Nissi vald

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Disambig gray.svg  See artikkel räägib aastatel 1992–2017 eksisteerinud vallast, 1939. aastal moodustatud valla kohta vaata artiklit Nissi vald (1939).

Nissi vald


Pindala: 265 km² (2016)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 2834 (1.01.2017)[2] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 10,7 in/km²
EHAKi kood: 0517[3] Muuda Vikiandmetes
Keskus: Riisipere
Eesti nissi vald.png

Nissi vald oli vald Harju maakonna edelaosas. Vald eksisteeris aastatel 1992–2017. 2017. aastal ühines Nissi vald Saue vallaga.

Vald piirnes põhjas Harju maakonna Padise ja Vasalemma vallaga, lõunas Rapla maakonnaga, idas Harju maakonna Kernu vallaga ja läänes Lääne maakonnaga.

Nissi viimane vallavanem oli Ermil Miggur.[4]

Asustus[muuda | muuda lähteteksti]

Vallas oli kaks alevikku, Turba ja Riisipere, kus 2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli vastavalt 1094 ja 1055 elanikku, ning 17 küla: Aude (14 elanikku, 2000. aasta rahvaloendus), Ellamaa (210), Jaanika (45), Kivitammi (62), Lehetu (200), Lepaste (41), Madila (24), Munalaskme (127), Mustu (33), Nurme (53), Odulemma (60), Rehemäe (37), Siimika (28), Tabara (43), Vilumäe (58), Viruküla (22), Ürjaste (87).[5]

Majandus[muuda | muuda lähteteksti]

Nissi valla territooriumist oli metsamaad umbes 50%. Põllumaadest oli kasutuses umbes 4000 hektarit.

Valda läbis Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla maantee. Vallas lõppes elektrifitseeritud Haapsalu-suunaline raudtee (Keila–Riisipere raudtee). Ida-lääne suunal läbisid valda Riisipere–Vasalemma, Riisipere–Nurme ja Vaimõisa–Nurme tee, mis ühendavad Paldiskit Via Balticaga.

60–65% tööealistest elanikest töötas väljaspool valda, peamiselt Keilas ja Tallinnas.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Nissi nime on esmamainitud Taani ja Rootsi preestrite ristimisretkede kroonikaraamatutes aastaist 1219 ja 1220. Aastal 1241 on mõne Nissi ala haldaja olnud Mattis Risbiti nimeline läänimees. Tema nimest tuleneb nimekuju Riesenberg, eestistatult Riisepere ehk Riisipere. Sellenimelist rüütlimõisa mainitakse juba 14. sajandil Eesti vanemate ja jõukamate mõisate hulgas. 16. sajandi alguses olid Nissi alad Hertele-nimelise kirikukihelkonna keskuseks, kuid sajandi lõpuks Nissi kihelkond ajutiselt kaotati. Taasiseseisvumine kirikukihelkonnana toimus 1645. aastal.

Valla ajaloo aluseks võib pidada Riisipere rüütlimõisa alluvusse kuuluvat talupoegade kogukonda, mis sai valitsusliku sõltumatuse 1866. aastal Baltimaades kehtestatud vallaseaduse põhjal. Nissi vald sündis 1938/39. aastal toimunud vallauuendusega, mil liitusid Riisipere ja Laitse vallad. Kolhoosikorra kehtestamise aegu, 1950. aastal moodustati Nissi valla aladest Nissi külanõukogu, mis kuulus Keila rajooni alla. Nissi vald sai omavalitsusliku staatuse tagasi 21. mail 1992.[6] Augustis 1993 eraldati Nissi vallast Kernu vald.[7]

2017. aastal ühines Nissi vald Saue vallaga.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]