Küla

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib asulast; M. Night Shyamalani filmi kohta vaata artiklit Küla (film 2004)

Küla Suurbritannias Riburys, ehitatud 17. sajandil

Küla on väike maa-asula, mille moodustavad üksteisega lähestikku asuvad talud või elamud. Küla elanikud tegelevad valdavalt põllumajanduse, metsanduse või kalapüügiga, kuid tänapäeval käiakse külast tööl ka väljaspool.

Eri maades on kasutusel erinevad ametlikud küla definitsioonid, mis võivad sellest prototüüpsest külamõistest hälbida. Külal võib olla ka omavalitsus.

Külad Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse kohaselt on küla siiski mitte asula, vaid vallasisene territoriaalüksus[1]. Küladel pole küll otseselt autonoomiat, kuid kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahv 58 lubab külaelanikel valida külavanema[2]. Külavanema statuudi võib kehtestada vallavolikogu.

2011. aasta rahvaloenduse andmeil oli Eestis 4438 küla. Enamikus neist elas alla 100 inimese. Üle 1000 püsielanikuga külasid oli 12 ja 100–999 püsielanikuga 645. Suurima rahvaarvuga küladest asusid 6 Tallinna lähistel, 2 Tartu ja 2 Pärnu lähedal. Kõik need külad olid suuremad kui Eesti väikseimad linnad – näiteks oli Mõisakülas 825 ja Kallastel 852 elanikku.[3]

Eesti külatüübid[muuda | muuda lähteteksti]

Talude paiknemine külas sõltub nii looduslikust omapärast kui piirkonnast.

Eestis on traditsiooniliselt olnud:

Põhja-Eestis on olnud valdavad haja-sumbkülad. Eristatud on ka ringküla, tuumikküla. Eesti asustusloos räägitakse ka tütarküladest.

Külad mujal maailmas[muuda | muuda lähteteksti]

Külad Lätis[muuda | muuda lähteteksti]

Lätis on küla linna ja talu kõrval üks kolmest asulatüübist. Küla staatuse ja piirid määratleb seal piirkondlik omavalitsus. Küla staatuse võib anda tihedama hoonestusega piirkonnale, kus on elanikke.[4]

Lätis esinevad järgmised külatüübid:

  • Lielciems (tõlkes suurküla)- kompaktse hoonestusega küla, kus on vähemalt 400 elanikku (ei pea olema püsielanikud), kool, vallavalitsus, postkontor, pood ja medpunkt. Kui osa nimetatud infrastruktuurist puudub, peab selle staatuse saamiseks asulas olema vähemalt 500 elanikku. Kui seal puuduvad kõik eelpool nimetatud asutused, peab seal olema vähemalt 600 elanikku.[5]
  • Vidējciems (tõlkes keskmine küla) - kompaktse või osaliselt kompaktse hoonestusega küla, kus eelpoolmainitud infrastruktuuriobjektide olemasolu korral peab olema 40-400 elanikku, nende puudumisel aga 100-600 elanikku.[5]
  • Mazciems (tõlkes väikeküla) - kompaktse või osaliselt kompaktse hoonestusega küla, kus peavad lähestikku asetsema vähemalt kolm elumaja. Tegemist on levinuima külatüübiga Läti aladel.[5]
  • Skrajciems (tõlkes hajaküla) - kompaktse hoonestuseta küla, kus üksikud majapidamised asuvad eraldi, kuid piirkond on ajalooliselt olnud siiski ühenimeline. See külatüüp on enam levinud Läti idaosas.[5]
  • Vasarnīcu ciems (tõlkes suvitusküla) - kompaktse hoonestusega küla, kus valdav osa elanikkonnast elab üksnes hooajaliselt. See külatüüp on kujunenud endistest aiandusühistutest ja suvilakooperatiividest.[5]
  • Aprūpes ciems (tõlkes teenindusküla) - kompaktse või osaliselt kompaktse hoonestusega küla, kus asuvad elanikkonda teenindavad asutused - koolid, sanatooriumid, lastekodud või vanadekodud - ja kus valdav osa elanikkonnast on vastava asutusega seotud.[5]

Hüljatud külad[muuda | muuda lähteteksti]

Eri põhjustel (linnastumine, epideemiad, sõjad, näljahädad, keskkonnakatastroofid jms) tekib kõikjal maailmas külasid, kus pole ühtki elanikku. Aja jooksul võidakse mahajäetud külad uuesti asustada.

Eestis oli 2012. aasta alguses statistikaameti andmeil 102 hüljatud küla.[3]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. https://www.riigiteataja.ee/akt/28751
  2. https://www.riigiteataja.ee/akt/782508?leiaKehtiv
  3. 3,0 3,1 Kadri Masing "Eestis on 102 hüljatud küla" ERR, 12.12.2012 (vaadatud 14. detsembril 2012)
  4. https://likumi.lv/doc.php?id=185993&from=off Administratīvo teritoriju un apdzīvoto vietu likums
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra. «Latvijas ciemi. Nosaukumi, ģeogrāfiskais izvietojums.», 2007.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]