Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia

Allikas: Vikipeedia

Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, TÜ VKA) on Viljandis asuv Tartu Ülikooli kolledž (varem omaette kõrgkool), mis pakub võimalust omandada kõrgharidust rakenduskõrgharidusõppes, ühel bakalaureuseõppekaval ning magistriõppes. Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia edendab ja hoiab rahvusülikooli osana eesti rahvuskultuuri. Kultuuriakadeemia motoks on Omakultuursed terviklahendused. 2013. aasta septembri seisuga õpib Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias üle 700 tudengi. Kultuuriakadeemia direktor on Anzori Barkalaja. Akadeemial on neli akadeemilist osakonda.

Õpe / Erialad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rakenduskõrgharidusõppekavad (240 EAP, õppeaeg 4 aastat)
Etenduskunstide osakond:

  • tantsukunst (päevane õpe)
  • teatrikunst (päevane õpe)
  • teatrikunsti visuaaltehnoloogia (päevane õpe)

Kultuurhariduse osakond:

  • huvijuht-loovtegevuse õpetaja (päevane õpe; avatud ülikooli õpe)
  • kultuurikorraldus (päevane õpe)

Muusikaosakond:

  • jazzmuusika (päevane õpe)
  • pärimusmuusika (päevane õpe)

Rahvusliku käsitöö osakond:

  • rahvuslik ehitus (päevane õpe)
  • rahvuslik metallitöö (päevane õpe)
  • rahvuslik tekstiil (päevane õpe, avatud ülikooli õpe)

Bakalaureuseõpe (180 EAP, õppeaeg 3 aastat)
Muusikaosakond:

  • koolimuusika (päevane õpe; avatud ülikooli õpe)

Magistriõpe

Kultuurhariduseosakond:

  • kasvatusteadused (sotsiaalpedagoogika erialamoodul, 60 EAP)

Muusikaosakond:

  • muusikaõpetaja (päevane õpe; avatud ülikooli õpe)
  • pärimusmuusika - ühisõppekava Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaga (päevane õpe, avatud ülikooli õpe)
  • Sound Engineering Arts - ühisõppekava Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooliga (päevane õpe), rahvusvaheline õppekava, õppekeel inglise keel (muusika ja filmikunsti helitehnoloogiad)

Rahvusliku käsitöö osakond:

  • pärandtehnoloogia (päevane õpe)

Struktuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

TÜ Viljandi Kultuuriakadeemial on neli akadeemilist osakonda: Etenduskunstide osakond, Kultuurhariduse osakond, Muusikaosakond ja Rahvusliku käsitöö osakond.

TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia kõrgeim otsustuskogu on nõukogu, kuhu kuuluvad osakonnajuhatajad, osakondadest määratud õppejõud ja üliõpilaste esindajad. Kultuuriakadeemiat juhib direktor Anzori Barkalaja. Direktor moodustab juhatuse, mille liikmed õppedirektor, teadusdirektor, administratsiooni-, finants- ja haldusdirektor juhivad vastavaid tegevusvaldkondi.

Operatiivseks juhtimiseks moodustatud valitsusse kuuluvad direktor, õppedirektor, õppetalituse juhataja ja osakonnajuhatajad.

Teadus- ja kunstiloome[muuda | redigeeri lähteteksti]

2011. aasta juunis valmis esmakordselt TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia üliõpilaste lõputööde veebiraamat „Lõimik 2011 - Valik silmapaistvaid lõputöid“, mis tutvustab ladusas ja lühidas vormis kultuuriakadeemia sõpradele ja muidu huvilistele vastava aasta lõputööde saagi põnevamaid vilju.

Täiendusõpe[muuda | redigeeri lähteteksti]

TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias on täienduskoolitusega tegeletud alates 1992. aastast. Tänaseks on Kultuuriakadeemia kujunenud oma valdkonna atraktiivseks täienduskoolituskeskuseks. Iga aastaga on täienduskoolitustel osalejate arv kasvanud. Populaarseks on kujunemas suve- ja talveakadeemiad.

Kursusi viivad läbi Tartu Ülikooli ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõud ning tunnustatud kultuuri- ja haridusvaldkonna spetsialistid teistest kõrgkoolidest ja koolitusorganisatsioonidest.

TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia täiendusõpe pakub koolitusi järgmistes valdkondades:

  • Kultuurikorraldus ja huviharidus;
  • pedagoogika ja andragoogika;
  • kultuuridevahelise kommunikatsioon;
  • seikluskasvatus;
  • noorsootöö;
  • simulatsiooni ja mängumudeldus;
  • tantsukunst;
  • teatrikunst;
  • teatrikunsti visuaaltehnoloogia
  • infoteadus ja dokumendihaldus;
  • raamatukogundus ja infokeskkonnad
  • jazzmuusika,pärimusmuusika, kirikumuusika, muusikapedagoogika;
  • rahvuslik tekstiil;
  • rahvuslik ehitus;

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Õppeasutuse ajalugu ulatub aastasse 1952 kui Tallinnas loodi Tallinna Kultuurharidusala Kool (hilisem Tallinna Kultuurharidustöö Kool), kus hakati koolitama spetsialiste raamatukogude ja kultuurimajade jaoks. 1960. a toodi see õppeasutus ruumide kitsikuse tõttu üle Viljandisse ning hakkas 1978. a kandma nime Viljandi Kultuurikool. 1980. a lõpul jõuti arusaamiseni, et kuna meie maal on järjest rohkem kõrgharidusega spetsialiste, siis peaks ka kultuuri alal töötajal olema kõrgharidus. Et kehtinud üleliidulised ettekirjutised nägid ette suure koosseisuga kõrgkoole, nimetati väikelinna rajatud õppeasutus mitte instituudiks, vaid kolledžiks 1991. a sügisel alustas tööd kultuurialast kõrgharidust andev õppeasutus Viljandi Kultuurikolledž. Traditsioonilistele erialadele - raamatukogundus, koori- ja tantsujuhtimine - lisandus mitu uut: rahvamuusika, vokaal-instrumentaalansamblite juhtimine ja mitmed teatrirakenduslikud erialad (butafoor-dekoraator, valgus-ja helirežissöör, näitejuht-teatritöö korraldaja).

2003. a toimus järjekordne nimemuutus ja Viljandi Kultuurikolledžist sai Viljandi Kultuuriakadeemia. Seoses muudatustega Eesti haridusmaastikul ja juhindudes vajadusest tagada maksimaalne võimalik õppekvaliteet, allkirjastati 2005. a augustis ühinemisleping Tartu Ülikooliga ja õppeasutus sai praeguse nime.

2013. a juunis lahkus Infohariduse osakond Tartusse, kus osakond liitus eelnevalt olemas olnud ajakirjanduse- ja kommunikatsiooni õppetooliga, olles nüüd osa ajakirjanduse-, kommunikatsiooni- ja infoteaduseinstituudist. Osakonna lahkumisega vähenes kultuuriakadeemia liikmeskond ligi 350 inimese võrra.

Hooned[muuda | redigeeri lähteteksti]

Peahoone

Aadressil Posti 1 asuv hoone pärineb 18. sajandist ning on sissekantud arhitektuurimälestisena. 21. sajandi alguses ehitati seoses ruumipuudusega juurde modensem majaosa. Peahoones asuvad lisaks üldistele loenguruumidele ka mitmesuguseid spetsiaalseid õpperuumid - tantsuklassid, multifunktsionaalne black-box tüüpi saal, multimeediaklass, maaliklass ning kangastelgede klass.

Muusikamaja

2005. a detsembris avati muusikamaja (Jakobsoni 14), kus asub terve muusikaosakond: nii pärimus-, jazz- kui ka koolimuusika õppetoolid. Kultuuriakadeemia Muusikamaja on olulise tähtusega mitte ainult akadeemiale, vaid ka linnale. Renoveeritud hoone asub linna südames nagu ka akadeemia peahoone. Kultuurikvartali idee - kultuur keset linna - on teostumas (kõrvalhoones asub Viljandi Muusikakool ja läheduses vana Ugala teatrimaja/Koidu seltsimaja hoone).

Maja on ehitatud 1888. aastal historitsistlikus laadis kahekorruselisena kivist elumajana, mis algselt kuulus Viljandi kreisiülema abile parun von Wolffile. Aastal 1917 asus hoones Viljandi sõjarevolutsioonikomitee. Hiljem asus hoones Sakala Partisanide Pataljoni staap ja nõukogude ajal kasutati seda sõjakomissariaadina. Pärast taasiseseisuvmist asus hoones Riigikaitse Viljandimaa osakond. Ajaloomälestisena on ta kaitse all 1964. aastast.

Vilma maja

Kultuuriakadeemia soetas endise leivatehase 2012. aasta maikuus. Vilmaks kutsutav maja asub peamajast mõnesaja meetri kaugusel, Viljandi turu läheduses, aadressiga Turu 7.

Hetkel asub Vilmas Viljandimaa Loomeinkubaatorite Tekstiilikeskus, rahvusliku käsitöö osakonna sepikoda, lähiaastatel on plaanis hoonesse üle viia mitme õppekava ruumid ja tugistruktuur.

Vilma maja ostust ja plaanidest meedias: Ajaleht Sakala, 5.05.2012 Ajaleht Sakala 14.07.2012 ERR uudised, 5.05.2012 Vilma maja talgud fotodes

Sündmused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tudengite Teatripäevad (TTP) - kolmepäevane teatrifestival sai alguse aastal 2003 ja toimub igal aastal veebruaris. Üles astuvad harrastusteatritrupid Eestis ja lähisriikidest (Soome, Leedu). Teatrifestivali korraldavad TÜ VKA üliõpilased.

Koolijazz = Jazzikool - Kolmepäevane töötuba seminari formaadis. Sihtgrupiks on Eestis õppivad noored jazzmuusikahuvilised. Noori inimesi õpetavad tuntud professionaalid, lisaks antakse ühine avalik kontsert.

Tantsunädal - 29. aprilli, rahvusvahelist tantsupäeva, tähistatakse TÜ VKAs terve nädala, mis on täis etendusi, töötube, filme ja avatuid kursuseid Viljandi koolides ja akadeemias. Kursuseid annavad akadeemia tudengid, vilistlased ja õppejõud.

TÜ VKA jazziklubi Jazz'n'Live - iganädalane jazziklubi esitleb artiste Eestist ja välismaalt.

Omakultuuriakadeemia - avaliku loengusari, mis keskendub Eesti pärimuskultuuri teemade erinevatele aspektidele. Omakultuuriakadeemia sari sünnib koostöös Pärimusmuusika Aidaga.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]


58.3663888925.59722222