Glasnost

Allikas: Vikipeedia

Glasnost (vene keeles гласность 'avalikkus', 'üldteatavus'; varem on eestikeelse vastena kasutatud sõna avalikustamine) oli Mihhail Gorbatšovi ellu kutsutud avalikustamispoliitika NSV Liidus.

Iseloomustus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Glasnost tähendas salastatuse vähendamist Nõukogude ühiskonnas ja ajakirjanduse üle seatud kommunistliku partei kontrolli mõningast kärpimist. Keelamis- ja kärpimispoliitika kõrval, mida rakendas tsensuur oma avalikkusele teadmatuks jäänud tegevuses, hakati rohkem kasutama parteilist järelevalvet, mis vahel avaldus ka avaliku parteilise kriitikana või diskussioonina.

Hakati kajastama negatiivseid nähtuseid, nagu katastroofid ja sotsiaalsed konfliktid, kuritegevuse tõelist ulatust. Avaldati näotuid tõsiasju NSV Liidu ajaloost, samuti näidati, kuidas inimesed välismaal tegelikult elavad. Massimeedia tähendus muutus: see polnud enam ainuüksi propaganda-, vaid ka teabevahend.

Poliitilise surve mõningane lõdvenemine nähtus eeskätt üleliidulises trükiajakirjanduses ja televisioonis, ajakirjanduse liberaliseerumine provintsides toimus aeglasemalt.

Avalikustamisega kaasnes perestroika-poliitika, üha vähem kasutati ühiskonna juhtimiseks administratiivmeetodeid ja laienes demokraatia. Vähenes ühiskonna ja riigi suletus, laienesid kontaktid muu maailmaga, aastal 1988 lõppes välisringhäälingu jaamade segamine.

Alguses ei tähendanud glasnost veel täielikku sõnavabadust. Näiteks püüti maha vaikida Tšornobõli katastroofi ja sellest põhjustatud radioaktiivse reostuse ulatust. Ent järk-järgult avalikustamine süvenes, kuni aastal 1990 likvideeriti NSV Liidu tsensuuriorgan Glavlit. Suurima mõju saavutas glasnost vahetult enne Nõukogude Liidu lagunemist. Hiljem kaotas glasnost tähenduse ning selle asendas universaalsem ja kõigile mõistetav sõnavabadus, mis on tänapäeval enamikus riikides iseenesestmõistetav.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Mati Graf. "Kalevipoja kojutulek. 1978. aasta poliitilisest pööripäevast 1988. aasta Suveräänsusdeklaratsioonini." Tallinn, Argo 2008. ISBN 978-9949-438-53-2

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]