Aegviidu

See artikkel räägib alevist; laeva kohta vaata artiklit Aegviidu (laev).

---

Aegviidu
Pindala:	11,97 km²
Elanikke:	708 (1.01.2019)
EHAK-i kood:	1088
Koordinaadid:	59° 17′ N, 25° 36′ E

Aegviidu raudteejaama peahoone

Aegviidu on alev Harju maakonnas Anija vallas.

1993–2017 oli Aegviidu alevvald ehk kohaliku omavalitsuse üksus. Eesti omavalitsuste haldusreformi käigus 2017. aasta sügisel liitus Aegviidu Anija vallaga.

Aegviidu piirneb lõunas Lääne-Viru maakonna Tapa vallaga.

Valla staatuse sai alev 25. augustil 1993.

Aegviidu viimane vallavanem oli Riivo Noor.

Ajalugu

Aegviidut mainiti esimest korda aastal 1529 nimega Aykeuyte (tegemist oli Lehtse mõisale kuulunud metsaperega). 18. sajandi alguses asus Aegviidus kõrts. 1796. aastast pärineval Ludwig August Mellini "Liivimaa atlase" kaardil on Aegviidu kohta kasutusel nimekuju Aegwid.

Kohas, kus Piibe maantee ristub raudteega, asusid juba 1820. aastatel hobupostijaam ja Lehtse mõisnike jahiloss. Hiljem rajati piirkonda ka Lehtse mõisa karjamõis (saksa keeles Charlottenhof). Kunagise karjamõisa ala kutsutakse tänini nimega Poolemõisa.

Aegviidust palju varem on mainitud Kosenõmme küla, mis 1970. aastatel Aegviiduga kokku kasvas. 16. sajandi alguses üksiktaluna esinenud Kosenõmmet mainitakse koos veskiga juba aastal 1379 (Cosgenomne, Cosghenmomme).

Nimest

Rahvajutu järgi ei tulevat Aegviidu nimi sõnadest "aega veetma", kuigi tegemist on kauni suvituskohaga, vaid see pidavat pärinema 18. sajandist, kui läbi soode ja rabade rajati Piibe maanteed. Maantee ehitamine võttis väga kaua aega ja sellest tuligi nimi Aegviidu. Tegelikult on nimi vanem ja nime algusosa on ka nimetavas, mitte omastavas käändes.

Aegviidu nime on seostatud ka püha Aegidiuse nimega ja mehenimega Viidu. Ent kuna Aegidiuse kultuse Eesti aladele levimise kohta puudub ajalooline tõestusmaterjal ja nimi Viidu on pigem levinud Lõuna-Eestis, ei peeta neid võimalusi tõenäoliseks.

Aegviidu saksakeelne nimi on Charlottenhof (kui Aegviidu alad kuulusid Lehtse parun Hoyningen-Huenele, kes nimetas ta selle oma tütre järgi). Vahel kutsutakse Aegviidut ka Kõrvemaa pealinnaks.

1935. aasta 30. juunil avati Aegviidus supelbassein.

Seltsitegevus

1930. aastal tegutses Aegviidus kolm seltsi:

• haridusselts, mis asutati 1917. aastal postijaoskonna ülema Eduard Piibemanni algatusel (selts korraldas koosolekuid ja õhtuid, oli oma pasunakoor ja 300-köiteline raamatukogu);
• Aegviidu Suvituskoha Korraldamise ja Kaunistamise Selts, mis asutati 1926;
• Tuletõrje Selts, mis asutati 1927. Mustjõe kaldapealse ja ojast täituva ujumisbasseini vahel avati 1933. aastal Aegviidu suvekohvik (arhitekt Tõnis Mihkelson, ehitaja A. Kokk, rahastaja Aegviidu Kaunistamise ja Korraldamise Selts). Pärast sõja lõppu lammutati see mõne aastaga.

Rahvastik

Aasta	Arvestuslik rahvaarv 1. jaanuari seisuga
2001	953
2002	948
2003	933
2004	928
2005	916
2006	905
2007	892
2008	881
2009	812*
2010	769*
2010	769* 2019//708
*arvestatud rännet

1970 elas Aegviidus 1400 inimest.

Aegviidu sõprusvald oli Ylihärmä vald Soomes.

Tänavad ja muud aadressikohad

Basseini Jaama Jalaka Jõe Jõhvika Järve Kalda Kase Kastani Kosenõmme Kuusiku tee Lavassaare

Maasika Metsa Mustika Mäe Männi Nelijärve Nõmme tee Papli Pargi Pihlaka Piibe maantee Pohla Poolemõisa Pärna Raudtee Rehessaare

Side Sinika Soo Tagajärve Tamme Telliskivi Toominga Turu Tööstuse Urbukse Uueveski Vaarika Vahtra Väike-Pargi

Vaata ka

• Aegviidu Kool
• Aegviidu raudteejaam
• Aegviidu Siniallikad
• Aegviidu telemast
• Aegviidu valla lipp
• Aegviidu valla vapp
• Aegviidu vallaraamatukogu
• Nelijärve

Välislingid

• Aegviidu valla lehekülg
• RADAR.Suusõnaline traditsioon

• 

  Ujumiskoht Purgatsi järves, Aegviidu-Nelijärve

• 

  Aegviidu vallamaja, Kase tn 10 Aegviidus
  Foto: Ave Maria Mõistlik, 14. september 2014

• 

  Purgatsi järv Nelijärvel

• 

  Aegviidu suvekohvik 1940 aastal

• 

  Aegviidu vana kalmistu

• 

  Aegviidu jaama peahoone