Abwehr

Allikas: Vikipeedia

Abwehr


Saksa Riigi Reichwehri lippFlag of the NSDAP (1920–1945).svg
Moodustatud 1921
Asukoht Tirpitzuffer 74/76, Berliin
Piirkond Weimari vabariik, Kolmas Riik ja Suursaksa riik

Abwehr [apve:r] (saksa keeles Abwehr – 'kaitse, tõrje, vastupanu') oli Saksamaa Weimari vabariigi Reichswehri ja Saksa Kolmanda Riigi sõjaministeerium (veebruarist 1938) – Wehrmachti ülemjuhatuse sõjaväeluure- ja vastuluureteenistus aastatel 19211944.

Abwehri peakorter asus Berliinis aadressil Tirpitzuffer 74/76, allosakonnad teistes asukohtades Zosseni piirkonnas.

Abwehr moodustati 1. jaanuaril 1921 ja tegutses kuni 18. veebruarini 1944, kui Abwehr liideti pärast 1944. aastal saksa kõrgemate sõjaväelaste toime pandud atentaati Adolf Hitlerile Riigi Julgeoleku Peaametiga (RSHA). Enne 1938. aastat tegutses Saksamaa sõjaväeluure varjatult, kasutades luuretegevuseks variorganisatsioone ning vastuluuretegevuseks olemasolevaid erastruktuure ja Saksamaa sõjaväeringkondade staapide luureohvitseride kaudu.

Maavägede Kindralstaabi – Abwehri sõjaväeluure oli strateegilisel tasandil, taktikalise ja operatiivluurega tegelesid Idarinde ja Läänerinde, korpuste, armeede ja diviisistaabi tasandil olnud luureosakonnad ja staabiohvitseri väljaõppe saanud kindralstaabiohvitser Ic ametikohal luureülem.

Asutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pärast Saksamaa kaotust Esimeses maailmasõjas saadeti koos Reichsheeriga laiali ka Saksamaa Keisririigi Kindralstaabi sõjaväeluureosakond Abteilung III b.

Aastatel 1919–1920 puudus Saksamaal sõjaväeluure ja vastuluureasutus.

1920. aastal hakkasid major Friedrich Gemppi, kes oli kunagise sõjaväeluure ülema Walter Nicolai asetäitja, alluvad sõjaväeluuret rajama, mille tulemusena asutati „Abteilung Abwehr“. Abwehri ametlikuks asutamiskuupäevaks on aga 1. jaanuar 1921, kui moodustati Reichswehrministerium, mille alla Abwehr ametlikult kuulus.

Juhid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Abwehri staabiülem:

Abwehr I: juhid:

Abwehr II juhid:

Abwehr III juhid:

Amt Ausland/Abwehri Abteilung Auslandi juhtis aastetel 1939–1945 viitseadmiral Leopold Bürckner.

Tegevus kuni 1938. aastani[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tegevus pärast 1938. aastat ja Teises maailmasõjas[muuda | redigeeri lähteteksti]

16. märtsil 1935 kuulutati välja Saksamaa sõjalise võimsuse taastamine ja Wehrmachti loomine ning 1. juunil 1938 sai luure ja Vastuluureorganisatsioon nimeks OKW Auslandsnachrichten- und Abwehramt (Välisluure ja Vastuluure Amet). Välisluure ja Vastuluure Ameti töö jaotatud 5 osakonna vahel:

  • Abwehr I – (A I) sõjalise ja majandusliku luureinformatsiooni kogumine potentsiaalsete vaenlaste suhtes (12 allosakonda),
    • 1 Z(entral) – keskasutus juhtis üldist luuretööd
  • 1 N (Ost)-
  • 1 N (West)-
  • 1 N (Nord)-
  • 1 L (Luft)- luure Lennuväele
  • 1 M (Marine)- Luure Sõjamerejõududele
  • 1 I
  • 1 I/Lw -luure tehniliste vahenditega sh. fotografeerimine luurelennukitelt
  • 1 Wi- tööstusspionaaž
  • 1 Ko- Mobilisatsiooniküsimused
  • 1 G-agentuuri tehniline kindlustamine, valedokumendid jne.
  • 1-i raadioside agentuuriga

Juunis 1941 pärast sõja algust NSV Liiduga, Teise maailmasõja osana, moodustati osakond 1 N (Ost) baasil NSV Liidu Punaarmee vastu suunatud luurekeskus Abwehr-Ausland, mille mitteametlik nimi oli Staap Wally, mille üksused olid NSV Liitu tunginud väegruppide (Väegrupp Nord, Väegrupp Mitte, Väegrupp Süd) koosseisus.

  • West
  • Ost
  • Süd-Ost
  • 2 Te-Diversioonikool
  • mereväeallüksus
  • lennuväeeskadrill Gartenfeld – langevarjurite ning diversioonigruppide kohaletoimetamiseks
  • abiteenistused
  • Abwehr III (A III) – sõjaline vastuluure, sõjaväes ja välisriikide poolt teostatava teadus-tehniline luure tõkestamises ning vastuluureagentide suunamises vastaste luurevõrku (15 allosakonda).
  • 3 A – haldusküsimused
  • 3 B – üldised turva- ja julgeolekuküsimused
  • 3 H(eer) – sõjaline vastuluure maavägedes
  • 3 L(uftwaffe) – sõjaline vastuluure lennuväes
  • 3 M(arine) – sõjaline vastuluure sõjamereväes
  • 3 Wi( ) – vastuluure sõjatööstusettevõtetes
  • 3 G – analüüs
  • 3 D( ) desinformatsioonioperatsioonid vastase suhtes
  • 3 N – vastuluure massiteabevahendites
  • 3 K – vastuluure raadio teel levitatava massiteabe suhtes
  • 3 U – sõjavangide laagrite kontroll ning agentuuri värbamine
  • 3 F – vastuluure välismaal st. vastaste luureasutustesse ja -agentuuri imbumine
    • 3 F/ Fu(nkabwehr) – sideluure ning raadiojaamade peilimine Saksamaal ning kogu okupeeritud Euroopas

1936. aastal loodi Abwehr III juurde Salajane Välipolitsei – Geheime Feldpolizei, GFP ülesandeks oli alguses abistada Abwehri uurimistoimingutes ning kahtlustatavate kinnipidamisel. GFP liideti 1942. aastal Riigi Julgeoleku Peaameti III osakonna Sicherheitsdienst)ga.

  • Välisosakond Ausland – info hankimine avalikest allikatest sõjaväeatašeed, ajakirjanduse, raadiosaadete kaudu(17 allosakonda).
  • Grupp I: välis ja relvastuspoliitika, Außen- und Wehrpolitik
  • Gruppe II: Beziehung zu fremden Wehrmächten
  • Gruppe III: Fremde Wehrmachten, Meldesammelstelle des OKW
  • Gruppe IV: Etappenorganisation der Kriegsmarine
    • Grupp V: välismaine ajakirjandus, Auslandspresse
    • Gruppe VI: Militärische Untersuchungsstelle für Kriegsvölkerrecht
    • Gruppe VII: Kolonialfragen
    • Gruppe VIII: Wehrauswertung
  • Keskosakond C(entral) – haldus, keskkartoteegi- ja arhiiviosakond (7 allosakonda).

Saksa Kindralstaabi sõjaväeatašeed välisriikides[muuda | redigeeri lähteteksti]

Väeliikide staabid ja luureorganisatsioonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Saksamaa relvajõudude ülesehituse eripära tõttu oli lisaks Relvajõudude Peastaabile (OKW) olemas ka eri väeliikide osaliselt sõltumatud staabid oma ülemjuhatajate, staabiülemate ja staabi luureosakondadega, s.t. maaväe (OKH) Õhu- (OKL) ja mereväe ülemjuhatused (OKM).

Next.svg Pikemalt artiklis Oberkommando des Heeres

OKH 3. allosakond "Idaarmeed" (ülemad: jalaväekindral Eberhard Kinzel ja kindralmajor Reinhard Gehlen) ja 12. allosakond, "Läänearmeed" tegelesid strateegilise luureinformatsiooni kogumisega riikide sõjavägede kohta avalikest allikatest, ajakirjandusest ja perioodilistest väljaannetest.

Teise maailmasõja ajal NSV Liiduga, moodustati Fremde Heeres Ost alluvuses luurediversioonikeskus koodnimega "Staap Walli", mis asus Kindralkubermangus Varssavi eeslinnas Sulejówekis, millele alluvad luure ja diversioonigrupid Abwehrkommandod tegutsesid Idarindel ja NSV Liidu territooriumil. Antud idarindesuunitlusega luurekeskuse töökorraldus oli analoogne Abwehri keskkontori tööjaotusega ning keskuse poolt valmistati ette luurekoolides luure ja diversioonigruppe tegevuseks NSV Liidus ja Idarindel. Iga väegrupi juurde moodustati Abwehrkommando (AK) ja iga armee juurde Abwehtrupp (AT), mis jagunesid Frontaufklärungstrupp, FAK ja Frontaufklärungstrupp (FAT)-ideks. Vastavalt luuregruppide tegevuse suunitlusele (luure, diversiooni, vastuluureüritused) nimetati neid Frontaufklärungskommando 103 – luuregrupp Abwehri I ja Walli I osakonna töösuund), ... Frontaufklärungstrupp 302 vastuluuregrupp, vastavalt Abwehri I ja Walli I osakonna töösuunale).

Next.svg Pikemalt artiklis Oberkommando der Luftwaffe, OKL Fremde Luftwaffe Ost
Next.svg Pikemalt artiklis Oberkommando der Marine, OKM Leitstelle für Nachrichtenaufklärung Ost

Sõjaväeluure piirkondlikud asutused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sõjaväeluure asutused, okupeeritud riikides[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sõjaväeluure asutused, neutraalsetes ja liitlasriikides[muuda | redigeeri lähteteksti]

Peale sõjavägede ülemjuhatusele – Oberkommando der Wehrmacht alluva Abwehri oli saksa sõjajõududes veel OKW-le alluvas maavägede Staabis (Oberkommando des Heeres) veel 2 luurega tegelevat osakonda "Võõrriikide armeed": "Ida armeed" – hilisem juht Reinhard Gehlen ja "Lääne armeed".

Saksa sõjaväeluureüksused sõjaväeosades[muuda | redigeeri lähteteksti]

Idarinde ja Läänerinde, korpuste, armeede ja diviisistaabi tasandil oli sõjaväeluure esindusteks luureosakonnad ja staabiohvitseri väljaõppe saanud kindralstaabiohvitser Ic ametikohal luureülem.

Taktikaliste sõjaväegruppide juhtorganites – staapides oli 3 kindralstaabi tasemel väljaõppe saanud staabiohvitseri:

  • Ia (1. Generalstabsoffizier), Staabi operatiivjuht, tegeles juhtimise ja taktikalise lahingukorralduse üldküsimustega, väljaõppe, transpordi, majutuse, õhurünnakute vastase kaitse organiseerimisega. Staabiülemale olemasolevale võimalike taktikaliste lahenduste hindamise ja esitamisega ning asendas staabiülemat tema äraolekul;
  • Ib (2. Generalstabsoffizier), Staabi varustuse- ja tagalateenituse ohvitser, kes vastutas varustuse, varustuste transpordi, toitlustamise, laskemoona jms eest, haavatute ja vangide transpordi ja evakuatsiooni eest. Ib, vastutas ka kaitseehitiste püstitamise ja ehitamise eest, liikluse reguleerimise ning tagala õhurünnakute vastase kaitse eest.
  • Ic (3. Generalstabsoffizier), luure- ja teabeohvitser, kes vastutas kõikvõimalike vahenditega vaenlase kohta informatsiooni hankimise eest. Kogutud teave edastati Staabi liikmetele sõjategevuse planeerimiseks ja edukaks läbiviimiseks;
  • IIa (Adjutant): Diviisi staabi adjutant, kes vastutas staabi personalitöö eest, edutamiste, autasustamiste ja karistuse määramise ning isikkaotuste arvestuse eest[4].

Sõjategevuse alguses NSV Liiduga moodustati kolme armeegrupi "Süd", "Ost" ja "Zentral" juures ka eraldi taktikalise luurega tegelev Staap Wally ja luurekeskused Wally 1, 2 ja 3, mille alluvuses olid luuregrupid (arvuliselt 3–8). Nende numeratsioon näitas ära ka töö iseloomu 101-.. olid luuresuunitlusega, 201-... diversioonide läbiviimiseks, 301-.. vastuluuresuunitlusega, 1944 aastaks oli selliseid gruppe ca 130. Saksa vägede poolt okupeeritud strateegilise või majanduslikku tähtsust omavates linnades (Tallinn, Kaunas, Minsk, Kiev, Dnepropetrovsk) moodustati kohalikud vastuluureüksused- Abwehrnebestelle, rindelähedastes kohtades aga luure ja diversioonigruppide saatmiseks aga filiaalid Ausenstelle.

Abwehri likvideerimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Frau Solfi teejoomine ja Abwehri likvideerimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

10. septembril 1943 leidis aset intsident, mis viis Abwehri likvideerimiseni. Johanna Solf juhtis vastupanurühmitust Solfi ring ("Solf Kreis"). Nimetatud kuupäeval võeti sinna vastu uus liige dr. Reckse, kes oli Gestapo informaator ning kes sellest teejoomisest ette kandis.

Solfi rühmituse liikmed põgenesid, kuid nad saadi kätte 12. jaanuaril 1944. Kõik peale Solfi ja krahvinna Lagi von Ballestremi hukati. Üks hukatutest oli välisministeeriumi ametnik Otto Kiep, kellel oli ka sõpru Abwehris, sealhulgas Erich Vermehren ja tema abikaasa krahvinna Elizabeth von Plettenberg, kes töötasid agentidena Istanbulis. Gestapo kutsus nad seoses Kiepiga tagasi, kuid nad otsustasid Suurbritannia poole üle joosta.

Berliinis arvati, et Vermhrenid põgenesid koos Abwehri salakoodidega ning andsid need brittidele üle. See oli Hitlerile ajendiks Abwehri likvideerimisele[viide?]. Hitler vallandas Canarise ning allkirjastas 18. veebruaril 1944. käskkirja Abwehri likvideerimise kohta.

12. veebruaril 1944 liideti suur osa senisest Auslandsnachrichten- und Abwehramt'ist Riigi Julgeoleku Peaametiga, kus Abwehri keskasutusest moodustati Riigi Julgeoleku Peaameti VIII osakond. Abwehri rindeüksused liideti aga armeede luureosakondadega. Admiraliks edutatud Canaris määrati OKW Majandussõja Eristaabi ülemaks; tugevasti kärbitud Abwehr'i viimane juht oli kuni selle tegevuse lõpetamiseni 1. juunini 1944 ooberst Georg Hansen.

Luureoperatsioonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Abwehr ja Eesti[muuda | redigeeri lähteteksti]

„1935. aasta septembris otsustas Eesti kaitsevägede staap luua sidemeid Abwehriga, et alustada luurealast koostööd Nõukogude Liidu vastu. Ei ole selge, kas algatus tuli Eesti või Saksamaa poolelt. 1936. aasta mais saabus Canaris Eestisse eraviisilisele külaskäigule, kus ta kohtus ülemjuhataja Johan Laidoneri, staabiülem Nikolai Reegi ja sõjaväeluure ülema Richard Maasinguga. Kohtumisel lepiti kokku sõjalise teabe vahetamises. Samuti pidi Abwehr varustama Eestit tehniliste vahenditega. Abwehri huvitas Nõukogude Liidu transpordisüsteem. Abwehr rajas Eestisse luurekeskuse Grupp 6514. Eesti ja Königsbergi Abwehr II sideagendiks oli Andrei von Uexküll

Sõjalise vastuluure Abwehrtruppe 3.. ülesanded olid:

  • tagalasse saadetud nõukogude agentuuri paljastamine ja kinnipidamine
  • partisanide tabamine ja nõukogude agentuuri avastamine partisaniliikumises
  • nõukogude vägede väljaselgitamine teenindatavas rindelõigus
  • raadiomängude korraldamine ja tegevuspiirkonda luureagendi saatnud luureorganite huvide väljaselgitamine
  • kogutud materjalide analüüs ja kõrgemalseisvate luureasutuste informeerimine luurele huvipakkuvatest dokumentidest, mis on sattunud eesliinivägede lahinguluure käigus valdusesse sattunud.

Abwehrnebenstelle Reval'i alluvuses olid Eestis ka luurekoolid, mis asusid;

Alexander Cellariuse käsul moodustati eestlastest raadioluureüksus Hochstelle 3, hiljem Nachrichtenaufklärungstelle 6. Üksuses teenijad ise kutsusid seda varjunimega Muinasjuturügement 1001.

Tegevus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • 1943. aastal tegelesid Abwehr Revali allüksused teabehankega ka ülejooksnud nõukogude sõjavange küsitledes: 21. mail 1943 PBL allveelaevalt Štš-303 põgenenud staršina Boriss Galkin (sünd 15.9.15) ja 14. mail Leningradi Merekanali muulikaitse rannikuvalve mitšman, Punalipu ordeniga autasustatud Viktor Aleksandrov, kes põgenes paadiga Strelnasse, kus andis end vangi[10].
  • Aastatel 1943–1944 valmistasid Abwehri allüksused ette Saksa vägede taganemise ajaks Eestisse mahajäetava raadiosidevahenditega varustatud luurevõrgustiku[11];

12. veebruaril 1944 liideti usalduse kaotamise tõttu Saksamaa natsionaalsotsialistlikule riigi juhtkonnale suur osa senisest Auslandsnachrichten- und Abwehramt'ist Riigi Julgeoleku Peaametiga.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Julius Мader. Hitlers Spionagegenerale sagen aus. Ein Doikimentarbericht über Aufbau, Struktur und Operationen des OKW-Geheimdienstamtes Ausland/Abwehr mir einer Chronologie seiner Einsätze von 1933 bis 1944. Berliin, 1970.
  • The Secret Field Police Wehrmacht Geheime Feldpolizei Forces in World War II, 1939–1945. ISBN 1891227750
  • Heinz Höhne, Canaris (London, 1976).
  • David Kahn, Hitler's Spies. German Military Intelligence in World War II (London, 1978).
  • Lauran Paine, German Military Intelligence in World War II. The Abwehr (New York, 1984),
  • Paul Leverkϋhn, Der geheime Nachrichtendienst der deutschen Wehrmacht im Kriege (2nd edn., Frankfurt, 1957).

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Frontaufklärungstruppen
  2. Abwehr Organization
  3. Englandspiel
  4. Glossary of German Military Terms and Abbreviations
  5. British wartime agents foiled Nazi plot before D-Day, telegraph.co.uk, 01 Sep 2009
  6. Blonde, beautiful Nazi spy who helped defeat Allied forces in key WWII battle, www.thaindian.com, 26. august 2010
  7. Jaak Pihlau, [riigi.arhiiv.ee/.../PihlauJaak_Raadiom2ngud_II_TUNA2008_4.pdf Raadiomängud Eestis Teise maailmasõja ajal ja järel], Tuna, 2008/4, lk 80–96
  8. Ene Hion, Ajakirjaniku aadrssiraamatust. Keila-Joa, Aja Pulss, 1985, nr.14 lk 24–25
  9. Pekka Erelt, USAs pandi oksjonile sõjaaegne Eesti hukkamisdokument, Eesti Ekspress, 11. oktoober 2012
  10. К. Б. Стрельбицкий. ВЫЛОВЛЕННЫЙ ИЗ ВОДЫ ТРЮМНЫЙ СТАРШИНА ПОКАЗАЛ...
  11. Abwehrstelle Ostland Nordpol, Kylli Niidassoo, Tuna 2000-4