Tallinna Linnahall

Allikas: Vikipeedia
Vaade Linnahallile merelt loodesuunalt 2018.
Tallinna Linnahall 2023. aastal

Tallinna Linnahall on Tallinnas mere ääres asuv kontserdisaali, jäähalli, sadama ja kohvikute ning teiste ruumidega ehitis.

Hoone ametlik nimetus oli Nõukogude ajal V. I. Lenini nimeline Tallinna Kultuuri- ja Spordipalee.[1]

Linnahalli haldab Tallinna Linnahalli Aktsiaselts. Tallinna linnahalli kinnistu kuulub Tallinna linnale. Hoone pole aktiivses kasutuses ja ootab renoveerimist. Tallinna linnavalitsus on teinud katseid Linnahalli tema soodsa asukoha tõttu mitmeid korda maha müüa ja/või lammutada.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ehitamine ja Nõukogude periood[muuda | muuda lähteteksti]

Nõukogude ajal Linnahalli katustelt lume koristamiseks hangitud lumekoristusmasin, 2007

Uue suure hoone ehituseks puhastati Tallinna elektrijaamast ida poole jääv ranna-ala ajutistest ehitistest. Projekteerimine ja ehitus kulgesid osaliselt paralleelselt. Ehitas Tallinna Ehitustrust. Ühtlasi oli see komsomoli löökehitus. Lõpuks ehitasid Linnahalli Nõukogude armee ajateenijad.

Tallinna Kultuuri- ja Spordipalee valmis oodatult Moskva 1980. aasta suveolümpiamängudeks. Seal asus tööle 540 inimest. Esimene üritus oli Eesti NSV 40. aastapäeva tähistamine. Suures saalis oli algselt 6000 plastmassistet, mis vahetati välja 4200 pehme istme vastu.

1981. valmis ka estakaadi alla rajatud 3000 vaatajakohaga jäähall, kus hakati korraldama hokimänge, muid spordiüritusi, moedemonstratsioone ja kontserte. Sellest sai harrastus-uisutajate meeliskoht.

Hoone pälvis biennaali Interarh-83 Grand Prix ja Rahvusvahelise Arhitektide Liidu presidendi kuldmedali ja preemia ning 1984. aastal NSV Liidu riikliku preemia, mistõttu arvati ehitis ka muinsuskaitseobjektide nimekirja.

1985. aastal valmis spetsiaalselt Linnahalli jaoks Enn Põldroosi poolt kujundatud eesriie „Inimeste elu”, mida peeti tol ajal maailma suurimaks gobelääniks.

1988. aastal nimetati hoone V. I. Lenini nimeliseks Tallinna Linnahalliks.

Linnahall oli ainus Nõukogude perioodil kerkinud mereäärne avalik objekt. Seetõttu omas Linnahall nii kultuurilist kui linnaruumilist tähtsust.

Pärast Eesti taasiseseisvumist 1991[muuda | muuda lähteteksti]

1991. aastal (tõenäoliselt juba enne Eesti taasiseseisvumist 20. augustil) kustutati Tallinna Linnahalli nimest V. I. Lenini nimetus.

Hoone merepoolsel küljel asus 1990. aastail populaarne saloon-ööklubi Lucky Luke, hiljem Poseidon. Linnahallis tegutses sadama baasil alates 1995. aastast reisilaeva ettevõtte Linda Line Express. Linnahallis tegutses muuhulgas ka kohvik Nord Cafe.[2]

Linnahall 2006. Linda Line'i tiiburlaev sadamas

Linnahalli kompleks tunnistati kultuuriministri 18. augusti 1997 määrusega nr 55 kultuurimälestiseks. Muinsuskaitseseaduse § 27 lg 2 kohaselt on kinnistu võõrandamise korral selle ostueesõigus Eesti Vabariigil.

1998. aastal tõdeti, et Linnahall vajab hädasti remonti. Jäähalli katus laskis vett läbi ja istmed olid saanud kannatada nii sademete kui ka lõhkumise läbi. Valgus- ja tehnikapark, jäähalli jahutusseadmed ning 120 km torustikku vajas uuendamist. Linnahalli lava püsis aga endiselt ajutistel puittaladel. Päästeamet tegi linnahalli juhtidele ettekirjutusi. Linnahall töötas väikese kasumiga, kuid piletirahast maja remontida polnud võimalik. Üle poole rendipindadest oli samas kasutamata. Abilinnapea Peeter Kreitzbergi sõnul oli linnahall juba ehitisena äärmiselt ebaõnnestunud ja linna seisukohast pole sellel ka kontserdipaigana mõtet.

Linnahalli merepoolsele osale rajati 1999. aastal helikopteri maandumisplats, kust opereeris firma Copterline.

21. juulil 2003 tehti kinnistusraamatusse sissekanne, mille alusel kuulub Tallinna linnahalli kinnistu Tallinna linnale.

Jaanuaris 2004 tutvustas AS Amhold linnavalitsusele enda koostatud ehitustehnilist ekspertiisi, kus väideti, et linnahall on projekteerimis- ja ehitusvigade ning hooldamatuse tõttu avariiohtlikus seisus. Kontserdihoone rekonstrueerimine maksaks ligi 450 miljonit krooni.

Plaanid 2009 ja sulgemine[muuda | muuda lähteteksti]

16. aprillil 2009 kinnitas Tallinna Linnavolikogu otsuse, et Tallinna linn Linnahalli omanikuna annab Tallinn Entertainment LLCle, mille asukoht on New Castle Delaware'i osariigis USAs, (esindaja Ronald S. Lauder), õiguse kasutada Tallinnas Linnahalli all ja ümbruses asuvaid kinnistuid aadressidel Mere puiestee 20, Mere pst 20C, Mere pst 20d, Mere pst 20E, Logi tn 7, Logi tänav 9, Mere pst 18, Mere pst 20B ja Logi tänav lõik T‑2 selleks, et neil renoveerida olemasolevaid ehitisi ja rajada uusi. USAs asuv ettevõte pidi tegutsema 99 aastat kestva hoonestusõiguse seadmise lepingu alusel. Esimeses etapis plaaniti Linnahall ümber ehitada. Kontserdisaal plaaniti renoveerida, et seal saaks kontserte korraldada. Aadressidele Logi 7, Logi 9 ja Logi tänav T‑2 ehitada hotell, mis ühendada ehituslikult Linnahalli hoonega. Rajada konverentsikeskus, parkimiskohad, rannapromenaad, sadam. Volikogu otsuses kinnitati maksimumtasud, mis on esimeses osas 40 miljonit Eesti krooni ja alates viiendast kuni 99 aastani 10 miljonit Eesti krooni aastas. Miinimumtasu otsuses ei olnud. Jäähalli renoveerimist otsuses ei mainitud.[3]

Tallinna Linnahalli Aktsiaseltsi nõukogu esimehe Kaia Jäppineni eestvedamisel toimus 28. oktoobril 2009 nõupidamine, kus otsustati erinevate kommunaalmaksude ja koondamishüvituste maksmine. Aktsiaselts sulges renoveerimise eesmärgil alates 1. jaanuarist 2010 kontserdihalli ning jätkas tegevust linnahalli ruumide üürileandjana.[4] Linnahalli viimasteks külalisteks oli 27. detsembril 2009 rahvas, kes tähistas Looduse Omnibussi 1000. loodusretke ja Eesti looduskaitse 100. aastapäeva.[5] Juba 23. mail 2009 oli suletud ka jäähall.

2010. aasta augustis avaldati ajakirjanduses andmed, mille kohaselt oli Ungari õiguskaitseorganitel kava üle kuulata Ronald S. Lauder, seoses tema eelneva majandustegevusega, kuna Ungaris Sukoró linnas asuv maa, mille peale Lauderi kasiinot planeeritakse, erastati eelmise valitsuse ajal illegaalselt, põhjustades riigile suure kahju.[6]

Plaanid 2014[muuda | muuda lähteteksti]

2014. aastal plaaniti Linnahalli rekonstrueerimine lõpetada 2018. aasta suvel.[2] Aastal 2014 seadis abilinnapea Taavi Aasa sõnul Tallinna linnavalitsus eesmärgiks linnahall 2018. aastaks renoveerida ning tekitada sinna konverentsikeskus, mille jaoks otsitakse parasjagu investoreid. Kuna hoone on muinsuskaitse alune, peab hoone põhifunktsioon jääma samaks, mis tähendab, et ka kontserdisaal taastatakse.[7] Tallinna Sadam oli varem hoone kohta huvi üles näidanud, kuid hiljem ütles selle juhatuse esimees Ain Kaljurand, et huvi pole mitte linnahalli, vaid üldise sadamapiirkonna arenduses.[8]

Plaanid 2017[muuda | muuda lähteteksti]

Linnahall, 2017

2017. aasta aprillis plaanis valitsus eelarvestrateegiaga eraldada järgneva kahe aasta jooksul 40 miljonit eurot halli renoveerimiseks ja lisaks lubas rahaliselt kordategemisse panustada Tallinna linn.[9]

Aprillis 2017 teatas Tallinna tegevlinnapea Taavi Aas, et käes on "ajalooline võimalus" Linnahalli kordategemiseks, kuna lisaks linnapoolsele rahastusele eraldas ka Vabariigi Valitsus eelarvestrateegiaga 40 miljonit eurot halli renoveerimiseks.[10] 19. mail nimetas Tallinna Linnahalli ASi nõukogu juhatuse liikmeks Kaia Jäppineni.[11]

Arhitektuur[muuda | muuda lähteteksti]

Linnahalli arhitektid on Eesti Projektis töötanud Raine Karp ja Riina Altmäe, sisearhitektid Ülo Sirp ja Mariann Hakk.

Hoone rajamisel oli eesmärgiks säilitada merelt avanev vaade Vanalinna siluetile. Kuna hoone rajamise ajal ei saanud kaotada sadamasse viivat raudteeharu, toimis hoone ka raudteesillana jalakäijatele.

Linnahalli plaaniskeem on ratsionaalne ja selge ning hoone arhitektoonika lihtne ja suursugune. Plaanilise lahenduse inspireerijaks ja mõjutajaks on olnud alles jääv sadamaraudtee, mille ületamiseks oli vaja teha jalakäijate estakaad. See andis hoonele venitatud teljelisuse ja trepid jalakäija viimiseks kõrgemale sisenemistasandile. Kõrgemal tasandil asuvad vaateplatvormid ja üle katuse viivad käiguteed, kust saab pilguga haarata merepanoraami või vanalinna siluetti. Monumentaalset ja jõulist arhitektuuri pehmendab hästi proportsioneeritud astmeline vertikaalliigendus ja murunõlvad hoone külgedel. Hoone suletus ja muruga kaldpindadeks maskeeritud seinad tekitavad seose lähedal asuvate Rootsi-aegsete bastionidega. Linnahalli suursugune arhitektoonika loob kõrvutusi Babüloni tsirkuraatide ja Mehhiko päikesepüramiididega.[12]

Galerii[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ Vimpel V.I. Lenini nim Tallinna Kultuuri ja Spordipalee Osta.ee Oksjoni ID: 75533541
  2. ↑ 2,0 2,1 Linnahalli merepoolsesse ossa tuleks ehitada bassein!
  3. ↑ Tallinna Linnavolikogu otsus nr 80 Tallinna linna omandis olevaid Mere pst 20, Mere pst 20C, Mere pst 20d, Mere pst 20E, Logi tn 7, Logi tn 9, Mere pst 18, Mere pst 20B ja Logi tänav lõik T 2 kinnistuid puudutava kokkuleppe põhitingimuste projekti heakskiitmine ja volituse andmine Taavi Aasale.
  4. ↑ Tallinna Linnavalitsuse istungi protokoll.
  5. ↑ Tallinna Linnahall sulges renoveerimise ootuses uksed ERR. 27. detsember 2009
  6. ↑ Linnahalli arendaja seotud Ungaris kahtlase kasiinoprojektiga. Postimees, 27. august 2010.
  7. ↑ Tallinna linn otsib linnahalli arendamiseks tuge fondidelt ja erainvestoritelt ERR. 9. oktoober 2014
  8. ↑ Linnahalli ei taha ikka veel keegi Postimees. 29. september 2014
  9. ↑ Delfi (22.04.2017). "Valitsus plaanib Linnahalli renoveerimiseks eraldada 40 miljonit eurot". Delfi.
  10. ↑ Raepress. "Taavi Aas: saabunud on ajalooline võimalus Linnahalli kordategemiseks". Tallinna linnavalitsuse koduleht. Originaali arhiivikoopia seisuga 18. august 2017.
  11. ↑ ERR (19.05.2017). "Tallinna Linnahalli juhatuse liikmeks nimetati Kaia Jäppinen". ERR.
  12. ↑ Ain Padrik. Linnahall. Ehituskunst nr 2/3, 1986, lk 3-6

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Tallinna_Linnahall&oldid=6563964"