NLKP KK peasekretär

Allikas: Vikipeedia

Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee peasekretär oli Nõukogude Liidus kõrgeim parteiline ja poliitiline ametikoht.

Peasekretäri ametikoht loodi VK(b)P Keskkomitee juurde 1922. aastal. Peasekretäri ülesannete hulka kuulusid Keskkomitee Sekretariaadi juhtimine ja administratiivne töö. Esimeseks peasekretäriks valiti Jossif Stalin, kes sellel kohal hakkas järk-järgult omandama üha rohkem võimu. 1920. aastate lõpuks oli partei peasekretärist saanud kogu partei ning kogu riigi tegelik juht.

Partei peasekretäri ametikohal oli Stalin kuni 26. jaanuarini 1934 [1]. Siitpeale, kõigil neil partei Keskkomitee pleenumitel, kus valiti Sekretariaadi koosseis (10.02.1934 [2], 22.03.1939 [3] ja 16.10.1952 [4]), valiti Jossif Stalin Keskkomitee sekretäriks, seetõttu alates 1934. aastast kuni oma surmani hakkas ta dokumentidele alla kirjutama lihtsalt "KK sekretär", ehkki ta jäi faktiliselt partei ainuliidriks kuni oma surmani (05.03.1953).

Partei Keskkomitee pleenumil 07.09.1953 [4] valiti senine Keskkomitee sekretär Nikita Hruštšov Keskkomitee esimeseks sekretäriks.

1966. aastal võeti kasutusele ametinimetus "NLKP Keskkomitee peasekretär".

Viimane Keskkomitee peasekretär Mihhail Gorbatšov pani ameti maha 24. augustil 1991.[5] Mõni kuu hiljem – 6. novembril – keelustas Vene NFSV president Boriss Jeltsin oma seadlusega NLKP tegevuse Vene NFSV territooriumil.[5]

VK(b)P Keskkomitee peasekretär 1922–1925[muuda | redigeeri lähteteksti]

ÜK(b)P Keskkomitee peasekretär 1925–1934[muuda | redigeeri lähteteksti]

NLKP Keskkomitee I sekretär 1953–1966[muuda | redigeeri lähteteksti]

NLKP Keskkomitee peasekretär 1966–1991[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]