Aegviidu
|
See artikkel räägib alevist; laeva kohta vaata artiklit Aegviidu (laev). |
| Aegviidu | |
|---|---|
|
| |
| Pindala: | 11,97 km² |
| Elanikke: |
706 (1.01.2017)[1]  |
|
| |
| EHAK-i kood: |
1088[2] |
| Koordinaadid: | 59° 17′ N, 25° 36′ E |
  | |
Aegviidu on alev Harju maakonnas Anija vallas.
1993–2017 oli Aegviidu alevvald ehk kohaliku omavalitsuse üksus. Eesti omavalitsuste haldusreformi käigus 2017. aastal liitus Aegviidu Anija vallaga.
Aegviidu piirneb lõunas Lääne-Viru maakonna Tapa vallaga.
Valla staatuse sai alev 25. augustil 1993.
Aegviidu viimane vallavanem oli Riivo Noor.[3]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Aegviidut mainiti esimest korda 1796. aastal Ludwig August Mellini Liivimaa kaardil, kus nimekuju oli Aegwid. Aegviidu nimi ei tulevatki sõnadest "aega veetma", kuigi tegemist on kauni suvituskohaga, vaid see pidavat pärinema 18. sajandist, kui läbi soode ja rabade rajati Piibe maanteed. Maantee ehitamine võttis väga kaua aega ja sellest tuligi nimi Aegviidu. Aegviidu saksakeelne nimi on Charlottenhof (kui Aegviidu alad kuulusid Lehtse parun Hoyningen-Huenele, kes nimetas ta selle oma tütre järgi). Vahel kutsutakse Aegviidut ka Kõrvemaa pealinnaks.
1930. aastal tegutses Aegviidus kolm seltsi:
- 1. haridusselts, asutatud 1917 postijaoskonna ülema Eduard Piibemanni algatusel (selts korraldas koosolekuid ja õhtuid, oli oma pasunakoor ja 300-köiteline raamatukogu).
- 2. Aegviidu Suvituskoha Korraldamise ja Kaunistamise Selts, asutatud 1926:
- 3. Tuletõrje Selts, asutatud 1927. Mustjõe kaldapealse ja ojast täituva ujumisbasseini vahel avati 1933. aastal Aegviidu suvekohvik (arhitekt Tõnis Mihkelson, ehitaja A. Kokk, rahastaja Aegviidu Kaunistamise ja Korraldamise Selts). Peale sõja lõppu mõne aastaga lammutati.
1935. aasta 30. juunil avati Aegviidus supelbassein,[4]
Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]
| Aasta | Arvestuslik rahvaarv 1. jaanuari seisuga[5] |
|---|---|
| 2001 | 953 |
| 2002 | 948 |
| 2003 | 933 |
| 2004 | 928 |
| 2005 | 916 |
| 2006 | 905 |
| 2007 | 892 |
| 2008 | 881 |
| 2009 | 812* |
| 2010 | 769* |
| 2010 | 769* |
| *arvestatud rännet | |
Aegviidu sõprusvald oli Ylihärmä vald Soomes.
[muuda | muuda lähteteksti]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
- Aegviidu Kool
- Aegviidu raudteejaam
- Aegviidu Siniallikad
- Aegviidu telemast
- Aegviidu valla lipp
- Aegviidu valla vapp
- Aegviidu vallaraamatukogu
- Nelijärve
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Statistikaamet, vaadatud 30.05.2017.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator
- ↑ Siseministeerium: Kohalike omavalitsuste juhid 2014. a. jaanuari seisuga, vaadatud 17. oktoober 2014
- ↑ Pekka Erelt. "Roim minevikust: aadlipreili hirmus surm Aegviidu metsas". Eesti Ekspress, 20. juuli 2017. AS Ekspress Meedia. Arhiiviversioon.
- ↑ Omavalitsusüksuste võrdlus, Statistikaameti piirkondlik portaal (vaadatud 8. juunil 2011)
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Aegviidu |
Aegviidu vallamaja, Kase tn 10 Aegviidus
Foto: Ave Maria Mõistlik, 14. september 2014
Purgatsi järv Nelijärvel
Aegviidu suvekohvik 1940 aastal
Aegviidu vana kalmistu
Aegviidu jaama peahoone
Linn: Kehra
Alev: Aegviidu
Külad: Aavere | Alavere | Anija | Arava | Härmakosu | Kaunissaare | Kehra | Kihmla | Kuusemäe | Lehtmetsa | Lilli | Linnakse | Looküla | Lükati | Mustjõe | Paasiku | Parila | Partsaare | Pikva | Pillapalu | Rasivere | Raudoja | Rooküla | Salumetsa | Salumäe | Soodla | Uuearu | Vetla | Vikipalu | Voose | Ülejõe
