Vaino Väljas

Vaino Väljas

Sünniaeg	28. märtsil 1931
Sünnikoht	Külaküla Emmaste vald
Erakond	Eestimaa Kommunistlik Partei/NLKP Eesti Vasakpartei
Amet	ELKNÜ Tartu oblastikomitee sekretär (1951–1952) ELKNÜ Tartu linnakomitee sekretär (1952–1955) ELKNÜ KK I sekretär (1955–1961) EKP Tallinna linnakomitee I sekretär (1961–1971) EKP KK ideoloogiasekretär (1971–1980) EKP KK I sekretär (1988–1990) Eesti Vasakpartei esimees (1992–1995)

Vaino Väljas (sündinud 28. märtsil 1931 Külakülas (Emmaste vallas)) on endine Eesti NSV ja Eesti Vabariigi poliitik ning Nõukogude Liidu diplomaat.

Elukäik ja töö

Vaino Väljas lõpetas 1955. aastal Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo osakonna.

Komsomoli- ja parteikarjäär

Vaino Väljas töötas aastatel 1951-1980 erinevatel ELKNÜ ja EKP juhtivatel kohtadel.

• aastatel 1951–1952 oli ta ELKNÜ Tartu Riikliku Ülikooli komsomolikomitee sekretär,
• aastatel 1952–1955 ELKNÜ Tartu oblastikomitee sekretär,
• aastatel 1953–1955 ELKNÜ Tartu linnakomitee sekretär,
• aastatel 1955–1961 ELKNÜ KK I sekretär.

• aastatel 1961–1971 töötas Vaino Väljas EKP Tallinna linnakomitee I sekretärina ja oli
• aastatel 1971–1980 EKP KK ideoloogiasekretär.

Aastatel 1963-1967 oli Vaino Väljas Eesti NSV Ülemnõukogu juhataja; aastail 1956–1980 oli ta EKP KK liige; 1961–1980 EKP KK büroo liige. V. Väljas oli ka NSV Liidu Ülemnõukogu VII–IX koosseisu saadik.

1980. aastal kui seoses Johannes Käbini lahkumisega aktualiseerus küsimus, kellest tehakse EKP Keskkomitee I sekretär, oli NLKP Keskkomitee valiku ees: kas "internatsionalist Vaino või rahvuskommunist Väljas". Sobivaks peeti Karl Vainot. "Natsionalistlike" vaadete tõttu suunati Vaino Väljas diplomaatilisele tööle NSV Liidu välisesindustesse, kus ta viibis aastatel 1980–1986 NSV Liidu suursaadikuna Venezuelas ja aastatel 1986–1988 suursaadikuna Nicaraguas. suursaadikuna rõhutas ta, et ta on pärit Eestist, mis vabatahtlikult astus Nõukogude Liidu koosseisu ja on nüüd iseseisvam, kui kunagi varem.

EKP KK I sekretärina

10. juunil 1988. aastal kutsuti Väljas välktelegrammiga Ladina-Ameerikast Moskvasse, kus NLKP Keskkomitee peasekretär Mihhail Gorbatšov teatas talle, et tal tuleb asuda EKP Keskkomitee I sekretäri ametikohale, Karl Vaino aga kutsutakse Moskvasse NLKP Keskkomitee käsutusse. Pärast Karl Vaino tagandamist 16. juunil 1988 asuski V.Väljas EKP Keskkomitee X pleenumi otsusel tema asemele. Väljas juhtis aastatel 1988–1990 EKP reformimist ja osales oskuslikult ja aktiivselt Eesti iseseisvusliikumises.

Iseseisvusdeklaratsioon

16. november 1988. aastal võttis ENSV Ülemnõukogu erakorraline istungjärk Vaino Väljase eesistumisel vastu deklaratsiooni Eesti NSV suveräänsusest. Seda hakati hiljem pidama NSV Liidu lagunemise alguseks. Suveräänsusdeklaratsioon kuulutas Tallinnas vastuvõetud seaduste ülimuslikkust üleliiduliste seaduste ees. (26. novembril tühistas Moskva Eesti suveräänsusdeklaratsiooni.)

23. märtsil - 25. märtsil 1990. aastal toimus EKP XX kongress, kus nähti tähtsaima ülesandena Eesti iseseisvuse saavutamist.

Poliitiline tegevus pärast Eesti iseseisvuse taastamist

Pärast EKP lõhenemist juhtis Väljas aastail 1990–1992 selle eestimeelset tiiba, 1992-1995 oli ta Eesti Demokraatliku Tööpartei esimees.

Seisukohavõtt Eesti välispoliitika kohta

Vaino Väljas pidas 15. jaanuaril 1990 Helsingis Juho-Kusti Paasikivi Seltsis kõne "Eesti - sild Ida ja Lääne vahel". Neljanda teemana selles kõnes püstitas Vaino Väljas küsimuse "Kas Eestil on oma välispoliitika?" ja vastas sellele jaatavalt. Seejuures arvas ta Eesti välispoliitikast, et see peab vastama kolmele põhinõudele: Eesti rahvuslikele huvidele; Nõukogude Liidu rahvuslikele (riiklikele?) huvidele; Lääne-Euroopa koostöö, julgeoleku ja rahu huvidele. "Nende koordinaatide piires saame käsitleda taassündiva Eesti välispoliitikat," sõnas Väljas. Meenutanud, et Euroopa Nõukogus oli hetkel esindatud 23 riiki, küsis ta retooriliselt "Miks ei võiks see arv kasvada hoopis suuremaks ükskõik missugustel alustel?". "Eesti välispoliitika uueks sisuks" nimetas ta kõikide võimaluste kaasamist, et taotleda Eesti taassündi rahvusvahelises elus nii de facto kui de jure. "Toetudes ... traditsioonilistele väärtustele, võiks Eesti leida ka oma tulevase funktsiooni Euroopa ühiskodus ja konkreetse ülesande: kujundada silda Lääne ja Ida vahel," nentis ta. "Mitte kusagilt Euroopast ei leia te nii head Venemaa tundmist nagu Baltikumis; ja mitte kusagil Venemaal ei leia te nii head Euroopa tundmist nagu Baltikumis."

Tsitaate

• "Õppimise kõrval tuli murda klassivaenlase vastupanu, tuli paljastada neid, kes rippusid veel vana küljes, tuli organiseerida kolhoose." (Rahva Hääl, 19. oktoober 1968).
• "Eesti emigrandid on aktiivseteks abilisteks imperialistlikele ringkondadele võitluses kommunismi teooria ja praktika vastu. Nemad katsuvad igat viisi levitada maailma avalikkuses väärinformatsiooni olukorrast Balti liiduvabariikides. Nad on valmis igal väiksemalgi võimalusel teostama ideoloogilist diversiooni nõukogude rahvaste sõpruse õõnestamiseks ja kodanlis-natsionalistlike püüdluste edendamiseks." (Teataja, 30. september 1972, tõlge vene keelest)
• "Täna näeb rahva absoluutne enamus väljapääsu kujunenud olukorrast ühtemoodi: selleks on Eesti iseseisvus, tema suveräänsuse tagamine oma rahva ja maa asjade otsustamisel, kõigi poliitikas osalejate vastutuse tõstmine Eestimaa homse kujunemisel, selliste tingimuste loomine, kus igaüks saaks segamatult ja tulemusrikkalt oma tööd teha." (EKP Keskkomitee pleenumil 16. juunil 1988.)

Tunnustused

• 1986 Venezuela Libertadori orden
• 2002 Riigivapi III klassi teenetemärk (EV Ülemnõukogus taasiseseisvumise poolt hääletaja)
• 2006 Valgetähe II klassi teenetemärk

Isiklikku

Vaino Väljas on abielus: abikaasa: Mai (sündinud Goetz, 1935. aastal), tütar: Tiina (sünd. 1960), poeg: Peeter (sünd. 1963).

Viited

Publikatsioone

• Eessõna. – Szolnok - Tallinn, Tallinn: Eesti Raamat 1970
• Eessõna. – Sulle, kodumaa, Tallinn: Eesti Raamat 1976
• (peatoimetaja): EKP ideoloogiatöö kogemusi, Tallinn: Eesti Raamat 1976
• Eessõna. – Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni 60. ja V. I. Lenini nimelise Üleliidulise Pioneeriorganisatsiooni 55. aastapäevale pühendatud Eesti NSV koolinoorte IV laulu- ja tantsupidu, Tallinn: Eesti Raamat 1977
• Eessõna. – Laps vajab head raamatut, Tallinn: Eesti Raamat 1978
• (kaasautor): Sotsioloogilisi suletõmbeid Nõukogude Eesti kohta, Tallinn: Perioodika 1980
• Eesti parteiorganisatsioonide ülesanded 19. üleliidulise parteikonverentsi ja NLKP Keskkomitee 1988. a. juulipleenumi otsuste täitmisel: ettekanne EKP KK 11. pleenumil 9. sept. 1988, Tallinn: Eesti Raamat 1988
• "Vaino Väljase memuaariteos jääb kirjutamata", "Eile. Täna. Homme", 1996, nr 3, nr 4, (intervjuu Urmi Reindele)
• "Väljase tegevust juhtis ränk vastutusekoorem", Postimees, 19. august 1998 (intervjuu Heikki Talvingule, foto)
• "Vedasin "Leerivenda" alt küll!" – Luup, 1998, nr 23, 16. november, lk 10, 12, 14 (intervjuu)
• "Käbin oskas laveerida ja resoluutne olla", Postimees, 27. oktoober 1999 (intervjuu Toomas Sildamile
• Teine Eesti: Eesti iseseisvuse taassünd 1986-1991, 2. trükk, Tallinn 2000, lk. 359–382 (intervjuu Maris Makkole)
• Võim on mure ja vastutus. – Elukiri, nr 3, 2001, lk 6–11 (intervjuu Valve Raudnaskile
• Vaino Väljas, “Raamatu võib võtta puhaste kätega” (meenutusi teemal “Raamat minu elus”) – almanahhis “Raamat on…” III, koostaja Eerik Teder, Tallinn 2003, lk. 174–179

Kirjandus

Raamatud

• Mart Laar, Urmas Ott, Sirje Endre. "Teine Eesti. Eesti iseseisvuse taassünd 1986–1991." Tallinn, SE&JS 1996. ISBN 9985-854-03-9. (2. trükk: SE&JS 2000, 848 lk. ISBN 9985-854-27-6)
• "Ühe elu pöörud" (31 autori artikleid ja meenutusi Vaino Väljasest). Koostanud ja osaliselt tõlkinud Enn Anupõld. Ilo, Tallinn 2006, 174 lk
• Mati Graf. "Kalevipoja kojutulek. 1978. aasta poliitilisest pööripäevast 1988. aasta suveräänsusdeklaratsioonini." Tallinn, kirjastus Argo 2008, 424 lk. ISBN 978-9949-438-53-2
• Olev Remsu, "Elitaarne mees Harry Männil", Tänapäev, Tallinn 2011, ISBN 9789949270736, lk 192–206 (peatükk "Eestlasest suursaadik Vaino Väljas")

Perioodika

• "Suursaadik Väljast oodati kodusaarele kaluriks", Eesti Sõnumid: Lääne- Ja Hiiumaa, 24. juuli 1995
• Toomas Sildam. "Vaino Väljas ei kandideeri presidendiks", 5. september 1996
• Tõnu Hagelberg. "Vaino Väljas: Mehed, teid vaeti ja leiti kerged olevat", Maaleht, 5. september 1996
• Juhani Püttsepp, Toomas Sildam: "Mai ja Vaino Väljase ees tõusis lauluväljak püsti", Postimees, 14. september 1999

Välislingid

• intervjuu
• Toomas Sildam. “Väljas on kui võti lähiajaloo juurde”
• Raamatu “Ühe elu pöörud” saamisloost
• Peeter Ernits, "Suursaadik Väljase ootamatud missioonid" – Maaleht, 23. märts 2006
• Vaino Väljas: Juhatasime ka teistele suveräänsusdeklaratsiooniga teeotsa kätte, Maaleht, 13. november 2008
• Vaino Väljas poliitilisele eliidile: hoidke kokku! Delfi, video Vaino Väljase ja Enn Vetemaa intervjuust, 25. detsember 2008
• 28. märts 2013, Aivar Viidik, Vaino Väljas - väikese rahva suur saadik, maaleht.ee

Eelnev: Karl Vaino (1978–1988)

EKP Keskkomitee esimene sekretär 1988–1990

Järgnev: '