Rahvarinne

Allikas: Vikipeedia

Tallinnas, majas Uus tänav 28 asus 1988–1994 Rahvarinde peakontor. Tänapäeval tähistab seda mälestustahvel maja seinal.

Eestimaa Rahvarinne (ERR), ametliku nimetusega Rahvarinne Perestroika Toetuseks, hiljem Eestimaa Rahvarinne, oli kodanikualgatusega[viide?] sündinud poliitiline liikumine, suurim massiliikumine Eestis.

Algidee[muuda | redigeeri lähteteksti]

13. aprillil 1988 Eesti Televisiooni õhtuses saates "Mõtleme veel", kui arutati, kuidas rakendada kodanikualgatust, avaldas Edgar Savisaar mõtte luua perestroika toetuseks legaalne opositsioon, demokraatlik liikumine – Rahvarinne. Veel samal ööl loodi Rahvarinde initsiatiivgrupp ja koostati Rahvarinde deklaratsioon. 1.2. oktoobrini peeti Tallinna Linnahallis Rahvarinde asutamiskongress. ERR esialgseteks eesmärkideks oli IME loomine ja rakendamine NSVL-i koosseisus.

Asutamiskongress[muuda | redigeeri lähteteksti]

Asutamiskongressil valiti ka RR eestseisus ja volikogu.

Üritused[muuda | redigeeri lähteteksti]

1988. aasta oktoobris-novembris koguti Rahvarinde eestvõttel NSV Liidu seaduse eelnõu "Muudatustest ja täiendustest NSV Liidu konstitutsioonis (põhiseaduses)", millega taheti veelgi vähendada liiduvabariikide õigusi, vastu üle 800 000 allkirja.

23. augustil 1989 korraldasid Balti riikide rahvarinded inimketi läbi kolme Balti riigi tuntud nime "Balti kett" all.

18. märtsil 1990 toimusid Eesti NSV Ülemnõukogu valimised, kus Rahvarinne sai 24% häältest. Rahvarinde nimekirjas kandideerinud said 45 kohta 105-st. Savisaar moodustas valitsuse suures osas Rahvarinde liikmetest.

12. oktoobril 1991 asutati Rahvarinde baasil Rahva-keskerakond, mis hiljem arenes Keskerakonnaks.

Rahvarinne lõpetas tegevuse 13. novembril 1993.

Rahvarinde olemus ja eesmärgid[muuda | redigeeri lähteteksti]

ERR Üldprogrammis ja Eestimaa Rahvarinde Hartas 1988 aastast olid kirjas selliseid põhimõtted:

  • Eestimaa rahvarinne (ERR) on Eesti NSV kodanike algatusel põhinev üldrahvalik liikumine uuenduskursi toetamiseks ja elluviimiseks Eesti Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis kõikidel riigi- ja ühiskonna aladel. ERR tegutseb progressi, humanismi, rahu ja desarmeerimise nimel, kogu Eestimaa rahva huve ning õigusi aluseks võttes.
  • ERR põhieesmärk on arendada rahva teadlikkust, poliitilist kultuuri ja kodanikualgatust ning luua demokraatiamehhanism, et aidata kaasa tegelikul rahvavõimul ja tasakaalustatud majandusel rajaneva ühiskonna loomisele, kus on tagatud kõik inimõigused.
  • Rahvarinne levitab eluhoiakut, mille aluseks on loodushoidliku ühiskonna idee. Selleks et ära hoida elukeskkonna globaalset hävingut, on vaja põhimõttelist murrangut tootva ja tarbiva inimese mõttelaadis.
  • Tuleb igati soodustada ressursisäästlike ja jäätmevabate tehnoloogiate evitamist ning mahepõllumajanduse arendamist.
  • Keskkonnakaitse nõuded tuleb vastavusse viia rahvusvahelise praktikaga. On vajalik luua tõhus süsteem keskkonnaseisundi jälgimiseks ja avalikustamiseks. Majandusprojektid tuleb allutada sõltumatule ökoloogisele ekspertiisile.
  • Majandustegevus, mis toob kaasa elukeskkonna ülenormatiivse saastamise, tuleb lõpetada
  • Meie kohus on toetuda oma ajaloolise talurahvakultuuri aluseks olevale metsa-, põllu- ja mererahva aastatuhandete kogemusele.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Eile õhtul selgusid..., Rahvarinde Teataja, 3. oktoober 1988

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Rahvakongress. Eestimaa Rahvarinde kongress 1. – 2. X 1988. Materjalide kogumik". Koostanud J. Nõmm ja A. Ottenson, Perioodika, Tallinn 1988, 208 lk.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]