Vili

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib õistaimede viljast; viljaks võidakse nimetada ka teravilja, aedvilja söödavat osa, loodet või mingi sihipärase tegevuse tulemust; germaani jumala kohta vaata artiklist Vili (jumal).

Lai valik vilju ühel Barcelona turul

Vili (fructus) on õistaimede organ, mis sisaldab seemneid. Vili koosneb viljakestast ja seemnest.

Vilja teke[muuda | muuda lähteteksti]

Kui tolmlemineõietolmu kandumine tolmukatelt emakasuudmele – on olnud edukas, hakkavad tolmuterad idanema ja tungivad sigimikku. Õiest hakkab sõltuvalt emakate arvust arenema kas lihtvili või koguvili. Õisikust omakorda hakkab arenema vilikond.

Vilja areng ja valmimine[muuda | muuda lähteteksti]

Kasvavat ja arenevad tillukest vilja nimetatakse viljahakatiseks. Viljahakatised kasvavad ning hakkavad seejärel valmima. Olenevalt sellest, kas vilja veesisaldus valmimisel suureneb või väheneb, jagatakse vilju lihakviljadeks ja kuivviljadeks. Kuivviljadest kasvatatakse kultuuris teravilju, kaunvilju, pähkleid, seemneid jne. Lihakvilju kannavad hinnatud puuviljakultuurid (luu-, õun- ja pomerantsviljad) ning marjakultuurid.

Aiakultuuride viljadel eristatakse kolme küpsusastet: [1]

Seemned[muuda | muuda lähteteksti]

Sigimikus olevatest seemnealgmetest arenevad vilja sisemuses seemned. Bioloogiliselt küps seeme on uue taime alge. Kui vili on tekkinud viljastumata munarakust ehk partenokarpselt, siis seemneid ei moodustu. Vastavalt seemnete arvule jagunevad viljad üheseemnelisteks ja mitmeseemnelisteks.

Viljade ja seemnete levik[muuda | muuda lähteteksti]

Bioloogilise küpsuse saavutanud viljad jagunevad avaviljadeks ja sulgviljadeks. Valminud avavili avaneb ja pillab seemned laiali, sulgviljal jääb viljakest seemne ümber ning vili ise kukub emataime lähedusse. Et aga emataime vahetus läheduses napib noore taime arenguks vajalikke toitaineid, valgust ja ruumi, on taimedel välja kujunenud mitmeid levimisviise. Viljade ja seemnete levimisel tuntakse mõisteid autohooria ehk iselevi ja allohooria ehk tegurlevi. Iselevi vahendid ongi eelkõige paiskviljad, mis heidavad avanedes seemned emataimest võimalikult kaugele. Tegurlevi puhul kasutavad taimed teiste elusolendite (loomad, inimesed) ning loodusnähtuste (tuul, vesi) abi.

Leviku tüübid[muuda | muuda lähteteksti]

Viljade liigitus[muuda | muuda lähteteksti]

Liigitus tekkimise järgi[muuda | muuda lähteteksti]

Liigitus ehituse järgi[muuda | muuda lähteteksti]

Liigitus viljatüübi järgi[muuda | muuda lähteteksti]

Liigitus levimisvahendi tüübi järgi[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Kivistik, J., Taim ja aednik, Tallinn, Ilo, 2007