Orava vald

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib aastatel 1992–2017 eksisteerinud vallast; 1939 loodud valla kohta vaata artiklit Orava vald (1939); varasema valla kohta vaata artiklit Orava vald (Vastseliina kihelkond).

Orava vald

Lipp Vapp
Orava valla lipp Orava valla vapp

Pindala: 176 km² Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 694 (1.01.2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 4 in/km²
EHAKi kood: 0547[2] Muuda Vikiandmetes
Keskus: Orava
Eesti orava vald.png

Orava vald oli 2017. aastani üks 13-st Põlvamaa vallast. Valla keskuseks oli Orava küla. Orava on Tallinnast 285 km ja Põlvast 42 km kaugusel. Valla territooriumi suurus oli 17 567,4 ha.

Orava vallavanem oli Riina Sabalisk.[3]

Vallas oli kokku 30 küla: Hanikase, Jantra, Kahkva, Kakusuu, Kamnitsa, Kliima, Korgõmõisa, Kõivsaare, Kõliküla, Kõvera, Lepassaare, Liinamäe, Luuska, Madi, Marga, Orava, Oro, Piusa, Praakmani, Päka, Pääväkese, Rebasmäe, Riihora, Rõssa, Soe, Soena, Suuremetsa, Tamme, Tuderna, Vivva. Domineerival kohal on isiklikud majapidamised.

Piirkonnas asus valla ainuke kool – Orava Põhikool (avati 1. septembril 1997) ja Orava Lasteaed. Oraval on perearstikeskus. Vallas oli üks kultuurimaja ja kaks raamatukogu: Orava ja Hanikase.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Orava vald on looduslikult mitmekesine. Vallas on neli järve: Orava, Solda, Mustjärv ja Kõvera järv. Valla üheks piiriks on Järvepää järv. Peale selle on kaks jõge: Piusa jõgi ja Mädajõgi ning kolm oja: Rebasmäe, Tuderna ja Kamnitsa oja.

Orava valla territooriumile jääb osa Orava ja Ilumetsa metskonnast. Riigi metsamaad on vallas 9142,9 ha. Vallas olevaid metsi on nimetatud Eesti ühtedeks ilusamateks ning neid on iseloomustavat suur tootlikkus ja mitmekesisus nii liigiliselt koosseisult kui ka paiknevuselt. Metsa on ligikaudu 10 000 ha, põllumaa all on ligikaudu 7000 ha. Elanikkonna põhiliseks tegevuseks on põllu- ja metsamajandus.

Valla tähtsamaks maavaraks on Piusas leiduv riikliku tähtsusega kvartsliiv. Eesti maavarade komisjon on kinnitanud aktiivseks tarbevaruks 1 816 000 m³.

Vallas on kolm looduskaitseala kogupindalaga 34,7 ha: Ilumetsa meteoriidikraatrid 2,5 ha, Rebasmäe allikas 1,2 ha ja Piusa koopad 31 ha.

Piusa koobaste looduskaitseala on moodustatud Põlva RSN TK 30. septembri 1981 otsusega nr 180 (idapoolsed koobastikud) ja laiendatud Põlva Maavalitsuse 15. jaanuari 1992 määrusega nr 16 lahustükiga (läänepoolsed koobastikud). Piusa on kujunenud üheks turistide põhikülastusobjektiks Kagu-Eestis.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Orava nime on mainitud ürikutes 1638. aastal "Orava Lauri" nime all. 18. sajandil rajati Orava karjamõis, mis kuulus parun Liphardile.

Perioodil 1919–1940 kuulus Orava vald Võru maakonna koosseisu. 1961. aastal liideti Suuremetsa külanõukogu (endine Orava vald) Põlva rajooniga. Suuremetsa valla staatus ennistati 26. märtsil 1992.[4] Vald nimetati ümber Orava vallaks sama aasta 30. aprillil.[5]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]