Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt

Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk nn "Baaside leping" sõlmiti 1939. aasta 28. septembri keskööl Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel Moskvas. Baaside lepingut peetakse tänapäeval Molotovi-Ribbentropi pakti kõrval teiseks põhjuseks, miks Eestist sai ligi pooleks sajandiks NSV Liidu osa.

Baaside lepingu sõlmimise olustik

Baaside lepingu sõlmimise ettekäändeks sai Poola allveelaeva Orzeł juhtum 1939. aasta sügisel. Pärast Saksamaa kallaletungi Poolale otsis allveelaev Orzeł 14. septembril Tallinnast varju, kus ta Eesti võimude poolt interneeriti. Kui aga NSV Liit 17. septembril Poolale kallale tungis, põgenes Orzeł järgmisel päeval Tallinnast. Moskva süüdistas nüüd Eestit Nõukogude Liiduga sõjas oleva riigi abistamises - Poola meremeeste mahitamises ja "nende põgenema aitamises" - ning nõudis 24. septembril Eestilt ultimatiivselt vastastikuse abistamise pakti allakirjutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga. 28. septembril palus Konstantin Päts Saksa valitsust, et see Eesti neutraliteedi kaitsmise enda peale võtaks. Eesti alistus ja 28. septembril kirjutati lepingule alla.

Pakti sõlmimise läbirääkimistest võtsid osa NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu esimees Vjatšeslav Molotov ja Stalin ühelt poolt ja Eesti Vabariigi välisminister Karl Selter, Riigivolikogu esimees Jüri Uluots, Ants Piip ja Eesti saadik Moskvas August Rei teiselt poolt. Alla kirjutasid Molotov ja Selter. Pakti elluviimine ei tohtinud mingil viisil riivata lepinguosalise suveräänseid õigusi, eriti nende majanduslikku süsteemi ja riiklikku struktuuri.

Pakti kolmandas artiklis lubas Eesti Vabariik Nõukogude Liidul tuua oma sõjalaevastiku Saaremaale, Hiiumaale ja Paldiski linna. Samuti oli lubatud laevastikku toetada teist liiki väeosadega. Muude baaside ja lennuväljade täpsed kohad lepiti vastastikku kokku väljaspool Baaside lepingut.

Erinevalt samal ajal peetud Nõukogude Liidu-Soome läbirääkimistest, millest ei olnud teadlikud isegi kõik Soome valitsuse liikmed, sai Eesti valitsus lepingu sõlmimiseks üksmeelse nõusoleku Riigivolikogu ja Riiginõukogu välis- ja riigikaitsekomisjoni ühiselt koosolekult. Jaan Tõnisson leidis, et "Venemaal pole vallutamise tahet ning ta nõuab ainult seda, mis on tema julgeolekuks vajalik." 18. oktoobril tuli Punaarmee üle piiri sõjaväebaasidesse. Samal päeval algas baltisakslaste ümberasumine Hitleri kutsel.

Paldiski elanikele tähendas Baaside leping sunniviisilist kodude maha jätmist. Eesti võimud täitsid lepingut lootuses, et ka teine osapool seda täidab, mistõttu Vene vägede tulekuks oli linn elanikest juba tühjaks tehtud. Paldiskist kujunes venelastele üks tähtsamaid baase. Kohe alustati merekindlustuste ehitamist vastavalt plaanile panna Soome laht lukku. Patareisid hakati ehitama Suur- ja Väike-Pakrile ning Pakri poolsaare tippu. Samaaegselt ehitati ka raudteekahuritele tulistamiseks mõeldud platvorme, mis on veel tänapäeval alles, kuigi võsastunud ning kõrvalises kohas.

Baaside lepingu alusel Eestisse toodud nõukogude väed

NSV Liidu relvajõud Eestis seisuga 1. mail 1940

• 65. Eriotstarbeline Laskurkorpus (65-ый особой стрелковой корпус), mille ülem korpusekomandör Aleksandr Tjurin (1884 – ), asukohaga Haapsalu
  • 123. Üksik sidepataljon, 11. korpuse Õhutõrjedivisjon (11-й корпусной зенитный артдивизион), 16. Laskurdiviis, 18. Kergtankide brigaad, 5. Motomehhaniseeritud salk, 414. Autotransportpataljon, 415. Autotransportpataljon
• Õhujõudude Erigrupp: 35. Keskmaapommitajate polk, 52. Keskmaapommitajate polk, 7. Kaugpommitajate polk, 53. Kaugpommitajate polk, 15. Hävituslennukite polk, 38. Hävituslennukite polk,

Kokku 21 347 inimest, 283 tanki, 54 soomusautot ja 255 lennukit.

 Pikemalt artiklis NSV Liidu sõjaväebaasid Eestis 1940. aastal

Kirjandus

• Heino Arumäe. Võrdlevalt Eesti-Nõukogude ja Soome-Nõukogude läbirääkimistest sügisel 1939. Tuna 2006, nr 1, lk 52-71.
• Heino Arumäe. President Konstantin Pätsi abipalve Saksa valitsusele. Tuna 2000, nr 3, lk 62–64.

Välislingid

• Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahelise vastastikuse abistamise pakti originaaltekst koos konfidentsiaalse protokolliga.
• Pakti tekst nagu see oli avaldatud 1939. aasta Postimehes.