Vallavalitsus
Vallavalitsus on valla täidesaatev organ, kelle moodustab vallavanem pärast seda kui vallavolikogu on ta valinud.
Vallavalitsuse mõiste definitsioon[muuda | muuda lähteteksti]
Vallavalitsust tuleb lugeda haldusorganiteks haldusmenetluse seaduse (HMS) § 8 lg 1 mõttes. Need on ametiasutused, millel on struktuuriüksused nagu ametid, teenistused, osakonnad jt, mis on organisatsiooniliselt ja ruumiliselt (nt osavalla puhul) eraldatud[1]. Vallavalitsust võib defineerida kui volikogu poolt moodustatud täitevorganit.
Põhiseaduse § 155 lõikes 1 on nimetatud kohaliku omavalitsuse üksustena valdu ja linnu. Valdade tööd juhib volikogu poolt moodustatud valitsus. Lisaks on tagatud ka võimude lahusus, mis ilmneb asjaolust, et volikogu, mis on kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt ning volikogu omakorda moodustab valitsuse, mis on täitevorganiks.
Vallavalitsuse moodustamine[muuda | muuda lähteteksti]
Vallavanema valimine toimub volikogu kaudu, mis toimub vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele (KOKS) ja valla põhimääruses sätestatud tingimustele. Vallavanem valitakse kuni neljaks aastaks[2]. Alates valituks osutamise päevast on vallavanemal volitus moodustada valitsus[3] ning valla põhimääruses sätestatakse valitsuse moodustamise üksikasjalik kord[4]. Vallavanem saab seaduses ja valla põhimääruses ettenähtud volitused ametisse kinnitamise päevast[5].
Valitsuse volituste kehtimise korra järgi saab vallavalitsus oma volitused volikogu poolt valitsuse ametisse kinnitamise päevast. Lahkumise korral esitab valitsus lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. Lahkumispalve esitamisele järgneb vallavalitsuse ülesannete täitmine kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni.[6]
Vallavalitsuse juhtimine[muuda | muuda lähteteksti]
Valitsuse kui ametiasutuse juhiks on vastavalt vallavanem.[7] Valitsustel on õigus välja anda vallavanema korraldustena üksikakte ning vallavalitsuse määrustena üldakte[8]. Vallavalitsuse kui ametiasutuse juhtimine rajaneb monokraatsel süsteemil, mis toimub valitsuse (ametiasutusena) struktuuriüksuste vahetu juhtimise kaudu. Vallavanem esitab vallavalitsusele ametisse nimetamiseks valla ametiasutuse juhi kandidaadi ja ametisse kinnitamiseks valla hallatava asutuse juhi kandidaadi, teevad valitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta ning teostavad tööandja teisi õigusi ja kohustusi, kui volikogu õigusaktis ei ole sätestatud teisiti[9].
Vallavalitsuse pädevuse hulka kuuluvad:
- volikogus arutamisele tulevate küsimuste ettevalmistamine lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest;
- kohaliku elu küsimuste lahendamine ja korraldamine, mis volikogu määruste või otsustega või valla põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele;
- kohaliku elu küsimuste lahendamine, mis ei kuulu volikogu pädevusse.[10]
Vallavalitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastu võetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. Vallavalitsus kehtestab oma korraldusega valla poolt osutatavate teenuste hinnad, arvestades seejuures haldusmenetluse seaduse § 5 lõikes 3 sätestatut.[11]
Samuti võib valla sees olla veel teinegi valitsus – osavallavalitsus. Osavaldade moodustamine ja lõpetamine on ainult elanike valitud volikogu pädevuses[12]. Eelnevalt nimetatud üksusi juhivad osavallavanemad. Osavald ning selle valitsus võivad anda välja ka haldusakte[13], kuid üldaktide, s.o määruste andmise õigust osavalla valitsusel ei ole.[14]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ K. Merusk, I. Koolmeister. Op. Cit., lk 75.
- ↑ KOKS § 27
- ↑ KOKS § 28 lg 1
- ↑ KOKS § 28, lg 2
- ↑ KOKS § 28, lg 3
- ↑ KOKS § 29
- ↑ Olle, V. (2014). Kohaliku omavalitsuse õigus: I osa. Tallinn: Juura, lk 102
- ↑ KOKS § 7 lg 1-2
- ↑ KOKS § 50 lg 1 p 7
- ↑ KOKS § 30 lg 1 -3
- ↑ KOKS § 30, lg 4
- ↑ KOKS § 22 lg 1 p 11
- ↑ HMS § 8 lg 2 põhimõtte järgi
- ↑ KOKS § 57 lg 2