Vili

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib õistaimede viljast; viljaks võidakse nimetada ka teravilja; germaani jumala kohta vaata artiklist Vili (jumal).

Lai valik vilju ühel Barcelona turul

Vili (fructus) on õistaimede organ, mis sisaldab seemneid. Vili koosneb viljakestast ja seemnest.

Vilja teke[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kui tolmlemine - õietolmu kandumine tolmukatelt emakasuudmele - on olnud edukas, hakkavad tolmuterad idanema ja tungivad sigimikku. Õiest hakkab sõltuvalt emakate arvust arenema kas lihtvili või koguvili. Õisikust omakorda hakkab arenema vilikond.

Vilja areng ja valmimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kasvavat ja arenevad tillukest vilja nimetatakse viljahakatiseks. Viljahakatised kasvavad ning hakkavad seejärel valmima. Olenevalt sellest, kas vilja veesisaldus valmimisel kasvab või kahaneb, jagatakse vilju lihakviljadeks ja kuivviljadeks. Kuivviljadest kasvatatakse kultuuris teravilju, kaunvilju, erinevaid pähkleid, seemneid jne. Lihakvilju kannavad hinnatud puuviljakultuurid (luu- ja õun- ja pomerantsviljad) ning marjakultuurid.

Aiakultuuride viljadel eristatakse kolme küpsusastet [1]

Seemned[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sigimikus olevatest seemnealgmetest arenevad vilja sisemuses seemned. Bioloogilised küps seeme on uue taime alge. Juhul, kui vili on tekkinud viljastumata munarakust ehk partenokarpselt, seemneid ei moodustu. Vastavalt seemnete arvule jagunevad viljad üheseemnelisteks ja mitmeseemnelisteks.

Viljade ja seemnete levik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Bioloogilise küpsuse saavutanud viljad jagunevad avaviljadeks ja sulgviljadeks. Valminud avavili avaneb ja pillab seemned laiali, sulgviljal jääb viljakest seemne ümber ning vili ise kukub emataime lähedusse. Et aga emataime vahetus läheduses napib noore taime arenguks vajalikke toitaineid, valgust ja ruumi, on taimedel välja kujunenud mitmeid levimisviise. Viljade ja seemnete levimisel tuntakse mõisteid autohooria e. iselevi ja allohooria e. tegurlevi. Iselevi vahendid ongi eelkõige paiskviljad, mis heidavad avanedes seemned emataimest võimalikult kaugele. Tegurlevi puhul kasutavad taimed teiste elusolendite (loomad, inimesed) ning loodusnähtuste (tuul, vesi) abi.

Leviku tüübid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viljade liigitus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Liigitus tekkimise põhjal[muuda | redigeeri lähteteksti]

Liigitus ehituse põhjal[muuda | redigeeri lähteteksti]

Liigitus viljatüübi põhjal[muuda | redigeeri lähteteksti]

Liigitus levimisvahendi tüübi põhjal[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Kivistik, J., Taim ja aednik, Tallinn, Ilo, 2007