Eesti NSV Ülemnõukogu
| See artikkel vajab toimetamist. Palun aita artiklit toimetada. |
| Selles artiklis on õigekeele- või stiilivigu. Palun aita artiklit keeleliselt parandada. |
Eesti NSV Ülemnõukogu oli Eesti NSV parlament (alates 1988. aastast faktiline). ENSV kõrgeimaks riigivõimuorganiks oli ENSV Ülemnõukogu vastavalt NSV Liidu ja Eesti NSV põhiseadusele. Samuti oli Eesti NSV Ülemnõukogu ainus Eesti NSV seadusandlik organ.
|
Nõukogude Liidu põhiseaduse (1977. aasta versioon) kohaselt:
VI. peatükk-Riigivõimu- ja valitsemisorganite ülesehituse alused liiduvabariikides
- §137. Liiduvabariigi kõrgeim riigivõimuorgan on liiduvabariigi ülemnõukogu.
Liiduvabariigi ülemnõukogu on õiguspädev otsustama kõiki küsimusi, mis on liiduvabariigi võimkonda arvatud NSV Liidu konstitutsiooniga ja liiduvabariigi konstitutsiooniga. Liiduvabariigi konstitutsiooni vastuvõtmist ja selles muudatuste tegemist, liiduvabariigi majandusliku ja sotsiaalse arengu riiklike plaanide ning riigieelarve ja nende täitmise aruannete kinnitamist ja talle aruandekohustuslike organite moodustamist teostab eranditult liiduvabariigi ülemnõukogu. Liiduvabariigi seadused võetakse vastu liiduvabariigi ülemnõukogu poolt või rahvahääletusel (referendumil), mis korraldatakse liiduvabariigi ülemnõukogu otsusel.
- §138. Liiduvabariigi ülemnõukogu valib ülemnõukogu presiidiumi – liiduvabariigi ülemnõukogu alatiselt tegutseva organi, kes annab talle aru kogu oma tegevusest. Liiduvabariigi ülemnõukogu presiidiumi koosseis ja volitused määratakse kindlaks liiduvabariigi konstitutsiooniga.
- §139. Liiduvabariigi ülemnõukogu moodustab liiduvabariigi ministrite nõukogu – liiduvabariigi valitsuse –, liiduvabariigi riigivõimu kõrgeima täitva ja korraldavaorgani.
Liiduvabariigi ministrite nõukogu vastutab ja on aruandekohustuslik liiduvabariigi ülemnõukogu ees, ülemnõukogu istungjärkude vahelisel ajal aga vastutab ja on aruandekohustuslik liiduvabariigi ülemnõukogu presiidiumi ees.
[redigeeri] Kronoloogia
Ülemnõukogu eellane oli Riigivolikogu 2. koosseis. Eesti NSV 1940. aasta põhiseadusega muudeti riigivolikogu ülemnõukoguks. 1941–1944 oli ülemnõukogu eksiilis. Täpsemalt nimetati 1940–1941 Ülemnõukogu Eesti NSV Ajutiseks Ülemnõukoguks. Nõukogude armeed esindas igas koosseisus (peale esimese) 4 saadikut. Aja jooksul suurendati Eesti NSV Ülemnõukogu koosseisu 80 liikmelt 285-le.
1988 võeti vastu otsus Eesti NSV suveräänsusest.
Aastal 1990 vähendati liikmete arvu 105-le. 8. mail 1990 kell 11.23 nimetati Eesti NSV Eesti Vabariigiks. Eesti NSV Ülemnõukogu hakati nimetama Eesti Vabariigi Ülemnõukoguks.
20. augustil 1991 andis Eesti Komitee mandaadi ülemnõukogule ja kell 23.03 kuulutas Ülemnõukogu Eesti taasiseseisvaks (Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest).
1992. aasta põhiseaduse rakendusseaduse §1 3. lõik nimetas Ülemnõukogu täitma Riigikogu ülesandeid, kuni Riigikogu valimistulemused kuulutatakse välja.
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu lõpetas tegevuse 14. septembril 1992.
Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumis oli 14 liiget ning seda juhtis Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees.
[redigeeri] Eesti NSV Ülemnõukogu koosseisud
[redigeeri] Eesti NSV Ülemnõukogu istungid
|
|
[redigeeri] Usaldatav informatsiooniallikas
Eesti NSV Ülemnõukogu koosseisud: "Elected representatives and state leaders. Members of Estonia's parliamenatary and other assemblies as well as governments 1917–1999. Compiled by Jaan Toomla, Tallinn 1999