Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib 1995. aastani tegutsenud parteist; 2009. aastal algatatud partei kohta vaata artiklit Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (2009); ERSP on ka Eesti Radikaalsotsialistliku Partei lühend.

Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (lühend: ERSP) oli EKP ainuvõimu vastu võitlemiseks loodud erakond Eestis pärast Nõukogude okupatsiooni algust ja esimene sõltumatu erakond kogu Nõukogude Liidus selle loomisest alates[viide?].

ERSP programmiline eesmärk oli Eesti Vabariigi taastamine. Erakond tegutses aastatel 19881995.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ettepanek luua Eesti Rahvuslik Sõltumatuse Partei[muuda | redigeeri lähteteksti]

1987. aasta 7. novembril Pärnus tuli Vello Väärtnõu välja Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei loomise ideega, kus ta ütles esimesena tol ajal avalikkuse ees välja mõtte, et Eestis on vaja luua rahvuslik partei ja võtta kommunistidelt võim.[viide?]

Väärtnõu poolt välja töötatud esialgne programm sai ERSP loomise aluseks. See oli esimene kord NSV Liidu ajaloos kui Moskva seati fakti ette ametliku opositsioonipartei loomise ideega.

ERSP loomise ja poliitilise tegevuse ajal olid aktiivselt abiks Tiina Hallik, Anu Rootalu samuti Eve Pärnaste, kes oli tol ajal Taola sekretär.

Nii saab Eestimaa Budistliku Vennaskonna ehk Taola teeneks lugeda ka esmase poliitilise riskantse sammu tegemist Eesti iseseisvuse teel ja nimel.

1988. aasta 21. jaanuaril kirjutasid Väärtnõu eestvõttel ja takkakihutamisel 14 inimest alla ettepanekule luua ERSP.

30. jaanuaril 1988 toimus Väärtnõu eestvedamisel pressikonverents Moskvas, et näidata läänemaailmale kommunismi kantsi NSVL lagunemist ja demonstreerida selle katalüsaatorina Eestis toimivat budalaste-taolaste seltskonda. Pressikonverentsil viibisid ka Eke-Pärt Nõmm ja Ärvi Orula. Kohal olid New York Times'i, Washington Posti, Chicago Tribune'i ja teiste ajalehtede esindajad, samuti USA telekompanii ABC jne .

ERSP eesmärgiks oli luua uus NSVLiidust sõltumatu iseseisev Eesti rahvusriik.

Moskvas pressikonverentsil avalikkusele tutvustatud ERSP ettepanek saavutas suurt tähelepanu nii Idas kui Läänes, leides laialdast äramärkimist ja kommenteerimist tolleaegses lääne meedias.

New York Times'i esilehel oli intervjuu Vello Väärtnõuga, kus Philip Taubman vestles ERSP ettepaneku dokumendist, mis kutsus moodustama esimest sõltumatut poliitilist parteid Nõukogude Liidus.

Nõukogude aegsed ajalehed kirjutasid tol ajal aktiivselt paskville Väärtnõu kohta, süüdistades teda koostöös USA Luure KeskAgentuuriga.

Pressi osalus oli vajalik. Kuna Väärtnõul puudus ligipääs kohalikule pressile – raadio, TV, ajalehed, siis kasutati selleks lääne pressi ja meediat, et ideed vabadusest ja iseseisvusest inimesteni viia.

Nõukogude vastase info levitamine ERSP loomise algul[muuda | redigeeri lähteteksti]

Taola korraldas lendlehtede trükkimise ja massilise levitamise enne Eesti Vabariigi 71. aastapäeva tähistamist. Kogu Eestimaa visati täis lendlehti, mis kutsusid üles asuma eestlasi täitma enda kodaniku kohust astumaks vastu kommunistidele ja nõukogude okupatsioonile.

Usinalt aitas ka paljudes kommunistide vastu võitlemise informatsiooni levikul kaasa Võrust pärit südikas ja kartmatu noor 17 aastane rahvuslane Ain Saar, koos Võru Noortekolonniga, kes noil aegadel oli sensatsiooniline oma üritusega Vabadussõjas langenute kalmistute taastamises. Ain Saare meeskond aitas ka Taolal lendlehti trükkida ja levitada, nad viskasid kogu Võrumaa kommunistide vastast agitatsiooni täis.

Rahvusvahelise pressikonverentsi korraldamisega sai KGB-l mõõt täis ja sündmused arenesid kiirelt edasi. 6. veebruaril tegi KGB läbiotsimise Väärtnõu juures ja juba 13. veebruaril 1988 saadeti ta KGB poolt NSV Liidust välja.

ERSP ametlikustamine ja asutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

21. jaanuaril 1988 avalikustati üleskutse "Ettepanek Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) loomiseks", millele oli alla kirjutanud 14 isikut. Nende seas ka Erik Udam, kes oli korraldanud 23. augustil 1987 Hirvepargi miitingu ja kuulus Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Gruppi (MRP-AEG). Aprillis 1988 alustas tööd ERSP korraldav toimkond, mis valmistas ette partei põhikirja.

ERSP asutamiskongress toimus 20. augustil 1988 Pilistveres.

ERSP põhieesmärk oli tagada tingimused eestlaste püsimajäämiseks rahvusena oma ajaloolisel kodumaal. Selleks peeti vajalikuks taastada Eesti Vabariik õigusliku järjepidevuse alusel. Tolleaegset Eestit käsitles ERSP okupeeritud ja annekteeritud riigina.

ERSP algatas 24. veebruaril 1989 koos Eesti Muinsuskaitse Seltsiga ning Eesti Kristliku Liiduga Eesti kodanike komiteede liikumise, mis tipnes Eesti Kongressi valimistega 24. veebruarist 1. märtsini 1990 ning kokkukutsumisega 12. märtsil 1990. Eesti Kongress oli Eesti Vabariigi õigusjärgsete kodanike esinduskogu, mis nõudis Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist õigusliku järjepidevuse alusel, olles seega ERSP tähtsaima eesmärgi kandjaks ning deklareerijaks. Eesti Kongressi 465 saadikukohast kuulus ERSP-le ligikaudu sada.

1992. aasta Riigikogu valimistel sai ERSP 10 saadikukohta ning moodustas valitsuskoalitsiooni koos Rahvusliku Koonderakonna ga Isamaa ning Mõõdukatega. ERSP-le kuulus uues valitsuses (Mart Laari esimene valitsus) siseministri portfell (Lagle Parek, hiljem Heiki Arike).

1995. aasta Riigikogu valimistel sai Isamaa ja ERSP liit 8 kohta, neist 2 kohta kuulusid ERSP-le. ERSP ühines 2. detsembril 1995 Rahvusliku Koonderakonnaga Isamaa. Parteide ühinemisel sündis Erakond Isamaaliit.

Esimehed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Eve Pärnaste, „Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei : ERSP aeg”, Magna Memoria, 2008; ISBN 9789949182343 [1]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välisviited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]