Mine sisu juurde

Luunja vald

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib praegusest vallast, 1939. aastal moodustatud valla kohta vaata artiklit Luunja vald (1939), veel varasema valla kohta vaata artiklit Luunja vald (Tartu-Maarja kihelkond).

Luunja vald


Pindala: 132 km² (2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 5612 (1.01.2023)[2] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 42,6 in/km²
EHAKi kood: 0432[3] Muuda Vikiandmetes
Keskus: Luunja
Kaart

Luunja vald on omavalitsusüksus Tartu maakonna idaosas, täpsemalt Eesti 2. järgu haldusüksus (vald) Emajõe ürgoru vasakul kaldal.

Luunja vald moodustati 16. mail 1991.[4] Kuni Eesti omavalitsuste haldusreformini 2017. aastal piirnes Luunja vald läänes Tartu linnaga, põhjas Tartu ja Vara vallaga, lõunas Haaslava, Ülenurme ja Mäksa vallaga ning idas kulges piir mööda Emajõe-Suursood Vara vallaga. Alates 2017. aastast piirneb Luunja vald läänes Tartu linnaga, põhjas Tartu valla, läänes Peipsiääre valla ja lõunas Kastre vallaga. Valla üldpindala on 132 ruutkilomeetrit, ulatudes läänest itta 22 kilomeetri ulatuses ning põhjast lõunasse 6 kilomeetri ulatuses[5]. Valla administratiivkeskus on Luunja alevik.

Alates 2021. aasta novembrist on Luunja vallavanem Aare Anderson. Ta oli vallavanem ka aastatel 2008–2020.[6]

Luunja

KabinaKakumetsaKavastuKikasteKõivuLohkvaMuriPajukurmuPilkaPoksiPõvvatuRõõmuSavaSavikojaSirguSirgumetsaSääsekõrvaSääskülaVeibriViira

Johann Christoph Brotze ürikutest pärinev Uue-Kastre linnuse joonis

Uue-Kastre piiskopilinnus

[muuda | muuda lähteteksti]

Uue-Kastre piiskopilinnust, mis asub Kavastust allpool jõe põhjakaldal, on ürikuis esmamainitud 1392. aastal. Linnust mainitakse ürikuis muu hulgas nimedega “Warbeck” ning “Werbeke” (“jõe tõke”). Keskajal asus jõel tõke, mida kasutati laevade kinni pidamiseks.

Põhjasõja ajal etendas linnus Tartu kaitsel olulist osa, kui 1704. aastal hävitati linnuse lähedal lahingus kolmeteistkümnest laevast koosnev Rootsi laevastik; Rootsi laevastiku lipulaeva vrakk asub praegugi jõe põhjas.

1784. aastal alustas linnuse varemetest ehitatud Kantsi kõrts, mis tegutses üle sajandi.

Tänapäevani on linnusest säilinud vaid ase. Linnuse asukohas asub Emajõe-Suursoo looduskeskus[7].

Luunja mõisa härrastemaja esifassaad 19. sajandi lõpul

Tänapäeva Luunja valla territooriumil asusid keskajal mõisavaldused, neist suurimad Luunja ja Kavastu mõis, lisaks väiksemad Kabina, Pilka, Põvvatu, Sirgu, Vanamõisa ja Veibri mõis[8].

Esimesed teated on Luunja (Lunia) mõisast pärinevad 1503. aastast. Ajaloolised Luunja mõisa omanikud on olnud [7] kindralfeldmarssal Boriss Šeremetev (1652–1719), kindralfeldmarssal krahv Burchard Christoph von Münnich (1683–1767) ja Nolckenite perekond (1767. aastast kuni mõisa võõrandamiseni 20. sajandi algul).

Kavastu pärnaallee

Kavastu mõisast on esimesi teateid aastast 1544. Kavastu mõisas asutati 1924. aastal vanadekodu. 1944. aasta sügistel hävis Kavastu mõisa peahoone ja hulk kõrvalhooneid. Tänapäevani on säilinud park ja üksikud kõrvalhooned. Alles on ka Tartu poole kulgev kahe kilomeetri pikkune pärnaallee[7].

Eesti Vabariik 1918–1940

[muuda | muuda lähteteksti]

Kohalike omavalitsuste süsteem Eesti Vabariigi ajal sarnanes olemuselt praegusega, kuid omavalitsusüksuste piirid ja jaotus erinesid nüüdsest ning omavalitsuse ülesannete ja ressursside maht oli oluliselt väiksem.

Nõukogude periood

[muuda | muuda lähteteksti]

Nõukogude ajal oli tänapäevase Luunja valla territooriumi haldusorgan Luunja külanõukogu. Majandusüksustena tegelesid rida ühismajandeid. Need liideti aja jooksul kaheks suuremaks majandiks: Luunja sovhoosiks ja Emajõe kolhoosiks.

Luunja sovhoosi lõpuaastatel sai Luunja valla tuntus hoo sisse tänu majandusolude paranemisele. Luunja sovhoos rajas heakorrastatud keskasula, kuhu kuulusid muuseas renoveeritud mõisaaegsed tootmishooned ning mõisaaegses stiilis kultuurikeskus. Vana mõisapark korrastati ja selle juurde rajati roosiaed. Alus pandi hobuste pidamise ja ratsaspordi traditsioonidele, mis kestavad tänapäevani. Lohkvale rajati kasvuhoonete kompleks ja selle tarbeks suure võimsusega katlamaja; saadud köögivilju ja roose müüdi lisaks Eestile ka Venemaal.

Eesti Vabariigi taasiseseisvumine

[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast Eesti taasiseseisvumist taastati omavalitsuste kord sarnaselt sellega, nagu see oli olnud enne Nõukogude aega. Luunja sai vallaõigused 1991. aasta kevadel, millega kaasnesid ülesanded hoolitseda heakorra ja sotsiaalobjektide eest[4]. Majandiaegsed tootmishooned erastati.

Kavastus avati 1999. aastal taas parveliiklus, millel on seal pikk traditsioon.

Sümboolika

[muuda | muuda lähteteksti]

Luunja valla vapil ja lipul kasutatud roheline värv ning rukkihakk sümboliseerivad põlluharimist ja rukkileiba. Sinine sektsioon ja kuldne lainelõikeline varras viitavad Emajõele.

Vapp ja lipp kinnitati 29. septembril 1994.

Luunja valla elanike arv aastati [9]
Aasta 1989 2000 2011 2020
Kavastu küla 389 407 368 383
Luunja alevik 1090 1074 1223 1376
Lohkva küla 739 1066 2616 3241
Luunja vald 2218 2547 4207 5000

Vallavolikogu

[muuda | muuda lähteteksti]

Luunja Vallavolikogus on 17 liiget.

Luunja Vallavolikogu esimees on Kaire Vahejõe ja aseesimees on Margo Lempu.

2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimiste järel on volikogus kahe valimisliidu ja ühe erakonna esindajad [10]:

Vallavalitsus

[muuda | muuda lähteteksti]

Luunja vallavalitsus on viieliikmeline. Vallavalitsuses töötab kokku seitseteist inimest, neist kaks juhtkonnas, kolm kantseleis, kaks finantsosakonnas, kuus majandusosakonnas, kolm sotsiaalosakonnas ning üks haridus- ja kultuuriosakonnas[11].

Luunja vallavanem on Aare Anderson. Luunja valla abivallavanem on Tarvo Laas[11].

Vallavanemad

Jaan Õunapuu 1991–1993
Kaljo Pung 1993–1996
Aare Songe 1996–2008
Aare Anderson 2008–2020
Tõnu Muru 2020–2021
Aare Anderson 2021 – ...

Luunja vallas on kaks lasteaeda: Lohkva lasteaed[12] ja Luunja Lasteaed Midrimaa[13]. 2021. aastal sai Midrimaa lasteaed uue hoone, mille maksumus oli 3,3 miljonit[14]. Samal aastal liideti Midrimaaga Kavastu lasteaed[15].

Luunja vallas on üks keskkool – Luunja Keskkool. 2020/2021. õppeaastal oli seal 475 õpilast, kellest 66 õppis gümnaasiumiastmes[16].

Luunja valla peamised tuluallikad pärinevad tootmisest ja põllumajandusest, vähemal määral mängivad rolli ka kaubandus, teenindus ja puhkemajandus. Vallas on registreeritud kokku üle 300 ettevõtlusega tegeleva ettevõtte ja organisatsiooni.

Luunja valla suuremad tööandjad 30. juuni 2020. aasta seisuga [8]
Ettevõte või organisatsioon Tegevusala Töötajate arv
Grüne Fee Eesti AS Aastaringne köögiviljade kasvatamine katmikalal 118
Luunja vallavalitsus Valla juhtimine 65
Greif OÜ Raamatute trükkimine 64
Tarmeko Spoon AS Vineeri tootmine 57
Tarmeko LPD OÜ Mööblikomponentide tootmine 54
Tatoli AS Põllumajandustehnika müük ja rent 51
Luunja Keskkool Keskkool 48
Tarmeko Pehmemööbel OÜ Mööbli tootmine 37

Vallas asub kolm toidu- ja esmatarbekaupade müügiga tegelevat kauplust Luunja, Veibri ja Kavastu külas. Majutusteenuseid pakuvad Luunja vallas hotell ja turismitalu. Samuti tegeletakse jõeturismiga ning renditakse välja jõesauna, jõelaeva ja paate. Muri külas asub loodusravikeskus. Ratsutamise ja hobuste pidamise teenust osutab Luunja vallas mitu ettevõtet[8].

Lohkva kasvuhooned ja katlamaja

Luunja vald on tuntud kurgikasvatuse poolest. Lohkva külas tegutseb Eesti suurim katmikaladel värsket kurki ja maitserohelist kasvatav ettevõte[17].

Viimaste aastakümnete jooksul on valla territooriumile ehitatud mitu suure tootmismahuga ettevõtet. 2009. aastal ehitati Fortum Tartu soojuse ja elektri koostootmisjaam (Tartu elektrijaam). Samuti avas 2009. aastal OÜ Greif Luunja vallas uue trükikoja. Mööbitootmisettevõte AS Tarmeko on toonud oma tootmise Luunja valda[8].

Luunja valla tarbijaid varustatakse elektriga Anne 110 kV alajaamast keskpinge jaotusvõrgu kaudu.

Veevarustus ja kanalisatsioon

[muuda | muuda lähteteksti]

Lohkva, Veibri, Rõõmu, Pilka ja Kakumetsa külas ning Luunja alevikus osutavad ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenust eraettevõtted. Hajaasustusega piirkondade veevarustus toimub lokaalsete salv- või puurkaevude baasil[8].

Luunja alevikus rekonstrueeriti 2010. aastal ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud; sama projekti raames rajati ka uus reovee puhastusseade ja veetöötlusjaam. Projekti rahastasid Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond, KIK ja Luunja vald[8].

Rõõmu–Viira maantee

Luunja valla haldusterritooriumi läbivad 15,2 kilomeetri ulatuses kaks tugimaanteed: Tartu-Räpina ja Aovere-Luunja. Luunja valla kõrvalteed, kogupikkusega 49 kilomeetrit, on Pilka-Tähemaa, Luunja-Kavastu-Koosa, Luunja-Põvvatu, Lohkva-Kabina-Vanamõisa, Rõõmu-Viira, Põvvatu-Sahkapuu, Haki-Savikoja ja Sava-Sääsküla. Kohalike teede kogupikkus on 143,3 kilomeetrit[8].

Rajatud on kolm kergliiklusteed[8]:

  • Tartu linna ja Luunja alevikku ühendav kergliiklustee,
  • Lohkva-Kabina-Vanamõisa alguslõik,
  • Rõõmu-Viiratee alguslõik.

Luunja valla territooriumil asuvad üle Kitseoja kulgevad Vanamõisa ja Kabina sild[8].

1930. aastatel plaaniti Luunjasse rajada Emajõe-alune tunnel, kuna pikka aega ületati sealkandis jõge parvega. Silla ehitamist ei peetud otstarbekaks, kuna selles piirkonnas oleks talvel tuul sillalt lume ära puhunud, mis muutnuks ajastukohase hobuse ja reega sillaületuse võimatuks[18]. Sama aasta lõpuks sai aga selgeks, et ka tunnelit pole mõtet ehitada, kuna ka tunnelis sulaks saanitee jaoks vajalik lumi maapinna soojuse tõttu ära; seetõttu jäi tunneli ehitus katki[19].

Koostöös Tartu linnaga pandi 2012. aastal tööle esimene ühine bussiliin[8].

1. jaanuarist 2021 on Luunja valla elanikke seni teenindanud perearsti praksis suletud. Seetõttu suleti ka valla velskripunktid. Valla perearsti vastuvõtt toimub Tartus [20].

Muri külas asub ravikuure ja alternatiivprotseduure pakkuv loodusravikeskus Loodus[20].

Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskus korraldab Luunja vallas kultuuri-, spordi- ja noorsootööd. Keskus avati 1985. aastal Luunja Kultuurimajana, 2013. aastal muudeti keskuse nimi Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuseks. Keskuses toimub igal aastal üle 150 ürituse[21].

Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuses tegutseb 2014. aasta seisuga 19 huviringi, millest 11 on suunatud täiskasvanutele ning 8 noortele ja lastele. Pikima traditsiooniga huviringid on naisrahvatantsurühm Klopandi, kellel täitus 2014. aastal 35. tegevusaasta, ning laulukoor Jõeõed, kes on 2014. aasta seisuga tegutsenud 10 aastat[22].

Üks suuremaid üritusi Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuses on Tartu Folklooriklubi Maatasa korraldatav Tartu Noorte Folkloorifestival.

Rahvusvaheline muusikafestival Luunja Suvekantri jõudis Eesti tuntumate suviste traditsiooniliste vabaõhuürituste hulka ning pidas 2016. aastal oma 20. aastapäeva [22].

Noorsootöö

[muuda | muuda lähteteksti]

Luunja vallas koordineerib noorsootööd Luunja Vallavalitsus. Luunja vallas asub kaks noortekeskust, Luunja Noortekeskus ning Kavastu noortekeskus.

Aastatel 2009–2013 tegutses Luunja vallas Luunja Noortevolikogu, mille eesmärgiks oli ürituste korraldamine, volikogu komisjonide töös osalemine ning nii maakondlikul kui ka riiklikul tasandil noortepoliitika arendamine[22].

Raamatukogud

[muuda | muuda lähteteksti]

Valla keskraamatukogu loodi Lohkva raamatukogu baasil, harukogudega Luunjas ja Kavastus. Lohkva raamatukogu on suurima teavikukoguga külaraamatukogu Tartumaal. Kavastu haruraamatukogu asutati 1949. aastal Emajõe raamatukoguna, kuid alates 1996. aastast kannab see harukogu Kavastu raamatukogu nime. Luunja haruraamatukogu asutati 1908. aastal. Raamatukogu ruumidesse rajati 2014. aastal ka Jaan Jaago tubamuuseum[22].

Luunja vallas ilmub kord kuus valla infoleht Kodu Uudised. Samuti annab vallavalitsus iga aasta lõpus välja seinakalendri järgmise aasta olulisemate sündmustega.

Henrik Visnapuu nimeline kirjandus- ja kultuuriauhind

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Henrik Visnapuu preemia

Henrik Visnapuu sündis 2. jaanuaril 1890 Helme kihelkonnas Luunja vallas ja suri 3. aprillil 1951 Ameerika Ühendriikides New Yorgi osariigis Long Islandil. Pärast Visnapuu surma hakkas Ülemaailmne Eesti Kirjanduse Selts andma välja Visnapuu-nimelise kirjanduspreemiat[23]. Preemia väljaandmine katkes, kuid 2020. aasta novembris otsustas Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides koostöös Luunja vallaga taastada Henrik Visnapuu nimelise kirjandus- ja kultuuriauhinna, mis kuulutatakse välja igal teisel aastal laureaadi silmapaistva teose, uurimuse või elutöö eest[23] .

Vaatamisväärsused

[muuda | muuda lähteteksti]
Peipsiveere looduskaitseala algus Kavastu poolt

Peipsiveere looduskaitseala, endise nimega Emajõe-Suursoo maastikukaitseala, kuulub juba 1981. aastast riikliku looduskaitse alla. Ala kuulub Natura 2000 linnu- ja loodusalade hulka ning on pindala suuruselt viies Eesti soostik, ühtlasi Eesti suurim deltasoostik. Looduskaitsealal asub Kantsi kõrtsihoone juurest algav kolme kilomeetri pikkune laudtee [24].

Luunja mõisapark

Luunja mõisa park asub Luunja aleviku kõrval Emajõe ürgoru serval. Mõisapark on umbes 2,5 hektari suurune ja rajati 19. sajandi alguses. See on arvatud looduskaitsealuste objektide hulka. Märkimist väärib ka Luunja sovhoosi ajal rajatud Luunja mõisapargi roosiaed[8].

Sirgu külas Urmas Saksa Ratsatalus kasvatatakse võistlushobuseid, korraldatakse treeningulaagreid ja ratsavõistlusi. Ratsatalus on Emajõe-äärne piknikukoht, mis on lisaks ratsatalu külastajatele avatud ka jõel liikuvatele paadimatkajatele[8].

Kabina karjäär

Kabina küla oli tänu mõisapargile ja männimetsadele populaarne puhkekoht juba 19. sajandil. Tänapäeval on populaarne ka endises kruusakarjääris olev ujumis- ja puhkekoht. Kabina pargis asub 1995. aastal avatud mälestuskivi 1870. aastal toimunud esimese ülemaailmse laste laulupeo mälestuseks[8].

Kavastu parve asupaik
Kavastu meierei

Kavastu küla mõisapark on koos teiste Emajõe-äärsete mõisaparkidega võetud looduskaitse alla. Märkimisväärsed loodusväärtused ja huviväärsused on ka Kavastu Kohtukivi Koosa maantee ääres ja Luunja Suurkivi Kikaste külas. Kavastu mõisakompleksi lähedusse ehitatud maakivist hoones, kus varem tegutses Kavastu meierei, asub majutuskoht Varastatud Parve hotell. Kavastu on tuntuks teinud Kavastu parv. Parveliiklus avati Kavastus juba 1899. aastal[8].

Kavastust Emajõge pidi kolm kilomeetrit allavoolu asub Põhjasõja-aegne Kastre jõelahingu paik, kus 1704. aastal toimunud lahingus uputati Rootsi laevastiku lipulaev Carolus. Laeva jäänused lebavad tänapäevani Emajõe põhjamudas[8].

Kantsi kindlus oli sajandeid Tartu linna jaoks oluline valvepost Emajõe veeteel. Esimene märge Kantsi kindluse kohta pärineb juba 1392. aastast Hansa kaupmeeste ja novgorodlaste vahelisest liidulepingust. 1784. aastal rajati kindluse kõrvale Kantsi kõrts, mis tegutses 20. sajandi esimese pooleni. 2004. aastal rajas Keskkonnaministeerium ajaloolise Kantsi kõrtsi asukohale Emajõe-Suursoo looduskeskuse.

Eesti esimese klaverite püsinäituse ehk Eesti Klaverimuuseumi Luunja filiaali eesmärk on tähtsustada Luunjas sündinud rahvusvahelise tähtsusega klaverimeistrit Ernst Hiisi. Püsiekspositsiooni põhiosaks on kaheksa Hiisi valmistatud klaverit. Enamik klavereid pärineb Eesti Klaverimuuseumi kogust. Näitus sündis Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuse ja Eesti Klaverimuuseumi koostöös ning filiaali avamist toetas Eesti Kultuurkapital. Klaverinäituse on koostanud Alo Põldmäe[25].

Luunja vallal puudub oma kirik; seetõttu on Luunja valla elanikud eelkõige Tartu Maarja ja Võnnu koguduse liikmed. Kord kuus viib valla buss soovijad Maarja koguduse jumalateenistusele[22].

2013. aasta seisuga on 19% Luunja elanikest usklikud, neist 9% luterlased, 7% õigeusklikud ja 3% muud usku[26].

Luunja vallas on kuus registreeritud spordiehitist [27]:

Luunja alevikus on valgustatud suusarada (pikkusega umbes 1 km) [22].

Luunja vallas tegutseb korvpallinaiskond [28].

Aastatel 2005-2016 tegutses Luunja vallas jalgpalliklubi JK Luunja. Klubi lõpetas tegevuse, kui JK Luunja ja Tammeka II asemel alustas Esiliiga B-s teegvust Tammeka U-21.

Luunjas toimub ka iga-aastane Luunja Triatlon, mida korraldab Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskus koostöös rahvatantsuseltsiga Trambali [29].

Ratsutamistraditsioon pärineb Luunjas juba Nõukogude ajast. Ratsutamisega tegutsevad Luunjas Liivimaa Ratsaklubi, OÜ Luunja Stud ja Tartumaa Ratsaspordiklubi[22].

Tartumaa Ratsaspordiklubi liikmete seast on sirgunud mitmeid Eesti meistreid [22]:

Alates 1980. aastast korraldatakse Luunjas ratsavõistlust Luunja Karikas[22].

Luunja vald asub parasvöötme mereliselt mandrilisele ülemineku kliimavöötmes.

Luunja valla meteoroloogilised andmed[5]
Temperatuur (°C)
Aasta
Aasta keskmine õhutemperatuur (°C) 4,9
Kõrgeim kuu keskmine temperatuur (°C) 16,6
Madalaim kuu keskmine temperatuur (°C) –6,0
Sademete hulk (mm)
Aasta keskmine (mm) 585
Suurim kuu keskmine (mm) 86
Väikseim kuu keskmine (mm) 23
Tuule kiirus (m/s)
Keskmine (m/s) 4,1
Suurim kuu keskmine (m/s) 4,6
Väikseim kuu keskmine (m/s) 3,2

Luunja vald asub Ugandi lavamaal aluspõhja keskdevoni Burtnieki ja Aruküla liivakivi lademe avamusalal. Luunja valla piirkonnas domineerivad peamiselt näivleetunud (kahkjad leetunud) mullad. Valla idaosas on ka Peipsi soostunud, soo- ja leetunud muldasid. Luunja valla pinnakatte moodustab enamasti kvaternaari moreen, v.a Peipsiäärse madaliku piirkond, kus domineerivad rohkem soosetted. Aluspõhja moodustavad Kesk-Devoni liivakivid [5].

Emajõgi

Jõed

Järved

Peakraavid

Ojad

Tehisjärved

Kaitsealused alad ja objektid

[muuda | muuda lähteteksti]
Kavastu kohtukivi
Luunja suurkivi

Luunja vallas on kaitse all [30]:

Kuritegevus

[muuda | muuda lähteteksti]

2007. aasta oktoobris tappis 1965. aastal sündinud Einar Pajukurmu küla talumajas noahoopidega 1963. aastal sündinud Õie, kes oli Einari kunagine klassiõde [31].

2013. aastal leiti Luunja valla Pajunurme küla Kolga talust kaks vanemas eas külaelanikku, kes surid kuulihaavadest tekkinud vigastustesse [32].

Kuritegevus on Luunja vallas aastate jooksul vähenenud. Näiteks 2010. aastal registreeriti Luunja vallas 4937 väärtegu, kuid 2016. aastal vaid 2917 väärtegu [33].

Tuntud isikuid

[muuda | muuda lähteteksti]
Jaan Jaago
  • Ernst Hiis (1872–1964), klaverimeister ja ettevõtja, Estonia klaverivabriku rajaja; sündis Luunja vallas
  • Jaan Jaago (1887–1949), maadleja; sündis Luunja vallas
  • Karl Eduard Sööt (1862–1950), luuletaja; sündis Lohkva külas
  • Eduard Sõrmus (1878–1940), viiuldaja; sündis Luunja valla Kõivu küla Kure talus
  • Gregor von Berg (1765–1838), baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi sõjaväelane, sündis Luunja mõisas

Sõprussuhted

[muuda | muuda lähteteksti]

Luunja valla sõprusvald on Jämsänkoski. Jämsänkoski on endine linn Soomes Lääne-Soome läänis Kesk-Soome maakonnas, praegune Jämsä linnaosa. 1. jaanuaril 2009 liitus Jämsänkoski linn Jämsä linnaga [34].

  1. Maa-amet, vaadatud 11.03.2018.
  2. Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 20.08.2023.
  3. Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator
  4. 4,0 4,1 Tartu maakonna Elva linna ning Alatskivi, Kambja, Konguta, Luunja, Mäksa, Puhja, Tartu, Tähtvere ja Võnnu valla omavalitsusliku staatuse kinnitamise kohta
  5. 5,0 5,1 5,2 [ttp://luunja.ee/documents/23601738/24272450/Luunja_KSH_aruanne.doc/639137b5-38ee-42f8-b1eb-b38072e4015e?version=1.0&targetExtension=odt Luunja valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 2007], vaadatud 11.12.2021
  6. "Luunja vallavanemaks sai Aare Anderson" Tartu Postimees, 17. november 2021
  7. 7,0 7,1 7,2 Luunja vald. Tutvustus ja asukoht., vaadatud 11.12.2021
  8. 8,00 8,01 8,02 8,03 8,04 8,05 8,06 8,07 8,08 8,09 8,10 8,11 8,12 8,13 8,14 Luunja valla arengukava 2019–2027, vaadatud 11.12.2021
  9. Padar, H. Asutuse muutused ja selle planeerimine Tartu linna lähitagamaal, vaadatud 11.12.2021
  10. KOV 2021 valimistulemused. Delfi, vaadatud 11.12.2021
  11. 11,0 11,1 [luunja.ee/kontaktid1. Luunja valla kontaktid], vaadatud 11.12.2021
  12. Lohkva lasteaed, vaadatud 11.12.2021
  13. [midrimaa.luunja.ee Midrimaa lasteaed], vaadatud 11.12.2021
  14. Luunja vald avab 3.3 miljonit maksnud uue lasteaiahoone. Postimees, vaadatud 11.12.2021
  15. Midrimaa lasteaed. Ajalugu, vaadatud 11.12.2021
  16. Luunja vald. Haridusasutused, vaadatud 11.12.2021
  17. AS Grüne Fee Eesti, vaadatud 11.12.2021
  18. Luunajs ehitatakse silla asemele Emajõe alla tunnel. Päewaleht, nr. 233, 25 august 1934, vaadatud 12.12.2021
  19. Luunja tunnelist ei saa asja. Postimees, nr. 300, 2 november 1934, vaadatud 12.12.2021
  20. 20,0 20,1 Luunja vald. Tervishoid, vaadatud 12.12.2021
  21. Luunja kultuur, vaadatud 12.12.2021
  22. 22,0 22,1 22,2 22,3 22,4 22,5 22,6 22,7 22,8 Luunja valla kultuuri, sporti ja noorsootöö arengukava 2015–2022, vaadatud 12.12.2021
  23. 23,0 23,1 Luunja kultuur. Pressiteade, vaadatud 12.12.2021
  24. Peipsiveere looduskaitseala, vaadatud 12.12.2021
  25. Luunjas avati esimene klaverite püsinäitus Eestis. Maaleht, vaadatud 11.12.2021
  26. Eesti elanike suhtumine usku. Eesti kirik, vaadatud 12.12.2021
  27. Luunja spordiehitised, vaadatud 12.12.2021
  28. Luunja korvpallinaiskond, vaadatud 12.12.2021
  29. Luunja trialton, vaadatud 12.12.2021
  30. Luunja vald, vaadatud 11.12.2021
  31. Traagilise märgiga Pajukurmu küla: teine tapmine kuue aasta jooksul. Delfi, vaadatud 12.12.2021
  32. Luunja vallavanem: veretöös hukka saanud pererahvas hoidis omaette . Delfi, vaadatud 12.12.2021
  33. Kuritegevus Eestis, vaadatud 12.12.2021
  34. Sister cities, vaadatud 11.12.2021

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]