Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Eesti riiklikust iseseisvusest võeti vastu 20. augustil 1991. aastal kell 23.03 Eesti Vabariigi Ülemnõukogus. Sama dokumendiga moodustati Põhiseaduslik Assamblee.
Otsusega taastati 1940. aastal okupeerimise tagajärjel kaotatud Eesti iseseisvus 1991. aastal juriidilise järjepidevuse alusel.
Otsuse vastuvõtmine[muuda | muuda lähteteksti]
105-liikmelisest Eesti Vabariigi Ülemnõukogust oli kohal 70 rahvasaadikut.
Otsuse poolt hääletasid 69 rahvasaadikut: Ülle Aaskivi, Mati Ahven, Andres Ammas, Tõnu Anton, Uno Anton, Lembit Arro, Hillar Eller, Kaljo Ellik, Ignar Fjuk, Illar Hallaste, Liia Hänni, Arvo Junti, Jaak Jõerüüt, Rein Järlik, Ants Järvesaar, Villu Jürjo, Hillar Kalda, Teet Kallas, Peet Kask, Johannes Kass, Kalju Koha, Valeri Kois, Mai Kolossova, Jüri Kork, Toomas Kork, Heino Kostabi, Ahti Kõo, Tiit Käbin, Ants Käärma, Mart Laar, Marju Lauristin, Enn Leisson, Jüri Liim, Jaan Lippmaa, Alar Maarend, Tiit Made, Mart Madissoon, Tõnis Mets, Aavo Mölder, Ülo Nugis, Ants Paju, Eldur Parder, Heldur Peterson, Andrei Prii, Priidu Priks, Jüri E. Põld, Enn Põldroos, Koit Raud, Jüri Reinson, Andrus Ristkok, Jüri Rätsep, Arnold Rüütel, Tõnu Saarman, Edgar Savisaar, Hanno Schotter, Lehte Sööt, Aldo Tamm, Rein Tamme, Andres Tarand, Indrek Toome, Enn Tupp, Ain Tähiste, Uno Ugandi, Ülo Uluots, Heinrich Valk, Ants Veetõusme, Rein Veidemann, Helgi Viirelaid, Vaino Väljas.[1]
Vastu ega erapooletuid saadikuid ei olnud.
Saadik Kaido Kama oli küll kohal, kuid jättis hääletamata.[2][1]
Otsus ilmus 21. augustil 1991 Riigi Teatajas nr 25:[3]
Tekst[muuda | muuda lähteteksti]
„EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU OTSUS
Eesti riiklikust iseseisvusest
Lähtudes Eesti Vabariigi järjekestvusest rahvusvahelise õiguse subjektina,
toetudes 1991. aasta 3. märtsi rahvahääletusel Eesti elanikkonna selgesti väljendatud tahteavaldusele taastada Eesti Vabariigi riiklik iseseisvus,
arvestades 1990. aasta 30. märtsi Eesti NSV Ülemnõukogu otsust «Eesti riiklikust staatusest» ja Eesti NSV Ülemnõukogu deklaratsiooni «Eesti NSV Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi koostööst»,
võttes arvesse, et NSV Liidus toimunud riigipööre seab tõsisesse ohtu Eestis toimuvad demokraatlikud protsessid ning on teinud võimatuks Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse taastamise NSV Liiduga kahepoolsete läbirääkimiste teel
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsustab:
1. Kinnitada Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust ja taotleda Eesti Vabariigi diplomaatiliste suhete taastamist.
2. Eesti Vabariigi põhiseaduse väljatöötamiseks ning rahvahääletusele esitamiseks moodustada Põhiseaduslik Assamblee, mille koosseis kujundatakse delegeerimise teel Eesti Vabariigi kõrgeima seadusandliku riigivõimuorgani Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ning Eesti Vabariigi kodanikkonna esinduskogu Eesti Kongressi poolt.
3. Viia läbi Eesti Vabariigi uue põhiseaduse järgi Eesti Vabariigi parlamendivalimised 1992. aasta jooksul.
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees A. RÜÜTEL
Tallinn, 20. augustil 1991. “
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Kadri Must. Taastades iseseisvust kellaosutiga võidu[alaline kõdulink] Postimees, 19. august 2006 (vaadatud 20.08.2018)
- ↑ Andrus Allika. 19. august 1991: kelamlaste-enamlaste uus liit iseseisvumise vastu, www.pealinn.ee, 15.08.2010 (vaadatud 20.08.2018)
- ↑ Eesti riiklikust iseseisvusest RT 1991, 25, 312