Immigratsioon

Allikas: Vikipeedia
Rändesaldo maailmas. Sinisega on märgitud riigid, kuhu rännatakse, ja punaka värvusega riigid, kust lahkutakse.

Immigratsioon ehk sisseränne on inimeste ränne riiki, mis ei ole nende kodumaa, sihtriigi seisukohast vaadatuna. Lähteriigi seisukohast vaadatuna on see emigratsioon. Immigratsiooni põhjustajaks võib olla keskkond, poliitika, perekond, looduskatastroofid, vaesus või vabatahtlik soov elukohta muuta.

Statistika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aastal 2006 hindas Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon (IOM) immigrantide arvuks üle maailma umbes 200 miljonit. Suurim immigrantide arv oli Euroopas[1], mis ulatus aastal 2005 lausa 70 miljonini. Teisel kohal oli Põhja-Ameerika, kus elas 45 miljonit ning kolmandal Aasia 25 miljoni immigrandiga.[2] Suurim osa immigrante tuleb Aasiast.[3]

Aastal 2005 teatas Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO), et immigrante oli üle maailma kokku umbes 3 protsenti kogu maailma rahvastikust ehk peaaegu 191 miljonit.[4]

Arusaamine immigratsioonist[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tõmbe-ja tõuketegurid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Üheks võimaluseks, saamaks sisserändest paremini aru, on eristada tõmbe- ja tõuketegureid. Tõukefaktori annab inimesele tavaliselt koduriik. Üheks suurimaks mõjuks rändel on majanduslikud põhjused. Näiteks erinevad palgamäärad. Kui kodumaal on need väga madalad ning pere elab vaesuses, hakatakse otsima kohta, kus saaks rohkem palka ning pere ära toita. Seega kolitakse tihti välismaale just töö otsinguil. Vaesed elanikud võivad saavutada sihtriigis palju kõrgema elatustaseme, kui neil oli oma kodumaal. Samuti on ühelt maalt teise jõudmine läinud palju lihtsamaks ning kiiremaks. Seda võib pidada oluliseks tõmbeteguriks. Inimestel on võimalus üsna kiiresti paremasse kohta kolida. Kui alternatiivkulud on madalad, on sisserännet oluliselt rohkem. Põgenemine vaesusest on tõuketegur ning vabad töökohad on tõmbeteguriks. Looduskatastroofid võivad põhjustada vaesusest tuleneva migratsioonivoolu, mis võib sihtriigis põhjustada illegaalset sisserännet.

Suureks tõmbeteguriks on ka haridus, kuigi vahetusõpilasi- ja üliõpilasi ei loeta immigrantideks. Samuti on uueks trendiks pensioniea veetmine mõnes meelepärasema kliimaga riigis. Tihti tähendab see kolimist kõrgema arengutasemega riigist madalamasse.

Mittemajanduslike tõuketegurite alla kuuluvad näiteks tagakiusamine nii usulistel kui ka muudel põhjustel, rõhumine, genotsiid ning ohud tsiviilisikutele sõja ajal. Poliitiliseks motiiviks on tavaliselt põgenemine diktatuuri kütkest. Muidugi toimub immigratsioon ka pere või partneri tõttu, näiteks perekonna taasühinemise või rahvusvahelise abielu tõttu.

Probleemid sisserändel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välismaale kolimine ei ole aga alati nii lihtne. Probleemiks ei ole ainult seadused, vaid ka sotsiaalsed ning igapäevased probleemid. Kodumaalt lahkudes jäetakse maha ka kõik tuttav: pere, sõbrad, kultuur ning tugivõrgustik. Samuti jääb maha suur osa inimese varast ning tuleb kanda kolimiskulud. Uues kohas võib tekkida probleeme töö leidmise, uute seaduste, kultuurinormide või keelega. Võimalik on ka rassism ning tõrjuv käitumine sisserännanute vastu. Need probleemid võivad piirata massilist immigratsiooni.

Sisserändepoliitika on üha enam seotud erinevate probleemidega nagu riigi julgeolek, terrorism ning Lääne-Euroopas ka islami muutumine juhtivaks religiooniks.

Piirkondlikud tegurid sisserändel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Euroopa Liidus on põhimõtteks, et liikmesriikide vahel on liikumine vaba ning seega ka lubatud töötada teises riigis.[5] Inimestele, kes ei ole Euroopa Liidust, on sisseränne aga tunduvalt keerukam. Sageli juhtub see, et pärast uute liikmesriikide lisandumist EL-iga, võtavad varasemad liikmed kasutusele meetmed, mis takistavad sisserändajaid nende tööturule sisenemast.

Näiteks Hispaaniasse toimub suur illegaalne immigrantide sissevool Aafrikast. Seda just seetõttu, et Hispaania asub Aafrika mandrile kõige lähemal ning seega on kõige lihtsam ja kiirem sinna rännata. Euroopa Liit väidab, et selles immigrantide sissevoolus on süüdi amnestia andmine sadadele tuhandetele dokumentideta välismaalasele.[6] Ka Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa on näinud suurt sisserännet Teise maailmasõja lõpust alates. Alguses toodi linnade taastamiseks võõrtööjõudu sisse, kuid paljud jäidki sinna elama.

Põhja-Aafrika immigrandid Sitsiilia saare lähedal

Mõned riigid, nagu Jaapan, on kasumlikkuse suurendamiseks kasutanud tehnoloogia arendamist. Näiteks toimub suur automatiseerimine ning ei vajata enam palju tööjõudu. Ka seadused on ümber kujundatud nii, et sisseränne oleks võimalikult raske ning riiki jäämine põhimõtteliselt võimatu.[7] Tahetakse säilitada üks rahvus, tsivilisatsioon, keel, kultuur ning rass.[8]

Immigratsioon ja läänelikud sotsiaalsed väärtused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tihti usutakse, et teatud riikidest pärit sisserändajatel võib olla probleeme läänelike elukommetega harjumisega ning nad ei mõista igapäevaseid asju, mis on nende kultuurile võõrad. Sinna alla kuuluvad nii naiste õigused, koduvägivald, LGBT õigused ning seaduste tähtsustamine usu ees. Näiteks on paljudes maailma paikades täiesti lubatud füüsilise vägivalla kasutamine naise vale käitumise puhul ning naised peavad oma mehele kuuletuma. Arvatakse, et kuna Lääne riigid on näinud palju vaeva, et saavutada kaasaegsed väärtused, siis on neil õigus neid säilitada. Samuti on suureks probleemiks LGBT õigused, sest homoseksuaalsus on paljudes riikides illegaalne ning ühiskonna poolt taunitav. Mõnes kohas võib selle eest karistuseks saada ka surmanuhtluse. Samas on mõned riigid, nende seas Holland, vastu võtnud seadused, mille alusel peab riiki kolida tahtja leppima LGBT õigustega.[9]

Eetika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sisserännanute kohtlemine vastuvõtva riigi valitsuse, tööandjate ning elanike poolt on olnud pidevalt aruteluteemaks ning pälvinud hulgaliselt kriitikat, sest palju on esinenud väärkohtlemist ning sisserännanute õiguste rikkumist. Mõned riigid on saavutanud sellise kohtlemisega kurikuulsa maine. ÜRO Rahvusvaheline konventsioon kõikide võõrtööliste ja nende pereliikmete õiguste kaitse kohta on ratifitseeritud 2013. aasta seisuga 47 riigi poolt. Enamik selle konventsiooni vastu võtnud riigid on immigrantide koduriigid. Sellega tagab riik oma kodanike kaitse välisriigis. Samas ei ole paljud tähtsad sihtriigid nii Lääne-Euroopas kui ka Põhja-Ameerikas konventsiooni vastu võtnud, samuti ei ole seda teinud Austraalia ning India. Tihti on dokumentides nagu Inimõiguste ülddeklaratsioon ja Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt kirja pandud, et igal inimesel on liikumisvabadus. Kahjuks kehtib see tihtipeale vaid kodaniku koduriigis ning väljaspool riigipiire enam samad seadused ei kehti.

Seal, kus sisseränne on lubatud, on see tavaliselt valikuline. Perekonna taasühinemine moodustab ligikaudu kaks kolmandikku lubatud sisserändest Ameerika Ühendriikides igal aastal.[10] Eetilised valikud on küll kadunud, kuid eelistatakse siiski kõrgelt haritud, oskustega ning jõukaid inimesi. Seega ei saa suur hulk vähem arenenud riikide elanikke legaalselt sisse rännata. Seda ebavõrdsust on kritiseeritud kui vastuolu demokraatlike riikide pakutava võrdsete võimalustega kõigile. Asjaolu, et uks on suletud kvalifitseerimata tööjõule, kuigi just neid on paljudes arenenud riikides vaja, rajab tee illegaalsele immigratsioonile.

Immigratsioonipoliitika, mis annab valikuliselt liikumisvabaduse vaid kindlale sihtrühmale, võib luua vastuvõtvas riigis majanduskasvu. Samas toimub ajude väljavool vaestest vähemarenenud riikidest. Nii jõutakse olukorda, kus on tekitatud veel suurem ebavõrdsus,kui see, mis juba algselt oli migratsiooni põhjustajaks. Üheks heaks näiteks kvalifitseeritud tööjõu immigratsiooni kohta on tervishoiutöötajate värbamine madalama arengutasemega riikidest kõrgema tasemega riikidesse.

Immigratsiooni mõjud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sisseränne põhjustab nii negatiivseid kui ka positiivseid mõjusid riikidele, kuhu sisserändajad suunduvad. Vastuvõtvaks riigiks on tavaliselt tööstuslikult hästi arenenud maa Lääne-Euroopas või Ameerika Ühendriigid. Nendele riikidele on immigrantide poolt positiivseks mõjuks järgnev:

  • Sisserännanu võib teha tööd, mida riigi enda elanikud ei taha või ei saa teha;
  • Immigrant on nõus tegema pikemaid tööpäevi väiksema palga eest;
  • Immigrant saab lisada ühiskonnale mitmekesisust, mis aitab arendata tolerantsi ning arusaamu;
  • Hea hariduse saanud sisserändajad arendavad ka uue elukoha majandust.

Kuid alati esineb ka negatiivseid mõjusid:

  • Sisserännanuid hakatakse ära kasutama odava tööjõu tõttu;
  • Arenevad riigid võivad sattuda olukorda, kus tööjõudu otsitakse sisserännanute seast ning oma riigi haritud inimesed jäävad tööta;
  • Immigratsiooniga kaasnevad tihti kriminaalsed probleemid. Näiteks narkootikumide sissevedu või immigrantide suure hulga tõttu röövide sagenemine;
  • Kui sisserännanu saab rohkem erinevaid toetusi kui oma riigi vaesed, tõuseb vaenulikkus ja pinged;
  • Erinevad probleemid illegaalsete immigrantidega võivad üle kanduda ka seadusekuulekatele ning majandusele kasu toovatele sisserännanutele;[11]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Immigration to Estonia Artis Zelmenis, 2014 (vaadatud 16.01.2014)
  2. Global Estimates and Trends International Organization for Migration, 2008 (vaadatud 23.09.2013)
  3. Rich world needs more foreign workers: report FOXNews.com, 2008 (vaadatud 23.09.2013)
  4. Global Migration: A World Ever More on the Move The New York Times, 2010 (vaadatud 23.09.2013)
  5. Eures - Free Movement European Union, 2008 (vaadatud 28.09.2013)
  6. BBC: EU nations clash over immigration BBC News, 2006 (vaadatud 24.09.2013)
  7. Japanese Immigration Policy: Responding to Conflicting Pressures Migration Information Source, 2008 (vaadatud 24.09.2013)
  8. Blue eyes, blond hair: that's US problem, says Japanese minister Migration Information Source, The Guardian, 2007 (vaadatud 24.09.2013)
  9. Film exposes immigrants to Dutch liberalism Associated Press, 2006 (vaadatud 28.09.2013)
  10. Ramah McKay: Family Reunification Migration Policy Institute, 2003 (vaadatud 24.09.2013)
  11. Anup Shah: Immigration Global Issues, 2008 (vaadatud 23.09.2013)