Balti kett

Allikas: Vikipeedia
Balti keti mälestusmärk Türi lähedal Säreveres

Balti kett oli 23. augustil 1989 Eestis, Lätis ja Leedus korraldatud ühine meeleavaldus, millest võttis osa ligikaudu 2 miljonit inimest ehk umbes 25 % Baltimaade tolleaegsest elanikkonnast. Baltimaade rahvad rivistusid peaaegu 600 km pikkuseks Tallinna, Riiat ja Vilniust ühendanud katkematuks inimahelaks.

Meeleavaldus oli ajastatud Molotovi-Ribbentropi pakti allakirjutamise 50. aastapäevale, tuletades meelde kogu maailmale neid ajaloosündmusi, mis muutsid ebaseaduslikult Baltimaade riiklikku staatust ja võtsid neilt iseseisvuse.

Vastavalt paktile ja selle juurde kuulunud salaprotokollidele jagasid NSV Liit ja Saksamaa Euroopa mõjusfäärideks: Läti, Eesti, Soome, Poola idaosa ja Bessaraabia läksid NSV Liidule, Leedu ja Poola lääneosa Saksamaale.

Balti kett demonstreeris Nõukogude Liidule ja kogu maailmale Eesti, Läti ja Leedu rahva vabadustahet ja otsustavust võidelda kätte kaotatud iseseisvus.

Balti keti algatasid Leedu Sąjūdis, Läti Tautas Fronte ja Eesti Rahvarinne ning Balti Nõukogu. See äratas maailmas suurt tähelepanu ja aitas kaasa Balti riikide vabanemispüüdluste teadvustamisele.

26. augustil 1989 tegi NLKP Keskkomitee teravas toonis avalduse "Olukorrast Nõukogude Balti vabariikides", milles toimunut kritiseeriti.[1]

Kuuesajal kilomeetril ligi kaht miljonit käsikäes seisvat inimest ühendanud aktsioon oli Guinnessi rekordite raamatus kuni 2004. aastani.[2]

2004. aastal andis Eesti Entsüklopeediakirjastus välja Lembit Koigi kirjutatud 111-leheküljelise raamatu "Balti kett".

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Balti keti mälestusmärk Kärus

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Mati Graf. Impeeriumi lõpp ja Eesti taasiseseisvumine 1988–1991. Tallinn, 2012, lk. 106
  2. Balti kett kukkus Guinnessi rekorditeraamatust välja EPL, 9. juuni 2005

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]