Lääne-Nigula vald (2013–2017)

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel on aastail 2013–2017 eksisteerinud vallast; 2017. aastal moodustatud valla kohta vaata artiklit Lääne-Nigula vald

Lääne-Nigula vald

Lääne-Nigula valla vapp
Lääne-Nigula valla lipp

Pindala: 507 km²
Elanikke: 4036 (1.01.2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 8 in/km²
EHAKi kood: 0436[2] Muuda Vikiandmetes
Keskus: Taebla
Viljandi valla kaart

Lääne-Nigula vald oli kohaliku omavalitsuse üksus Eestis Lääne maakonnas.

Lääne-Nigula vald moodustati 2013. aasta kohalike valimiste järel Oru, Risti ja Taebla vallast.

2015. aasta seisuga oli Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus.[3]

2016. aastal sõlmisid Kullamaa, Lääne-Nigula, Martna, Noarootsi ja Nõva vald ühinemislepingu.[4] 2017. aasta Eesti omavalitsuste haldusreformi käigus moodustus nende viie valla ning Nissi valla Rehemäe küla ühinemisel uus omavalitsusüksus – Lääne-Nigula vald.

Asustusjaotus[muuda | muuda lähteteksti]

Vallas oli 3 alevikku ja 34 küla.

Alevikud
Palivere, Taebla, Risti
Külad
Allikmaa, Auaste, Ingküla, Jaakna, Jalukse, Kadarpiku, Kedre, Keedika, Kirimäe, Koela, Kuijõe, Kärbla, Leediküla, Linnamäe, Luigu, Nihka, Niibi, Oru, Mõisaküla, Nigula, Piirsalu, Pälli, Rehemäe, Rõuma, Salajõe, Saunja, Seljaküla, Soolu, Tagavere, Turvalepa, Uugla, Vedra, Vidruka, Võntküla, Väänla

Juhtimine[muuda | muuda lähteteksti]

2015. aasta seisuga oli vallavolikogus 17 kohta. Kokku on vallas 17 ametnikku, kelle hulgas on 5 vallavalitsuse liiget. Lääne-Nigula vallavolikogu esimesse koosseisu kuuluvad: Ülle Erman, Mati Kallemets, Andres Kampmann, Allan Kelder, Arno Kelnik, Lea Lai, Andres Liiv, Lauri Lilleoks, Rutt Lillepea, Renek Loorents, Jaanus Mägi, Margus Ojamäe, Tõnis Peikel, Andrus Post, Risto Roomet, Argo Roos ja Tarmo Kruuspan. Lääne-Nigula vallavalitsus asub Taeblas, vallavalitsuse teeninduskeskused asusuvad veel Linnamäel ja Ristil. Vallavalitsuse juhtida on neli kooli, sealhulgas üks gümnaasium, neli lasteaeda, neli raamatukogu, kaks hooldekodu ja neli noortekeskust.[5] Esimeseks Lääne-Nigula vallavanemaks on Mikk Lõhmus. Lisaks Lõhmusele kandideeris ka Guido Ulejev. Volikogu hääled jagunesid järgmiselt: Mikk Lõhmusele 14 ja Ulejevile 3 häält. Vallavanemaks valitud Lõhmusel on sotsiaalteaduste doktorikraad ning enne vallavanema kohale asumist töötas ta Saue abilinnapeana.[6]

Geograafiline paiknemine[muuda | muuda lähteteksti]

27. juunil 2013 loodud uus Eesti haldusüksus Lääne-Nigula asub Lääne maakonna kirdeosas, Lääne-Eesti madalikul. Lääne-Nigula vald piirneb loodes Noarootsi ja Nõva vallaga, põhjas Padise vallaga, kirdes Nissi vallaga, kagus Märjamaa ja Kullamaa vallaga, lõunas Martna ja Ridala vallaga. Padise ja Nissi vallaga piir on ühtlasi ka Lääne maakonna ja Harju maakonna piiri osaks. Märjamaa ja Lääne-Nigula vaheline piir on Raplamaa ja Läänemaa maakondade piiri osaks. Endine Oru valla territoorium ehk praegune Lääne-Nigula edelaosa piirneb Saunja lahega.[7]

Lääne-Nigula territooriumil on ülekaalus soo- ja metsaalad. Maastik valla territooriumil on valdavalt tasane, erandiks on Palivere mandrijää servamoodustise vöönd, kus esineb ka väiksemaid mägesid. Palivere mandrijää servamoodustiste alal asub Lääne-Nigula ja ühtlasi ka Lääne-Eesti kõrgeim mägi Pikajalamägi, mille kõrgus on 51 meetrit merepinnast. Lääne-Nigula põhjaosas paiknevad Valgeristi raba ja Läänemaa Suursoo, mis kuuluvad Läänemaa Suursoo maastikukaitsealasse. Saunja lahega piirnev edelaosa kuulub Silma looduskaitsealasse. Valla lõunaosas asub Marimetsa looduskaitseala põhjaosa ja ühtlasi ka Marimetsa rabamassiivi põhjaosa. Kirdeossa jääb Valgejärve maastikukaitseala. Samuti jäävad valla territooriumile Marimetsa–Õmma, Mustjärve raba ja Suursoo-Leidissoo hoiuala.[8]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Lääne-Nigula valla nimi võeti Lääne-Nigula kihelkonna järgi, mille piirid kattuvad valla piiridega suurel määral[9].

Palivere jaamahoone

Lääne-Nigula kihelkonda on esimest korda mainitud aastal 1367. Varasem asustus on seotud kuni 16. sajandi keskpaigani Saare-Lääne piiskopkonnaga, enamus territoorium oli vasallidele läänistatud. Ajalooliselt on olnud tihedamalt asustatud kihelkonna lõunaosa. Territoriaalne seotus rannarahvastega tõi ka Lääne-Nigula kihelkonda rootslasi. 19. ja 20. sajandil jäi antud piirkond majanduslikult ja kultuuriliselt muudele Läänemaa kihelkondadele alla. Suuresti mõjutas piirkonna arengut Keila-Haapsalu raudtee avamine 1906. aastal. Seeläbi tekkis Palivere raudteejaama juurde alevik.[10]

Nõukogude okupatsiooni ajal asus piirkonnas mitu väikest kolhoosikeskust. Ka praegu on nendel aladel nii suuremaid kui ka väiksemaid talupidajaid. 20. sajandi teisel poolel hakkas eriti jõudsalt kasvama Taebla alevik, mis on siiani Lääne-Nigula suurim alevik. Lääne-Nigulale anti vallaõigused 2013. aastal, kui ühinesid Oru, Taebla ja Risti vald.

Ühinemise lugu[muuda | muuda lähteteksti]

Oru, Risti ja Taebla vald alustasid ühinemisläbirääkimisi 2013. aasta jaanuaris. Algatajaks võib pidada Oru valda. Läbirääkimiskõnelustel osales lisaks eelmainitud valdadele ka Nõva vald. Eesti mõistes oli antud piirkondade näol tegemist keskmise populatsiooniga. Nii Oru kui Risti vallas elas 889, Taebla vallas 2510 ning Nõva vallas 386 elanikku[11].

Kõik vallad korraldasid 5.–7. aprillil 2013 oma rahva seas referendumi. Oru, Risti ja Taebla valla rahvas hääletas ülekaalukalt ühinemise poolt. Nõva valla rahvas kaldus napilt ühinemise vastu. Nimetatud valdade volikogude ühinemisküsimuse hääletuse istung toimus 15. aprill 2013. Peale Nõva valla olid kõik vallavolikogud ühinemise poolt. Nõva valla volikoguliikmed hääletasid ühehäälelise enamusega üheksast häälest ühinemise vastu. 27.06.2013 jõustus seadusemuudatus, milles muudeti Oru, Taebla ja Risti vald üheks vallaks[12]. Uue valla nimeks sai Lääne-Nigula vald, sama nime kannab ka ühinenud valdade territooriumiga kattuv kihelkond[9].

Nõva valla mitteühinemist võib seostada kolme põhjusega. Esiteks puudus 2013. aastal Nõval selge vajadus abikäeks. Vallal oli olemas toimiv avalike hüviste süsteem ning teostatavad plaanid tulevikuks. Teiseks aspektiks võib pidada Nõva seost Harjumaaga. Nõva liideti Lääne-Eestiga 1953. aastal, enne seda kuulus Nõva Harjumaa alla. Seega võiks pidada Nõva ajaloolisi sidemeid eelkõige kirdesuunalisena. Kolmanda põhjusena võib välja tuua seadusandluse kohmakuse – puudus tugev raamseadustik, mis oleks toetanud sujuvat valdade ühendamist. Eelkõige võidi ohukohaks pidada Risti suurt laenukoormat, mida tuleb edasi kanda ühisvallal. Kogu ühinemisprotsess oli suhteliselt kiire, seega jäi lahendamata palju küsimusi Nõva valla ja loodud ühisvalla arengute osas. 2015. aastal on algamas läbirääkimised Nõva, Padise ja Vasalemma valla ühinemise üle[13].

Demograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Lääne-Nigula valla elanike arv on kahanemise trendis – sarnaselt enne ühinemist kõigis kolmes vallas valitsenud olukorraga. Enne ühinemist vähenes rahvastik kõige kiiremini Taebla vallas ja kõige stabiilsem püsis rahvaarv Risti vallas. 2015. aasta seisuga elas Taebla alevikus 843, Palivere alevikus 717 ja Risti alevikus 539 inimest. Suurim küla oli Linnamäe 371 inimesega. Kõige rohkem inimesi 2014. aasta seisuga oli vanuses 44–64 aastat. Väljarännet esines 2012. aastal kõige rohkem vanuserühmas 24–34, kõige suurem sisseränne oli samas vanusegrupis, kuid see jäi väljarändele enam kui poolega alla. Nii sisse- kui väljaränne oli seotud kõige rohkem Harjumaaga.[14]

Kultuur[muuda | muuda lähteteksti]

Lääne-Nigula vallas asub kolm põhikooli ja üks gümnaasium. Valda läbib raudteetamm, kus on võimalik rattaga ja jala matkata, liikudes Riisipere-Haapsalu suunal.

Lääne-Nigula kirik 2014

Paliveres asub terviseradade kompleks, Ristil täismõõduline jalgpalli staadion, mitmeid spordihooneid (Taebla põhikooli spordisaal, Oru kooli spordisaal, Risti Põhikooli spordihoone, Palivere Põhikooli spordihoone).

Ants Laikmaa muuseum

Samuti on alevikes muusika-, rahvatantsu- ja näitlemisringid.[5]

Lääne-Nigula vallas asub Koela Talumuuseum ja Ants Laikmaa Majamuuseum. Üheks suuremaks vaatamisväärsuseks on Lääne-Nigula kirik, mis on ehitatud 13. sajandil Saare-Lääne piiskopkonna tavade järgi[15]. Vallas asub seitse kalmistut. Vallas elu kajastab alates 2013. aastat vallaleht nimega Lääne-Nigula Valla Teabeleht. Leht ilmub mõningate eranditega kord kuus.[5]

Majandus[muuda | muuda lähteteksti]

Lääne-Nigula eelarve jääb suurusjärku 4,4 miljonit, 2014. aastal ületasid tulud kulusid 36 134 euro ulatuses. Enamik tulusid laekus valdadele tulumaksust ja riiklikest toetustest.[5]

Enne ühinemist oli kõige suurem laenukoormus Risti vallal; see oli mitu korda suurem kui teistel ühinenud valdadel.[5]

Lääne-Nigula valda läbib Haapsalu–Tallinna maantee, mis on teinud piirkonna majanduslikus mõttes atraktiivsemaks. Valla keskusest Haapsallu on 13 km[viide?] ja Tallinna 85 km.[5]

Suuremateks ettevõteteks 2015. aasta seisuga on Rannarootsi Lihatööstus, Linnamäe Lihatööstus Linpet, Dinoxo, Nordic Lumber ja Cipax.[5]

Töötuse määr 2011. aastal oli kõigil kolmel vallal 3,5–4%. Kõige suurem registreeritud töötus 2011. aasta seisuga oli Taeblas.[5]

Arenguplaanid[muuda | muuda lähteteksti]

Lääne-Nigula vald püüab aktiivselt reklaamida ennast kui väga inimesesõbralikku valda. Põhiliseks eesmärgiks on inimeste valda elama kutsumine. Rõhutakse ilusale loodusele ja kompaktsusele. Kompaktsuse all mõeldakse võimalust jõuda iga valla asutuseni kiiresti, pikka teekonda ette võtmata. Samuti tagatakse avalike teenuste kvaliteet ja kättesaadavus igale valla elanikule. Vald on soosiv kõikide noorte huviringides käimise ja hariduse omandamise suhtes. 2015. aastal korraldati noortele haridusstipendiumi konkurss, mille fond oli 3000 eurot. Vald on huvitatud ka erasektori arengust vallas ning kõigile alustavatele ja tegutsevatele eraettevõtetele püütakse luua võimalikult soodne keskkond.[14]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]