Puurmani vald

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib praegusest Puurmani vallast; kunagise valla kohta vaata artiklit Puurmani vald (Kursi kihelkond)

Puurmani vald


Pindala: 293 km² (2016)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 1491 (1.01.2017)[2] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 5,1 in/km²
EHAKi kood: 0611[3] Muuda Vikiandmetes
Keskus: Puurmani

Puurmani vald oli omavalitsus Jõgeva maakonna edelaosas.

2017. aastal liideti suurem osa Puurmanni vallast Põltsamaa vallaga, välja arvatud neli küla (Härjanurme, Jõune, Pööra ja Saduküla), mis ühinesid Jõgeva vallaga.

Valla pindala oli 292,7 km2. Valla keskuseks oli valla suurim asula Puurmani alevik. Lisaks paiknes vallas 12 küla, millest suuremad olid Saduküla, Pikknurme ja Härjanurme. Valla omavalitsuslik staatus taastati 12. detsembril 1991.

Läbi endise valla voolab Pedja jõgi.

Puurmani vallavanem oli Rauno Kuus.[4]

Asend[muuda | muuda lähteteksti]

Puurmani vald piirnes lõunas Tartu maakonna Laeva vallaga, põhjas ja läänes Jõgeva maakonna Põltsamaa vallaga ja idas Jõgeva, Palamuse ja Tabivere vallaga. Ulatus põhjast lõunasse oli 23 km, idast läände oli 14 km.[5]

Etümoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Puurmani nimi tuleneb tõenäoliselt endise ordumõisa Rootsi võimu aegsete omanike Buhrmeisterite perekonnanimest.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Esimesed ülestähendused piirkonna kohta pärinevad 13. sajandist. Kursi ordulinnust on esmamainitud seoses 1343. aasta sündmustega.

Puurmani valla omavalitsuslik staatus kinnitati 1991. aastal.[6]

Asustus[muuda | muuda lähteteksti]

Öine vaade Puurmani mõisale
Puurmani mõisa park

Puurmani vallavalitsuse andmetel oli 1. septembri 2012 seisuga valda registreeritud 1645 inimest, neist 795 meest ja 850 naist. Asulate lõikes jagunesid elanikud järgmiselt:

Asula nimi Asula tüüp Elanike arv

(2012) [7]

Puurmani alevik 586
Altnurga küla 86
Jüriküla küla 74
Kirikuvalla küla 33
Kursi küla 56
Laasme küla 75
Pikknurme küla 172
Tammiku küla 77
Härjanurme küla 79
Jõune küla 56
Pööra küla 106
Saduküla küla 182
Tõrve küla 63

Haridus ja kultuur[muuda | muuda lähteteksti]

Vallas tegutses kaks kooli: põhikool Puurmanis ja Saduküla Lasteaed-Algkool[8]. Vallas on üks kultuurikeskus (Puurmanis) ja kaks raamatukogu (Puurmanis ja Sadukülas). Vallas ilmub kord kuus vallavalitsuse infoleht Puurmani Uudised.[9]

Kohalik majandus[muuda | muuda lähteteksti]

Puurmani valla endisel territooriumil tegutseb Eesti suurim ja moodsaim kala- ja vähikasvatuskompleks Härjanurme Kalatalu, Jõgeva maakonna esinduslikem majutus- ja seminariteenust pakkuv asutus – Tammemäe jahimaja Trofee ning renoveeritud ajalooline Manteuffelite jahimõis, mille peamaja Kursi jahiloss on taastatud eksklusiivseks hotelliks, mille juures on ka restoran Zum Manteuffel.

Piirkonna suurimad tööandjad on

  • Puurmani Põllumajandusühistu
  • OÜ Härjanurme Mõis
  • Puurmani Põhikool
  • Puurmani Vallavalitsus

Vaatamisväärsused[muuda | muuda lähteteksti]

Kursi kirik
  • Puurmani mõisahoone ja park
  • Kursi kirik aastast 1648 – hiljem uusgooti stiilis ümber ehitatud hoone koos hästi säilinud ajaloolise kirikumõisa hoonetega, mille peahoones asub Kursi Kihelkonnamuuseum
  • Alam-Pedja looduskaitseala
  • Vabadussõja mälestussammas Kursis, mille juurde on rajatud noor park nimeliste puudega Vabadussõjas langenutele ja teistele väärikatele Kursi kihelkonnaga seotud inimestele.
  • Vabadussõja mälestussammas Sadukülas

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]