Balti kett

Allikas: Vikipeedia
Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiblokk

Balti kett (läti Baltijas ceļš 'Balti tee', leedu Baltijos kelias 'Balti tee') oli 23. augustil 1989 Eestis, Lätis ja Leedus korraldatud ühine poliitiline massimeeleavaldus, mille eesmärgiks oli demonstreerida maailmale Baltimaade vabadustahet ja juhtida tähelepanu NSV Liidu ja Saksamaa vahel poole sajandi eest sõlmitud Molotovi-Ribbentropi paktile, mille salaprotokollid viisid Baltimaade okupeerimise ja annekteerimiseni NSV Liidu poolt.

Meeleavaldusest võttis osa ligikaudu 2 miljonit inimest ehk umbes 25 % Eesti, Läti ja Leedu tolleaegsest elanikkonnast. Baltimaade rahvad rivistusid üle 600 km pikkuseks Tallinna, Riiat ja Vilniust ühendanud katkematuks inimahelaks.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Balti kett Šiauliais Leedus. Eesti, Läti ja Leedu rahvuslippudega kaunistatud kolm Baltimaade kirstu NSV Liidu ja Saksamaa lippude all.

Meeleavaldus oli ajastatud Molotovi-Ribbentropi pakti allakirjutamise 50. aastapäevale. Vastavalt paktile ja selle juurde kuulunud salaprotokollidele jagasid NSV Liit ja Saksamaa Ida-Euroopa mõjusfäärideks: Läti, Eesti, Soome, Poola idaosa ja Bessaraabia läksid NSV Liidule, Leedu ja Poola lääneosa Saksamaale.

NSV Liit eitas aastakümneid pakti salaprotokollide olemasolu, kuigi need olid Nürnbergi kohtuprotsessidel avalikuks tulnud. Nõukogude propaganda väitis ka, et okupatsiooni pole olnud ja kolm Balti riiki ühinesid vabatahtlikult Nõukogude Liiduga.

Balti kett demonstreeris Nõukogude Liidule ja kogu maailmale Eesti, Läti ja Leedu rahva vabadustahet, solidaarsust ja otsustavust võidelda kätte kaotatud iseseisvus. See äratas maailmas suurt tähelepanu ja aitas kaasa Balti riikide vabanemispüüdluste teadvustamisele.

Balti keti algatasid ja korraldasid Leedu Sąjūdis, Läti Tautas Fronte ja Eesti Rahvarinne. Eestis aitas organiseerimisel oluliselt kaasa Eesti Muinsuskaitse Selts. Ametlik otsus inimketi korraldamiseks võeti vastu Pärnus 15. juulil 1989 Eesti, Läti ja Leedu rahvarinnete koordinatsiooniorgani Balti Nõukogu esimesel koosolekul.[1] Inimketi sõnumi otsingul otsustati jääda sõna "Vabadus!" (läti "Brīvība!", leedu "Laisve!") juurde ja aktsiooni nimetuseks määrata "Balti tee". Kolme Baltimaad hõlmanud massimeeleavaldusega loodeti ühtlasi raputada NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi MRP-komisjoni, mille tegevus oli seni kulgenud loiult.

26. augustil 1989 tegi NLKP Keskkomitee avalduse "Olukorrast Nõukogude Balti vabariikides", mis loeti ette päeva kokkuvõtvas televisiooni uudistesaates "Vremja". Selles kritiseeriti toimunut ähvardaval toonil. Muuhulgas öeldi:[2]

"23. augustil 1989 püüdsid sündmuste organiseerijad kruvida meeleolu üles tõelise natsionalistliku hüsteeriani. Asi on läinud kaugele, Balti rahvaste saatust ähvardab tõsine oht. Inimesed peavad teadma, millise kuristiku poole tõukavad neid natsionalistlikud liidrid. Kui neil õnnestub oma eesmärke saavutada, võiksid tagajärjed olla rahvastele katastroofilised: nende eluvõimelisus ise võib sattuda küsimärgi alla."

24. detsembril 1989 oli NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress sunnitud tunnistama Molotovi-Ribbentropi pakti ja selle juurde kuulunud salaprotokollid allakirjutamise hetkest kehtetuks ja õigustühiseks.[3]

Balti kett, sellele eelnenud Balti apell ja Hirvepargi miiting valmistasid oma nõudmiste õigusliku rõhuasetusega ette Eesti Vabariigi taastamise õigusliku järjepidevuse alusel 20. augustil 1991.

Mitmesugust[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mälestuse jäädvustamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Balti keti mälestusmärk Kärus
Balti keti mälestuskivi Harjumäel Tallinnas
Balti keti mälestuskivi Säreveres

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Küllo Arjakas. 25 aastat tagasi sündis Pärnus otsus korraldada Balti kett Kesknädal, 30. juuli 2014.
  2. Mati Graf. Impeeriumi lõpp ja Eesti taasiseseisvumine 1988–1991. Tallinn, 2012, lk 106.
  3. NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi otsus "Poliitilisest ja õiguslikust hinnangust 1939. aasta Nõukogude-Saksa mittekallaletungilepingule" - NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi ja NSV Liidu Ülemnõukogu Teataja. 1989, nr 29, art 579.
  4. Balti kett kukkus Guinnessi rekorditeraamatust välja EPL, 9. juuni 2005
  5. Euroopa Parlamendi deklaratsioon 23. augusti kuulutamise kohta üleeuroopaliseks stalinismi ja natsismi ohvrite mälestamise päevaks
  6. Balti tee (1989) Eesti Filmi Andmebaasis
  7. 10 aastat "Balti ketti" -- 172,173-07-1999 filateelia foorum
  8. The Baltic Way - Human Chain Linking Three States in Their Drive for Freedom. Documentary heritage submitted by Estonia, Latvia and Lithuania and recommended for inclusion in the Memory of the World Register in 2009. Sissekanne UNESCO maailma mälu registris (inglise keeles)
  9. Europeana 1989 kogumispäevadele toodi üle saja mälestuse Balti ketist Eesti Rahvusraamatukogu, 2.09.2013.
  10. Ajaloomuuseum avab homme veebinäituse "Balti kett 25" kultuur.err.ee, 18. august 2014.
  11. Dokfilm Balti vabaduse tee (Läti 2014) ETV, 23. august 2014.
  12. BALTI KETT 25: ERR teeb Viljandis toimuvast kontserdist otseülekande Õhtuleht, 2. august 2014.
  13. UNESCO komisjonid koguvad Balti keti mälestusi uudised.err.ee
  14. Okupatsioonide muuseum: Balti keti mälestuslugude kogumine
  15. The Baltic Way 1989–2014: Uudised

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]