Latgalid

Allikas: Vikipeedia
Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed.

Latgalid oli iidne balti hõim. Arvatavasti rääkisid nad latgali keelt, millest kujunes läti keel ehk lingua franca kaasaegsetel Läti aladel. ristisõdade ajal nende liidu tõttu ristisõdijatega. Hiljem sulandusid latgalid ümberkaudsete hõimudega luues aluse tänapäevaste läti rahvuse tekkeks.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Latgalid on keskbalti hõim, kelle päritolu kohta on vähe teada ning kes viiendal ja kuuendal sajandil elutsesid ainult tänapäeva Vidzeme idaosas (Aiviekste jõest läänes) ja hiljem üle kogu selle piirkonna alade. Kirjalikes allikates mainitakse neid 11. sajandil. 13. sajandi esimesel paaril aastakümnel olid (lääne) latgalid sakslastega liidus (põhiliselt saksidest) ristirüütlitega ja nende maa-alad (Tālava, Jersika vürstiriik, Koknese vürstiriik) inkorporeeriti vasallidena Liivimaa koosseisu. 13. ja 16. sajandi vahel assimileerusid nad järk-järgult teiste balti hõimudega seelidega, semgalitega ja kurelastega, kellest hiljem sai osa nüüdsetest lätlastest.

Arheoloogilised andmed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lääne- ja idalatkalite aladel on välja kaevatud umbes 80 latgalite matmispaika ja leiti üle 2000 haua. Esimene laiaulatuslik väljakaevamine toimusLudza Odukalns matmispaigas Latgales aastatel 1890–1891, kust leiti 339 hauda, mis pärinesid hilisest rooma rauaajast.Pildas Nukši matmispaigas toimunud väljakaevamiste käigus, mis leidsid aset Latgales aastatel 1947–1948), leiti 218 hauda, mis pärinesid 9.–12. sajandist, umbes samal ajal leiti Zvirgzdenes Kivti matmispaigast Latgales aastatel 1948, 1955–1958 175 hauda, mis pärinesid 7.–12. sajandist. 315 hauda leiti Aglonas Kristapiņi matmispaigast Latgales aastatel 1928, 1938, 1977–1980, 1984–1987, 1999–2000, mis olid kasutusel 8. sajandi lõpust 12. sajandini. Ērgļu Jaunāķēni matmispaik kaevati täielikult läbi aastatel 1971–1972, kui sealt leiti 89 hauda. Koknese matmispaigastst leiti aastatel 1986–1989 102 hauda, mis pärinesid hilisest rauaajast. Koiva piirkonna latgallialaste kahes matmispaigas: Drabešu Liepiņas ja Priekuļu Ģūģeri on samuti palju väljakaevamisi tehtud.

Arheoloogilisi väljakaevamisi on läbi viidud ka Ķente, Koknese, Sārumkalnsi, Tanīskalnsi maalinnustes ning ka teistes sarnastes latgalite asupaikades. Ainult mõnda läänelatgalite elupaika on uuritud, laiaulatuslikke väljakaevamisi viidi läbi 1960.–1970. aastatel. Rekonstrueeritud on 9. sajandist pärit Āraiši järvelinnus.