Vinni vald

Allikas: Vikipeedia
Vinni vald

Vinni valla vapp
Vinni valla vapp
Vinni valla lipp
Vinni valla lipp

Pindala: 486,65 km²
Elanikke: 4649 (1.01.2017)[1]
Rahvastikutihedus: 9,6 in/km²
EHAKi kood: 0900
Keskus: Pajusti
Vinni valla kaart

Vinni vald on vald Lääne-Virumaal.

23. oktoobril 1990 kinnitati selle omavalitsuslik staatus ning alates 1. novembrist 1990 astus Vinni vald omavalitsusliku haldusüksuse õigustesse.

Vinni vallavanem on Rauno Võrno, volikogu esimees Meelis Maine.

Asustus[muuda | muuda lähteteksti]

Vallas on 5 alevikku ja 37 küla.

Alevikud[muuda | muuda lähteteksti]

Pajusti (elanike arv 1.1.2017 rahvastikuregistri seisuga 655), Roela (479), Tudu (300), Vinni (875), Viru-Jaagupi (371).

Külad[muuda | muuda lähteteksti]

Alavere (31), Allika (29), Anguse (25), Aravuse (11), Aruküla (84), Aruvälja (22), Inju (96), Kadila (92), Kakumäe (69), Kannastiku (26), Karkuse (29), Kaukvere (1), Kehala (45), Koeravere (58), Kulina (42), Küti (104), Lepiku (40), Lähtse (31), Mõdriku (94), Mäetaguse (48), Nurmetu (31), Obja (49), Palasi (21), Piira (290), Puka (28), Rasivere (19), Ristiküla (48), Rünga (23), Saara (35), Soonuka (9), Suigu (7), Tammiku (28), Vana-Vinni (96), Veadla (68), Vetiku (141), Voore (57), Võhu (49).

Vaatamisväärsused[muuda | muuda lähteteksti]

Vaatamisväärsused.

Vinni ja Pajustis asub Eesti vanim ja suurima pindalaga (68 ha) Vinni-Pajusti tammik.

Vinni valla territooriumil asub Mõdriku-Roela maastikukaitseala[2], mis hõlmab Mõdriku-Roela oosi. Mõdriku-Roela oos on ühtlasi Eesti pikim oos.

Vinni valla ja Laekvere valla territooriumil asub Tudusoo kaitseala[3], mille ajalugu ulatub aastasse 1976, mil loodi pruunkarude reservaat.

Järvesoo rabas asub Tudu järv[4], Vetiku küla lähedal asuvad looduslikud Vetiku Väikejärv (2,7 ha) ja Vetiku Suurjärv (4, ha).

Kirikud: EELK VIru-Jaakobi kirik, Tudu kirik.

Mõisad: Inju mõis, Kulina mõis, Küti mõis, Mõdriku mõis, Vinni mõis, Voore mõis, Roela mõis.

Vinni-Pajusti tammiku Pajusti lasteaia ja klubi vahelisel alal asub Vinni valla poolt väljaantava Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna laureaatide tammik.[5]

Pajusti alevikus Pajusti klubi esisel haljasalal asub Eduard Vilde monument, mis avati E.Vilde 100. sünniaastapäeval 1965.aastal ning on üks esimesi Vilde mälestuseks püstitatud monumente Eestis.

Aravuse kalakasvatuse territooriumil asub mälestuskivi kirjanik Rudolf Sirgele, kes pälvis 1965. aastal teose "Maa ja rahvas" esimese E. Vilde kolhoosi kirjanduspreemia.

Pajustis, Vinni vallamaja ees asub mälestusmärk vana, nn kirjanduslik aurumasin (avati 2009.a oktoobris), mis viitab põllumajanduse ajaloole, Eduard Vilde kirjandusauhinnale ja sellega pärjatud Mats Traadi teosele "Tants aurukatla ümber".

Viru-Jaagupis, endise koolimaja kõrval asub mälestuskivi kunstnikest kaksikvendadele Kristjan ja Paul Raudadele, tähistamaks nende sünnikohta, kunagist Tahu talu suitsutare asupaika. Mälestuskivi avati 23. oktoobril 1965.a.

Mõdriku mõisa pargis asub Täkusammas.

Viru-Jaagupi kalmistul Kannastiku külas asub Viru-Jaagupi sõjaohvrite mälestussammas, mis avati 23.juunil 1923.a.

Viru-Jaagupi kiriku kõrval asub umbes 2 meetri kõrgune monument, mis on pühendatud Viru-Jaagupi kihelkonnast pärit 1941. ja 1949. aastatel küüditatuile ning stalinismiohvrite mälestusmärk, nn Viru-Jaagupi leinamüür.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Statistikaamet, vaadatud 30.05.2017.
  2. Keskkonnaageentuuri infoleht EELIS. "Vinni-Pajusti tammik". EELIS.
  3. Vabariigi Valitsuse määrus 10.03.2006 nr 72. "Tudusoo looduskaitseala kaitse-eeskiri".
  4. Eesti järvede loend. Puudub pealkiri. Lisa: |Pealkiri=pealkiri kirjuta siia.
  5. "Vilde kirjandusauhinna laureaatide tammik".

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]