Juhan Aare

Allikas: Vikipeedia

Juhan Aare (sündinud 20. veebruaril 1948) on Eesti ajakirjanik ja poliitik, tehnikateadlase Johannes Aare poeg[1].

Aare sai tuntuks fosforiidisõja ühe avalikustajana 1987. aasta kevadel Eesti Televisiooni saates "Panda". Ta avaldas 28. veebruaril 1987 Noorte Hääles artikli "Stardipauk Valges saalis".

Aastatel 19891991 oli ta NSV Liidu rahvasaadik ja 19921999 Riigikogu liige.

3. detsembrist 2002 1. jaanuarini 2006 oli ta Eestimaa Rahvaliidu liige.

Ta oli Vihula valla volikogu esimees 2002. aastast, kuid 4. juulil 2005 vabastati tema enda avalduse põhjal sellest ametist. Oma sõnul oli tagasiastumise põhjuseks elukoha vahetus[2].

Aastal 2000 sai ta Tallinna Pedagoogikaülikoolis Anu Tootsi juhendamisel magistrikraadi politoloogia alal oma raamatu "Fosforiidisõda 1971–1989" alusel.

12. juunil 2005 tabati ta Rakveres autoroolist alkoholijoobega 0,58 promilli[3][4]. Oma kinnituse järgi oli ta enne rooli istumist võtnud 2 supilusikatäit ženšennitoonikut. See on müügil apteekides ja selle alkoholisisaldus on 18%. Kuid psühhiaatri ja narkoloogi Jaanus Mumma sõnul ei saa nii vähesest kogusest nii suurt joovet tekkida. Ida prefektuur määras Aarele 12 000 Eesti krooni trahvi. Aaret esindanud vandeadvokaat Urmas Arumäe teatas juuli keskel, et Aare kindlasti vaidlustab selle karistuse, kuna polnud teadlik alkoholi pruukimisest enne autorooli istumist. Siiski Aare oma karistust ei vaidlustanud.[2]

3. juulil 2010 valiti ta Rahvaliidu esimeheks. 20. novembril 2010 valiti tema asemel esimeheks Andrus Blok.

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Juhan Aare oli abielus Riina Heinaga. Abielu jäi lastetuks.

Teise abikaasa Anuga sündis tal aastal 2005 poeg Georg Richard.

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjutisi[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • 1985 "Tallinn" (fotoalbumi teksti autor), Tallinn.
  • 1986 "Aken maailma: ülevaade informatsiooniagentuuri TASS kujunemisloost, tänasest päevast ja arengusuundadest", Tallinn.
  • 1999 "Fosforiidisõda 1971-1989", Tallinn, ISBN 9985-886-29-2
  • 1999 "Fosforiidisõda". – IV Välis-Eesti kongress: 29.-30. juunil 1999 Tallinnas, Tallinn.
  • 2000 "Kuramatsi Helmi". (Intervjuu Helmi Tohvelmaniga Eesti Raadios oktoobris 1970). – Teater. Muusika. Kino, nr 10, lk. 14–17.
  • 2000 "Palmse mõisa paradoksid". – "Loodus", juuni, nr 2, lk 14–17.
  • 2001 "Ränduri aabits", Tallinn, ISBN 9985-78-088-4
    • Tõlge inglise keelde: "Traveller's ABCs", Tallinn 2001, tõlkinud Riina Reinholm.
  • 2002 "Päästetud kroon: Eesti krooni taassünni lugu", Tallinn, ISBN 9985-57-402-8
  • 2002 "Omanäoline ja ohutu". – "Maamajandus", oktoober, lk 23–26.
  • 2006 "Rein Otsasoni kolm elu". Eesti Panga endise presidendi elukäiku tutvustav dokumentaalteos, eesti ja inglise keeles. Tallinn, ISBN-10: 9949-13-917-1; ISBN-13: 978-9949-13-917-0
  • 2008 "Sillaehitajad ajas ja ruumis". Tallinna Tehnikaülikooli (endine Tallinna Polütehniline Instituut, lüh. TPI) ehitusteaduskonna ajaloost. Tallinn, ISBN 978-9949-438-36-5

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Mihkel Veiderma. "Fosforiidiuurimine Eestis - kas pidu või ohust ajendatud tegevus?" - "Akadeemia", 2000, nr 3, lk 626-633.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]