

Laimjala valla vapp
Laimjala valla lipp

Pindala: 116 km²
Elanikke: 686 (1.01.2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 5,9 in/km²
EHAKi kood: 0386[2] Muuda Vikiandmetes
Keskus: Laimjala
Laimjala valla asendikaart

Laimjala vald (ajalooliselt Laimjala külanõukogu ja Gemeinde Laimjall) oli Saare maakonnas üks väiksemaid valdu.

Vald liitus 2017. aastal Eesti omavalitsuste haldusreformi käigus kõigi Saaremaal asunud valdadega ühtseks Saaremaa vallaks.[3]

Asus Saaremaa kaguosas. Siinne rannajoon on väga liigendatud ning rannikuvees on 99 saart ja laidu.

Vald oli üks maakonna väiksemaid oma 116 km² pindalaga ja 932 elanikuga.

Vald oli metsavaene, kuid palju on kadastikke. Haritav maa moodustab valla üldpinnast 28%.

Põhilised töökohad olid kolmes põllumajanduslikus ühistus. Viimastel aastatel oli vähemaks jäänud nii kalu meres kui ka mehi, kes kaluriametit peavad. Paljud noored mehed on läinud Tallinna ehitajateks.

Laimjala vallavanem oli Vilmar Rei.[4]

Külad[muuda | muuda lähteteksti]

Aaviku, Asva, Audla, Jõe, Kahtla, Kapra, Kingli, Kõiguste, Käo, Laheküla, Laimjala, Mustla, Mägi-Kurdla, Nõmme, Pahavalla, Paju-Kurdla, Randvere, Rannaküla, Ridala, Ruhve, Saareküla, Saaremetsa, Viltina, Üüvere.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

11. sajandist on pärit Viltina sadamakompleks.

Laimjala vald moodustati 1991. aasta 26. septembril.[5]

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Kuke jõgi, Maadevahe jõgi, Koigi raba, Pireti kivi.

Endise valla territooriumil asub kolm järve – Ümmargune-, Pikk- ja Naistejärv. Samuti kaks oja – Kuke ja Vihu, kuhu kevaditi tuleb kudema särg, Kuke ojas on leidnud endale kodu ka vähk. Ojades õitsevad kollane vesikupp, võhumõõk, valge vesiroos, kollane vesikupp. Endise valla territooriumil on marjarikas Koigi raba ning Lääne-Eesti saarestiku biosfäärikaitseala tuumala – Kahtla laid. Rannikuäärsetel loopealsetel kasvavad käpalisedkaunis kuldking, valge tolmpea, kaheleheline käokeel. Roolahtedest varutakse roogu. Vallas on metsa vähe, peamiselt lehtpuumetsad. Loomadest on esindatud põdrad, metssead, kitsed ja teised väiksemad ulukid. Lindudest pesitsevad luiged, haned, kevaditi ja sügisel rändavad läbi valgepõsklagled. Valla territooriumil pesitses ka merikotkas.

Järved[muuda | muuda lähteteksti]

Koigi järvestik, Naistejärv, Koigi järv, Pitkjärv, Koigi Ümmargune järv ja Saastna laht ehk Vaika järv.

Lahed[muuda | muuda lähteteksti]

Kolli laht, Kotkaabaja, Kunnati laht, Kõiguste laht, Massilaht, Mäenõmme laht, Oogilaht, Persulaht, Rangela laht, Roolaht, Saanalaht, Saareküla laht, Saastna laht, Soolaht, Tagulaht, Tepulaht, Tõrvalaht, Vaike laht, Ärmbu abaja,

Laiud[muuda | muuda lähteteksti]

Atja laid, Harklaid, Kahtla laid, Kadakanina laiud, Latikalaid, Lembrilaid, Nabralaid, Paelaid, Parevere laid, Pulgalaid, Rampsilaid, Rootsikare, Rusulaid, Suur Viirelaid, Töödilaid, Valkkare, Virmalaid, Võrgukare, Väike Viirelaid, Ämmulaid,

Poolsaared[muuda | muuda lähteteksti]

Ira nasv, Kaarnasäär, Laave säär, Laidunina, Luhina säär, Ninaots, Pennulaiu nina, Pihlatsi poolsaar, Rusulaiu nasv, Sääreotsa nasv, Sääretirp, Tõllakivi nasv, Täkunasv,

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]