Umsiedlung
 |
Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. |
 |
Selles artiklis on õigekeele- või stiilivigu. Palun aita artiklit keeleliselt parandada. |
Umsiedlung (eesti keeles Baltisakslaste ümberasumine või repatrieerumine) on saksakeelne termin saksa rahvusest isikute ümberasumisele pärast 23. augustil 1939 Saksa Kolmanda Riigi ja NSV Liidu vahelise Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimist pakti alusel opteerumisprotsessile, mille käigus lahkus Eestist aastatel 1939–1940 ja 1941 21 645 saksa rahvusest ja nendega sugulussidemetes olevat inimest.
Sisukord |
1939–1940 [muuda]
6. oktoober 1939 pidas Saksa riigi juht Adolf Hitler kõne, milles kutsus tagasi ajaloolisele kodumaale eelnimetatud riikides elavad rahvuskaaslased.
Saksamaa ja Eesti vahel sõlmiti riikidevahelised ümberasumist reguleerivad lepingud, mille kohaselt olid Saksamaale väljarännanud lepingulised ümberasujad, saksa keeles Vertragsumsiedler, ümberasumine oli vabatahtlik, kedagi ei sunnitud lahkuma ega jääma, kuid suurt osa lahkumisel mängis Saksa riigi poolt läbiviidud ümberasumise propaganda, lepingutega leppis Eesti Saksamaaga kokku kodanike opteerumise tingimused ning varanduslikud küsimused.
7. oktoobril 1939 selgus, et Eestis elavad baltisakslased asuvad ümber Saksamaale (Umsiedlung), 1939. aasta oktoobrist kuni 1940. aasta maini asus Eestist Saksamaale umbes 13 500 elanikku.
Ümberasumise läbi päästeti inimgrupp, mida võib pidada üheks õhtumaise kultuuri küpseimaks viljaks. (Wrangell 2003, lk. 2323).
Baltisakslaste lahkumine Tallinnast [muuda]
18. oktoobril, pärast nädal aega kestnud riikidevahelisi kolmepoolseid läbirääkimisi baltisakslaste ümberasumise kohta, lahkusid Tallinna sadamast reisilaevad Der Deutsche ja teised, pardal esimesed tuhatkond inimest.
Baltisakslaste lahkumine Saaremaalt [muuda]
20. oktoobril 1939. aasta hommikul lahkus Roomassaare sadamast Saksa aurik Adler, pardal 310 Kuressaare baltisakslast, kes vastavalt Hitleri kutsele lahkusid Eestist. Üldse jättis oma kodu Saaremaal üle 500 sakslase.[1]
Umsiedlung´i korras lahkusid Saaremaalt Vabadusristi I liigi 2. järgu kavaler kolonel Arthur von Buxhoeveden, Kuressaare ekslinnapea, proviisor Aleksander Allik, arstid Edgar Arthur Greinert, Hans Eduard Gottfried Martinson, Werner Hoffmann, Valter Friedrich Hollmann, Jules Favré ja Theodor Lackschewitz, pastorid Nikolai Bäuerle, Hans Joachim Eichhorn, Ernst Adolf Greinert, Hermann Theodor Mähle, Gustav Friedrich Wilhelm Eduard Pundt, Kurt Rudolf Schultz ja Adalbert Hugo Willigerode (jun), ärimehed Carl Bergmann, Gerhard Bergmann, Ernst Duberg, Arthur Allik, Viktor Lange, Ernst Waldmann ja Ernst Wellig, arhitekt Otto von Moeller jpt tuntud inimesed.
Vanad arensburglased käivad Saksamaal praegugi koos ja annavad välja oma ajalehte Arensburger Wochenblatt, mida toimetab 1926. aastal Kuressaares sündinud Wolfgang von Szeliga-Mierzeyewski. Tihedad sidemed kunagise kodusaarega on taastanud Saaremaa Rüütelkond, mille keskus on Saksamaal, esimees Dieter von Toll ja auesimees Odert von Poll.
Nachumsiedlung ehk 1941. aasta järelümberasujad [muuda]
Jaanuarist aprillini 1941, pärast Eesti okupeerimist NSV Liidu poolt, lahkus 10. jaanuaril 1941. aastal Riias sõlmitud lepingu alusel Saksamaale järelümberasujatena veel ca 7500 inimest (nn. Nachumsiedlung), ümberasunutest hinnanguliselt kuni 4000 olid mittesakslased, nende seas nii eestlasi kui ka isegi venelasi[2], nende seas ka hulk kadakasakslasi ja Eesti Vabadussõjast osavõtnuid.
Valik järelümberasujaid [muuda]
Valik lahkunud baltisakslasi [muuda]
- Egmond von Brevern, Maardu mõisa mõisnik
- Edmund Spohr, Tartu Ülikooli botaanik
- Ernst von Fock, Sagadi mõisa mõsinik[3]
- Georg von Rauch
- Heinz von zur Mühlen
- Gert von Pistohlkors
- Tallinna linnaarhivaar Paul Johansen
- pankur Klaus Scheel
- tööstur Martin Christian Luther
- endine merejõudude juhataja kontradmiral Hermann Salza
Viited [muuda]
- ↑ Baltisakslastest Saaremaal, Saarte Hääl, 22. oktoober 2008
- ↑ Olev Liivik, Esimesed ümberasujad viis Eestist propaganda, teised sõjahirm, www.DELFI.ee, 18. veebruar 2011
- ↑ Indrek Paavle, Voldemar Miller ja Eesti Ajalooarhiiv, Kleio, 1996/3
Välislingid [muuda]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Umsiedlung |
- Peeter Järvelaid. Lastenausgleicharchiv Bayreuthis ja Eesti 20. sajandi lugu, Pärnu Postimees, 19.10.2010
- Ajalookonverents „Umsiedlung 1939–1941 ja selle järelmid Ida-Euroopale 21. sajandil“, 18. veebruar 2011 Tallinnas
Kirjandus [muuda]
- Wilhelm Wrangell. Eesti sakslaste ümberasumise eellugu. Akadeemia, 2003, nr. 11, lk. 2291–2323.
