Vinni vald

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib praegusest vallast; varasemate samanimeliste valdade kohta vaata artikleid Vinni vald (1990) ja Vinni vald (Viru-Jaagupi kihelkond).
Vinni vald
Pindala: 1013 km² (2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 6716 (1.01.2023)[2] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 6,6 in/km²
EHAKi kood: 0901[3] Muuda Vikiandmetes
Keskus: Pajusti
Kaart

Vinni vald on vald Lääne-Virumaal.

2017. aastal toimunud haldusreformi käigus liitusid senise Vinni vallaga Laekvere ja Rägavere vald.[4]

Vinni vallavanem on Erki Savisaar ja volikogu esimees Evelin Poolamets.

Vallavalitsus ja teeninduskeskused[muuda | muuda lähteteksti]

Vinni vallavalitsus asub Pajusti alevikus (Tartu mnt 2) . Valla teeninduskeskused asuvad:

Asustus[muuda | muuda lähteteksti]

Vallas on 6 alevikku ja 70 küla.

Alevikud[muuda | muuda lähteteksti]

Laekvere (elanike arv rahvastikuregistris 01.01.2022 seisuga: 408), Pajusti (623), Roela (459), Tudu (255), Vinni (837), Viru-Jaagupi (356).

Külad[muuda | muuda lähteteksti]

Aarla (7), Aasuvälja (30), Alavere (31), Alekvere (32), Allika (21), Anguse (17), Aravuse (14), Arukse (18), Aruküla (88), Aruvälja (30), Ilistvere (2), Inju (86), Kaasiksaare (42), Kadila (71), Kakumäe (69), Kannastiku (24), Kantküla (66), Karkuse (37), Kaukvere (2), Kehala (52), Kellavere (9), Koeravere (60), Kulina (39), Kõrma (13), Küti (90), Lavi (36), Lepiku (39), Luusika (0), Lähtse (28), Miila (45), Moora (82), Muuga (188), Mõdriku (114), Mõedaka (61), Mäetaguse (51), Männikvälja (14), Nurkse (56), Nurmetu (32), Nõmmise (34), Obja (43), Paasvere (161), Padu (32), Palasi (31), Piira (357), Puka (31), Põlula (44), Rahkla (134), Rajaküla (52), Rasivere (18), Ristiküla (38), Rohu (61), Rünga (20), Saara (46), Sae (26), Salutaguse (27), Sirevere (20), Soonuka (6), Sootaguse (1), Suigu (3), Tammiku (26), Uljaste (43), Ulvi (269), Vana-Vinni (84), Veadla (73), Venevere (108), Vetiku (147), Viru-Kabala (108), Voore (49), Võhu (55).

Vaatamisväärsused[muuda | muuda lähteteksti]

Vinni ja Pajustis asub Eesti vanim ja suurima pindalaga (68 ha) Vinni-Pajusti tammik.

Vinni valla territooriumil asub Mõdriku-Roela maastikukaitseala,[5] mis hõlmab Mõdriku-Roela oosi. Mõdriku-Roela oos on ühtlasi Eesti pikim oos.

Vinni valla ja Laekvere valla territooriumil asub Tudusoo kaitseala,[6] mille ajalugu ulatub aastasse 1976, mil loodi pruunkarude reservaat.

Järvesoo rabas asub Tudu järv, Vetiku küla lähedal asuvad looduslikud Vetiku Väikejärv[7] (2,7 ha) ja Vetiku Suurjärv[8] (4, ha).

Kirikud: EELK VIru-Jaakobi kirik, Tudu kirik - üks vähestst säilinud puukirikutest Eestis.

Mõisad: Muuga, Inju,[9] Kulina,[10] Küti,[11] Mõdriku, Vinni,[12] Voore[13] ja Roela mõis,[14] Ulvi, Põlula.

Vinni-Pajusti tammiku Pajusti lasteaia ja klubi vahelisel alal asub Vinni valla poolt väljaantava Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna laureaatide tammik.[15]

Pajusti alevikus Pajusti klubi esisel haljasalal asub Eduard Vilde monument, mis avati Eduard Vilde 100. sünniaastapäeval 1965. aastal ning on üks esimesi Vilde mälestuseks püstitatud monumente Eestis.

Eduard Vildele püstitatud esimene ausammas Eestis asub Muuga mõisas. Muuga mõisas möödus Eduard Vilde lapsepõlv.

Aravuse kalakasvatuse territooriumil asub Rudolf Sirgele,[16] kes pälvis 1965. aastal teose "Maa ja rahvas" esimese E. Vilde kolhoosi kirjanduspreemia.

Pajustis, Vinni vallamaja ees asub mälestusmärk vana, nn kirjanduslik aurumasin[17] (avati oktoobris 2009), mis viitab põllumajanduse ajaloole, Eduard Vilde kirjandusauhinnale ja sellega pärjatud Mats Traadi teosele "Tants aurukatla ümber".

Viru-Jaagupis, endise koolimaja kõrval asub mälestuskivi kunstnikest kaksikvendadele Kristjan ja Paul Raudadele,[18] tähistamaks nende sünnikohta, kunagist Tahu talu suitsutare asupaika. Mälestuskivi avati 23. oktoobril 1965.

Mõdriku mõisa pargis asub Täkusammas.

Viru-Jaagupi kalmistul Kannastiku külas asub Viru-Jaagupi Vabadussõja mälestussammas,[19] mis avati 23. juunil 1923.

Viru-Jaagupi kiriku kõrval asub umbes 2 meetri kõrgune monument,[20] mis on pühendatud Viru-Jaagupi kihelkonnast pärit 1941. ja 1949. aastal küüditatuile, ning stalinismiohvrite mälestusmärk, nn Viru-Jaagupi leinamüür.[21]

Võlumäe dendropargis asub Tobeduse ausammas.

  • Mõdriku täkusammas

    Mõdriku täkusammas

  • Mõdriku mõisa peahoone

    Mõdriku mõisa peahoone

  • Inju mõisa peahoone

    Inju mõisa peahoone

  • Viru-Jaagupi kirik

    Viru-Jaagupi kirik

  • Kulina mõisa peahoone

    Kulina mõisa peahoone

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ Maakatastri statistika
  2. ↑ Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 18.08.2023.
  3. ↑ http://metaweb.stat.ee/view_xml.htm?id=4388196&searchText=0901, vaadatud 4.11.2017.
  4. ↑ Vinni valla ühinemisleping
  5. ↑ Keskkonnaageentuuri infoleht EELIS. "Vinni-Pajusti tammik". EELIS.
  6. ↑ Vabariigi Valitsuse määrus 10.03.2006 nr 72. "Tudusoo looduskaitseala kaitse-eeskiri".
  7. ↑ Vetiku Väikejärv Eesti looduse infosüsteemis
  8. ↑ Vetiku Suurjärv Eesti looduse infosüsteemis
  9. ↑ Inju mõis
  10. ↑ Kulina mõis
  11. ↑ Küti mõis
  12. ↑ Vinni mõis
  13. ↑ Voore mõis
  14. ↑ Roela mõis
  15. ↑ "Vilde kirjandusauhinna laureaatide tammik".
  16. ↑ mälestuskivi kirjanik Rudolf Sirgele
  17. ↑ kirjanduslik aurumasin
  18. ↑ Kristjan ja Paul Raud
  19. ↑ Viru-Jaagupi sõjaohvrite mälestussammas
  20. ↑ Viru-Jaagupi monument
  21. ↑ Viru-Jaagupi leinamüür

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Lääne-Virumaa vapp

Linnad: Rakvere
Vallad: Haljala  · Kadrina  · Rakvere  · Tapa  · Vinni  · Viru-Nigula  · Väike-Maarja

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Vinni_vald&oldid=6514712"